(4)Vjatšeslav Rjabkov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 99). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 08.09.2010. Kinnipidamisasutusest süüdimõistetu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse ajal 4 korral distsiplinaakorras karistatud. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. V.Rjabkov töötab alates 18.11.2009 AS Eesti Vanglatööstuses pesumajas. Vabanedes asub elama aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust koos abikaasa ja tütrega. Isikul on keskeriharidus, eriala tehnik.elektromehaanik. Viru Vanglas on omandanud riigikeele algtaseme, hetkel osaleb edasijõudnute kursusel ning on suutelina eesti keeles suhtlema. Kinnipeetaval on tööstaaži 17-18 aastat, on töötanud autojuhina, tehnik-elektromehaanikuna, ehitajana. Enne vangistust töötas ametlikult ehitusfirmas xxx ning võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on võimalus tööle saada ühte Tallinna ehitusfirmasse (garantiikiri puudub). Toimepandud kuritegu on sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isikul on tasumata nõudeid summas 198 383,46 krooni. V.Rjabkovi probleemkäitumine seisneb hasartmängurluses, 2000-2003.a. külastas kasiinosid. V.Rjabkovi on kuuel korral kriminaalkorras karistatud, kinnipidamisasutuses viibib kolmandat korda. Käesolev karistus on mõistetud narkootilise aine suures koguses korduva ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise eest. Viru Vangla toetab Vjatšeslav Rjabkovi elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Vjatšeslav Rjabkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kuigi kinnipeetaval on olemas vabaduses tingimused, mis toetavad seaduskuulekat elu, leiab kriminaalhooldaja, et Vjatšeslav Rjabkovi puhul on risk uuteks kuritegudeks olemas. Kriminaalhooldaja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist

(4)läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste, isikuvastaste ja üldohtlike kuritegude toimepanemise eest ja kolmel viimasel korral narkootikumidega seotud kuritegude eest. Isikut on varem 2 korral ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud.Käesoleval ajal kannab karistust kinnipeetava poolt narkootilise aine omandamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise ja suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-10) on näha, et Vjatšeslav Rjabkovi on 14 korral väärteokorras karistatud Liiklusseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Vjatšeslav Rjabkovi puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 4 korral distsiplinaarkorras karistatud, nendest 3 korral on karistuse liigiks määratud kartser. Kinnipeetavat on karistatud tööst keeldumise eest, keelatud esemete omamise eest, loenduseks mitterivistumise eest ja loenduse ajal mittepüstitõusmise eest. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole Vjatšeslav Rjabkov oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik vangistuse ajal töötab AS Eesti Vanglatööstuses pesumajas. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Süüdimõistetul on kehtiv isikuttõendav dokument Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx, kus ta omab sissekirjutust. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud ja vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning kinnipeetava abikaasa Marina Kozõreva ja tütar Valerija Rjabkova on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 8,9). Süüdimõistetule on garanteeritud töökoht autojuhi-ekspediitorina toitlustamise valdkonnas, mille kohta on esutatud garantiikiri. Arvestades Vjatšeslav Rjabkovi poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (kolm viimast esimese astme narkokuritegu), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et Vjatšeslav Rjabkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele ennetähtaegsel vabastamisel. Katseaeg oli läbitud edukalt, kuid hiljem jätkas süüdimõistetu uute narkokuritegude toimepanemisega. Seega kriminaalhooldus ei osuta Vjatšeslav Rjabkovile piisavalt mõju. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Karistusaja lõpuni on veel 3 aastat 3 kuud 15 päeva, mis on piisavalt pikk aeg. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Vjatšeslav Rjabkovi puhul suured rahalised nõuded 198 383,46 krooni võivad suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja töökoht, kuid see ei takistanud Vjatšeslav Rjabkovil uut kuritegu toime panna. Süüdimõistetu ei ole läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi. Vjatšeslav Rjabkovi puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening osalemist vangistuse ajal. 3

(4)Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes