järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.O
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 110 päevamäära (päevamäära suurus 23.00 eurot), s.o 2530.00 (kaks tuhat viissada kolmkümmend) eurot.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul, ühes kuus kuulub tasumisele 253.00 (kakssada viiskümmend kolm) eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus „G.O , kriminaalasi 1 – 13 – 1312, rahaline karistus“. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista G.O-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 480.00 eurot - tasu toksikoloogiaekspertiisi teostamise eest – 50.00 eurot - tasu joobeseisundi tuvastamiseks toimingu tegemise eest – 12.00 eurot - toimiku koopia tegemise kulud – 0.90 eurot - tasu õigusabi osutamise eest – 76.75 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „G.O kriminaalasi 1 – 13 – 1312, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid CD plaat häirekeskuse kõnesalvestusega (asub kohtutoimikus), jätta kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. CD plaat videosalvestusega (asub kohtutoimikus), jätta kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 10.aprillist 2013.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus: G.O süüdistatakse selles, et tema juhtis 28.05.2011 ajavahemikul 03.1703.26 Tallinnas aadressil Katusepapi 37 asuva Statoili tankla territooriumil mootorsõidukit Land Rover registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi veres 1.70 mg/g). G.O rikkus LS § 20 lg 3 (1. juulist 2011. a. kehtivas liiklusseaduses § 69 lg 1) /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 (1. juulist 2011. a. kehtivas liiklusseaduses § 69 lg 4 p 1) /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. 2 G.O pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o
Kohtuistungil süüdistatav tunnistas, et süüdistus on talle arusaadav, kuid süüdi ta ennast ei tunnista. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja TRja MA. Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid: tunnistaja TRpoolt joonistatud skeem, mida täiendas omaltpoolt G.O /tlk 32/; tunnistaja TR07.10.2011.a. ülekuulamise protokollist avaldatud laused, mis avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel /tlk 34/; tunnistaja TRpoolt 07.10.2011.a. joonistatud skeem /tlk 36/; tunnistaja MAi 17.10.2012.a. ülekuulamise protokollist avaldatud 1 lause, mis avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel /tlk 39/; asitõendi vaatlusprotokoll (Statoili videosalvestus) /tlk 41-43/; asitõendi vaatlusprotokoll (helisalvestus) /tlk 44-46./; indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tlk 47/; joobeseisundi tuvastamise saatekiri /tlk 48/; äratundmiseks esitamise protokoll koos lisaga /tlk 49-52./; politsei juhtimiskeskuse vastus /tlk 53/; mootorsõiduki andmed /tlk 54/; G.O juhiloa koopia /tlk 55/; toksikoloogia ekspertiisiakt nr 205I koos lisaga /tlk 56-58/; jälitusprotokoll /tlk 59-61/; kuludokumendid /tlk 62-68/; teatis süüdistatava tulude kohta 2010. aastal /tlk 69,70/. Kohtu seisukoht: G.O-le inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist ning teise tunnusena mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Hindamaks seda, kas G.O on talle süüks arvatud kuriteo toime pannud, tuleb kohtul esmalt hinnata, kas ta juhtis süüdistuses toodud ajal ja kohas mootorsõidukit. Süüdistatav G.O kinnitas kohtuistungil, et süüdistuses esitatud kuupäeval viibis ta tõepoolest Katusepapi tänaval asuvas Statoili bensiinijaamas, kuid sõidukit ta ei ole juhtinud. Viibisid koos MA sõbra lahkumispeol umbes kella 11-st kuni 3-ni. Peole läksid süüdistatava autoga ning sõidukit juhtis tema ise. Kuna ta oli peol tarvitanud alkoholi, siis peolt lahkudes istus MA sõiduki rooli ja nad sõitis Statoili, kuna süüdistataval oli kõht tühi. Tee peal läksid nad riidu, mistõttu kõndis MA bensiinijaamas minema. Enne riidu oli kokkulepe, et M viib süüdistatava autoga koju. Peale M lahkumist suundus süüdistatav bensiinijaama kauplusesse, kust ostis hot-dogi ja hamburgeri. Hamburgeri tahtis anda M rahu saavutamiseks. Süüdistatav läks tagasi auto juurde, käis ümber auto ja veendus, et M ei ole tagasi tulnud. Seejärel andis turvamees signaali ja hakkas karjuma. Süüdistatav palus turvamehel, kes ta kinni pidas, kutsuda politsei. Politsei saabus üsna kiiresti. Automootorit ta ei käivitanud, kuna ei teadnud, kus asuvad autovõtmed. Autot ta ei juhtinud. Vihastas politseijaoskonnas, kui öeldi, et teda on purjus sõitmise eest kinni peetud. Naine on jurist ning töötab TL haridusosakonnas. Turvamees võis teha teadvalt valeväljakutse politseile, kuna võib-olla reageeris turvamees üle, olles ülipüüdlik tõestamaks midagi. Ei tea, kas on varem turvamehega kokku puutunud. Turvamees paistis tuttav, kuid ei saa seda 100% öelda /tlk 26 pöördel – 28 pöördel/. Tunnistaja TR on avaldanud, et süüdistatavat teab seoses sellega, et pidas ta kinni Katusepapi 37 Statoili tanklas, kuna isik oli alkoholijoobes. Nägi süüdistatavat hetkel, kui viimane sisenes tanklasse ja ilmselgelt oli näha, et ta on alkoholijoobes. Tema käitumine, kõnnak, olek viitasid ilmselgelt joobele. Isik ostis süüa ning läks välja. Kuna tankurite juures ei olnud ühtegi autot, siis järgnes isikule, kes suundus paremal nurga taga oleva auto juurde. Isik oli auto juures küürus ja sõi. Autos kedagi teist ei olnud. Seejärel suundus ta enda autosse, manööverdas veidi, et näha süüdistatavat ning tagurdades nägi, et süüdistatav istub rooli ja hakkas sõitma. Politseisse helistas juba tagurdamise ajal, enne kui isik käivitas mootori ja hakkas liikuma. Süüdistatav 3 sõitis 2-3 meetrit ja tema sõitis järele ja andis signaali. Auto peatus momentaalselt ning juht tuli autost välja. Peale väikest inglisekeelset sõnavahetust tahtis juht uuesti rooli istuda, kuid tema seisis juhipoolse ukse ette, misjärel muutus juht agressiivseks ja emotsionaalseks, öeldes, et tema naine on ES advokaat. Politsei tuli väga kiiresti, 2-3 minutiga. On 100% kindel, et süüdistatav juhtis 28.05.2011.a. Katusepapi tanklas sõidukit /16 pöördel – 21/. Tunnistaja MA ütlustest nähtub, et süüdistatavaga on nad töökaaslased. 27.05.2011 kella kümne ringis läksid koos Andrew’ga Majaka rajooni, kus toimus sõbra ärasaatmispidu. Andrew võttis peol napsu. Olid peol kuni kella kolmeni. Tema sõitis Andrew autoga peole ja peolt ka minema. Neil oli kokkulepe, et autot juhib kaine inimene. Esialgne plaan oli Andrew koju XXX tänavale viia. Peolt lahkudes sõitsid Statoilist läbi, kuna Andrew tahtis süüa. Kuna viimane segas sõitmist ja temal olid närvid läbi, siis pani võtmed kahe istme vahel käetoe sisse ja lahkus Statolist. Kui tema lahkus, siis Andrew oli bensiinijaama poes. Mis toimus pärast tema lahkumist bensiinijaamast, selle kohta tal info puudub /tlk 21 pöördel - 24 pöördel/. Maakohus, asudes vastust otsima esimesele küsimusele, leiab, et asja kohtulikul uurimisel ilmnesid olulised vastuolud ühelt poolt süüdistatava ja tunnistaja MA ning teiselt poolt tunnistaja TR ütlustes. Analüüsinud esmalt G.O ütlusi, märgib kohus, et neis on täheldatav tugev ennastõigustav tendents. See ilmneb näiteks selles, kuidas G.O püüdis kohut veenda selles, et tema Katusepapi 37 tankla territooriumil ei juhtinud mootorsõidukit Land Rover. Hindamaks G.O-le esitatud süü tõendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi lugeda usaldusväärseteks. Kohus leiab, et tunnistaja TR ütlused on usutavad. Puudub alus kahelda nimetatud tunnistaja ütluste õigsuses, kes nägi kõnealust sõiduautot Land Rover liikumas Katusepapi 37 asuva tankla territooriumil. Kohus peab kõnealuse tunnistaja poolt kohtulikul uurimisel antud ütlusi õigeteks ja seda alljärgnevatel põhjustel – kohtu hinnangul ei ole usutav, et TR, kes süüdistatavat ei tunne, annaks sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid, G.O süüstavaid valeütlusi, samuti on tunnistaja TR poolt antud ütlused kooskõlas videosalvestiselt nähtuvaga. Ka puudub loogiline selgitus, miks peaks isik, kes töötab turvamehena, tegema töökohustuste täitmise ajal teadavalt valeväljakutse politseile. Tunnistaja TR nägi G.O esmakordselt kui viimane sisenes Statoili kauplusesse. Kuidas süüdistatav tanklasse sai, selle kohta tunnistajal info puudub /tlk 21 /. Sõiduki Land Rover, reg märgiga XXX, saabumine tankla territooriumile on nähtuv videosalvestiselt, kus kell 03.17.45 ilmub ekraanile musta värvi auto ning näha on, et maasturit juhib heledat triiksärki kandev meesterahvas, kes toetab oma vasaku küünarnuki akna peale, mistõttu on ka näha, et särgivarrukas on üles keeratud. Kaasreisijat juhi kõrvalistmel ei ole. Kell 03.18.21 siseneb tanklapoodi teksapükstes ja heleda triiksärgiga meesterahvas, kelles süüdistatav tundis enda ära ning kinnitas seda ka kohtuistungil. Kohtu hinnangul kandis G.O sama särki, mis oli näha autot juhtinud isikul. Kuna poes olnud isik oli süüdistatav, siis järeldab kohus, et tanklasse sõitmisel oli samuti autoroolis süüdistatav. Mis puudutab süüdistatava ütlusi ja tunnistaja MA ütlusi selle kohta, et tanklasse sõites juhtis autot MA, siis need ütlused on ümber lükatud videosalvestiselt nähtuga. Mõlemad isikud väitsid, et neil oli olnud autos tüli ning MA vihastas G.O peale ning lahkus bensiinijaamast. MA sõnul oli tüli põhjuseks süüdistatava käitumine, kes sõidu ajal sulges oma kätega juhi silmad. Nad tõstsid teineteise peale häält ning selleks hetkeks, kui nad tanklasse jõudsid, ei olnud MA G.O-le andestanud /tlk 22 pöördel/. Videosalvestiselt nähtuvalt on juht täiesti rahulik, mingit liiklumist autos näha ei ole. Ka Statoili kaupluses salvestatult nähtuvalt ei viita miski G.O käitumises tülile ning tema olekust ei paista ärritust. Kuigi MA püüdis kohut veenda, et ka tema kandis 28.05.2011 heledat särki ning sõber G.O oli tagaistmel, siis kohtu hinnangul MA i 4 ütlused ei ole usaldusväärsed ning kohus on veendunud et, tanklasse sõitmisel oli juba süüdistatav autoroolis ning MA ei viibinud sel ajal üldse autos. Kohtu veendumust, et MA ei olnud koos süüdistatavaga 28.05.2011 kinnitavad ka vastuolud kõnealuse tunnistaja ja süüdistatava ütluste vahel. MA ütluste järgi läksid nad peole kella 10 paiku /tlk 22/, süüdistatav aga väitis, et peol olid nad kella 11-st /tlk 26 pöördel/. MA väitis, et peole sõites oli tema autoroolis /tlk 22/, kui G.O kinnitas, et tema oli autoroolis, kui nad peole läksid /tlk 26 pöördel/. Tunnistaja sõnul oli A bensiinijaama poes, kui tema sõidukist lahkus /tlk 24/, A läks autost välja, läks Statoili, tema võttis võtmed ja viskas käetoe sisse /tlk 21 pöördel/, kuid süüdistatav väitis seevastu, et Marko kõndis üsna vihaselt minema ja käskis tal maha rahuneda /tlk 27/. Viimase ütluse kohaselt olid nad koos, kui MA lahkus tankla territooriumilt. Kuna kohtu hinnangul esinevad vastuolud isikute omavahelistes ütlustes, seda ka nii põhimõttelises küsimuses nagu, kes oli autoroolis peole minnes, siis see viitab üheselt, et tunnistaja ja süüdistatav ei olnud koos. Kuna süüdistatava kohalolek tankla territooriumil on tõendamist leidnud ning seda ei eita ka süüdistatav, siis järelikult ei olnud tunnistajat kohapeal, vastasel juhul annaksid nad omavahel haakuvaid ütlusi, mida aga käesoleval juhul ei ole ning seega ei ole tunnistaja MA ütlused usaldusväärsed eelpool märgitud põhjustel ning kohus jätab need täies ulatuses tähelepanuta. G.O poolt mootorsõiduki juhtimine peale tankla kauplusest lahkumist on tõendamist leidnud TR ütlustega, kes kinnistas kohtule, et on 100% kindel, et süüdistatav juhtis sõidukit Katusepapi tanklas 28.05.2011.a. Tunnistaja sõnul liikus süüdistatava auto vähe, võibolla 2-3 meetrit ning signaalmärguande peale jäi sõiduk koheselt seisma /tlk 17 pöördel ja 21/. TR andis kohtus väga üksiksajalikke selgitusi nii enda kui ka süüdistatava käitumise kohta tanklapoes. Tunnistaja sõnul, kui nägi, et joobes meesterahvas astus kauplusesse, siis ta pani lehe käest ära ja hakkas meest jälgima. Ka tunnistaja märkis, et meesterahvas ostis kas hot-dogi või hamburgerit, võib-olla ka mõlemat, kuid seda ta täpselt ei mäleta. Ka kirjeldab tunnistaja, et peale meesterahva lahkumist läks ka tema välja /tlk 16 pöördel ja 17/. Kogu eelnev tegevus on hästi nähtav ka videosalvestisel (kassa A, kassa B), mis kinnitab tunnistaja ütluste õigsust. Tunnistaja ütlused tema auto ning selle parkimiskoha kohta, et valget värvi G4S logodega sõiduk oli tankla poe akende all /tlk 16 pöördel/ on kinnitust leidnud ka salvestisel jäädvustatuga salvestus nr 3 (luuk). Peale kauplusest lahkumist läks tunnistaja Land Roveri juurde, vaatas, et kedagi autos ei olnud, seejärel läks tagasi enda autosse, sõitis natuke edasi ja tagurdas tankurite alla. Kuna ta oli veendunud, et meesterahvas läheb auto rooli, siis tahtis ta auto parkida nii, et ta näeks, kui ta liikuma hakkab /tlk 17/. Oma liikumise trajektoori kujutas tunnistaja ka skemaatiliselt /tlk 32/. Tunnistaja ütlused haakuvad ka videosalvestisel nähtuga. Videosalvestiselt 5 nähtuvalt peale süüdistatava väljumist kauplusest, väljub ka tunnistaja. Peale kauplusest väljumist tuleb mõne aja pärast meesterahvas akna taga oleva auto juurde, läheb juhi ukse poole ning seejärel nähtuvalt autotuledest auto liigub ning sõiduk tagurdab. Tunnistaja TR ütluseid signaali andmise kohta kinnitab ka G.O öeldes, et ta kuulis signaali /tlk 27/. Tunnistaja sõnul kui G.O istus auto rooli ja hakkas sõitma, siis sõitis tema järele ja andis signaali. Politseisse helistas ta tagurdamise ajal ning samal ajal maasturijuht istus rooli ja hakkas sõitma /tlk 17 ja 17 pöördel/. Kõnet politseiga alustas enne, kui maasturijuht käivitas mootori ja hakkas liikuma. Üritas politseisse helistada võimalikult kiiresti, kuna oli veendunud, et juht hakkab sõitma /tlk 19 pöördel/. Signaali andmine on täiesti kuuldav ka helisalvestisel ajal, kui TR on ühenduses politseiga. Seega, kuna tunnistaja avaldas kohtus, et signaali andis koheselt, kui G.O juhitud sõiduk liikuma hakkas ning kuna helisignaal on selgelt helisalvestiselt ka kuulda, siis kohus ei pea usutavaks, et tunnistaja RR istub oma autos ja annab helisignaali sõidukile, mis paigal seisab. Pole eluliselt usutav, et tunnistaja annaks signaali eesmärgiga jäädvustada see 5 politsei helisalvestisel selleks, et hiljem oleks võimalik tõendada sündmust, mis tegelikkuses aset ei leidnud (maasturi liikumine). TR ütlusi politseiga telefonivestluse kohta kinnitas ka süüdistatav, öeldes, et kui tunnistaja lähenes talle, siis oli tal kõrva juures telefon ja ta näitas süüdistatavale midagi. Süüdistatav ei teadnud, kellega tunnistaja rääkis, kuid palus kutsuda politsei, kuid politsei oli ilmselt juba teel /tlk 27 pöördel/. TR ning süüdistatav andisid omavahel kattuvaid ütlusi ka G.O poolt toidu söömise kohta väljas auto juures ning süüdistatava sõiduki toonitud tagaklaaside kohta /tlk 17, 27/. Kuigi kaitsja püüab kahtluse alla seada TR ütlusi, siis kohus peab vajalikuks märkida, et kohtueelses menetluses üle kuulatud tunnistaja kohtus ülekuulamise eesmärk ei ole kontrollida tunnistajal tema varasemalt antud ütluste meelde jätmise võimet ega saada ka kohtueelses menetluses antud ütlustega identseid ütlusi, vaid kontrollida, kas ja kuivõrd tunnistaja tõepoolest tajus asjaolusid, mille kohta ta kohtueelses menetluses ütlusi andnud on. Kuivõrd käesoleval juhul nähtus tunnistaja kohtus antud ütlustest ilmselgelt, et ta süüdistatavaga seotud vahetult mäletas, andes ütlusi oluliste asjaolude kohta, siis kohtu hinnangul ei muuda ka mõningane ebakõla varem antud ja kohtus antud ütluste vahel TR poolt antud ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta ebausaldusväärseteks. Ka mõningased ajalised ebakõlad salvestistel oleva kellaaja ja politsei töötaja vastuses märgitud kõne saabumise aja kohta on minimaalsed ja ebaolulised, kuna nii süüdistatava kui ka tunnistaja TR ütlustega on tuvastatud tegevuse ajaline järjekord ning selle üle vaidlust ei ole. Kohus ei pea süüdistatava kaitseversiooni usaldusväärseks, kuna tema ütlused on heitlikud ja need ei haaku omavahel. Nii on G.O väitnud, et hamburgeri ostis rahu saavutamise eesmärgil Markole. Vaatas auto juurde, kas Marko on tagasi tulnud, käis ümber auto, kuid nägi, et Markot seal ei ole. Samas väitis süüdistatav, et tegi ukse lahti, et anda Markole hamburger. Ta ei teadnud, kas M on autos või mitte. Autoaknad on tumedad, võimatu on sisse näha /tlk 27/. Kuna tunnistaja Räni ütluste järgi olid toonitud vaid tagumised autoklaasid, mis on ka usutav, sest vastavalt kehtivatele nõuetele on auto esiklaasile ja küljeklaasidele kehtestatud nõue läbipaistvuse kohta ning kuna süüdistatava sõnul olevat ju MA sõiduki roolis, siis puudus vajadus autoukse avamiseks, kuna see peaks olema tuvastatav juba läbi ukseklaasi. Ka kinnitas G.O, et turvamees hüppas välja ja hakkas karjuma ning ütles, et helistab politseisse /tlk 27/. Hiljem väidab süüdistatav, et kui tunnistaja lähenes talle, siis rääkis turvamees telefoniga /tlk 27 pöördel/. Seega eelrefereeritud süüdistatava ütlused on ilmselgelt omavahel vastuolus. Kohus märgib, et süüdistatav G.O on kohtumenetluses andnud selliseid ütlusi, et need välistavad teineteist, seega ei saa kohus usaldada süüdistatava ütlusi ning kohus ei tugine antud ütlustele otsuse tegemisel. Kohus leiab, et G.O on andnud kohtule ennast õigustavaid ja paljasõnalisi ütlusi eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Ka soovib kohus rõhutada, et TR ütlused on usutavad ning kirjeldavad õigesti juhtunut, kuna TR viitas kohtuistungil ka G.O abikaasale, kes olevat Edgar Savisaare advokaat /tlk 17/. Kuna kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et tema abikaasa on jurist, kes on seotud Tallinna Linnavalitsusega, siis pole kohtul alust kahelda tunnistaja TR ütluste õigsuses, kuivõrd ta omab sellist infot, mis sai talle teatavaks saada vaid asjaomaste isikute, ehk siis G.O kaudu Statoili tanklas. Seega on kohtu hinnangul täielikult tõendamist leidnud, et G.O juhtis 28.05.2011 ajavahemikul 03.17-03.26 Tallinnas aadressil Katusepapi 37 asuva Statoili tankla territooriumil mootorsõidukit Land Rover registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. G.O-le inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivses koosseisus teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. 6 Ka asjaolu, et G.O eelpool märgitud kuupäeval s.o 28.05.2011.a ajavahemikul 03.17-03.26 oli alkoholijoobes, on leidnud tõendamist. G.O poolt kuriteo toimepanemise ajal 28.05.2011.a kehtinud liiklusseaduse redaktsiooni kohaselt määratleti joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (LS § 20 lg 3, alates 01.07.2011.a. kehtivas LS § 69 lg 1). Teo toimepanemise ajal kehtinud LS § 20 lg 31 p-le 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 2 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks ka siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Seega on
järgi karistatav mootorsõiduki või trammi juhtimine, mil isikul tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 20 lg 3 1 p-des 1 ja 2 sätestatud alkoholijoobe määrasid ning kõnealuse sätte punktis 2 märgitud juhul on isiku käitumises täiendavalt tuvastatud sellised välised muutused, mille pinnalt on võimalik järeldada, et isik ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Asjaolu, et süüdistatav G.O oli 28.05.2011.a. Statoili bensiinijaama territooriumil sõidukit juhtides alkoholijoobe seisundis kinnitavad kõik antud kriminaalasjas kogutud tõendid. G.O toimetamine Wismari Haiglasse joobeseisundi tuvastamisele on tõendatud 28.05.2011.a. koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, millest nähtuvalt oli G.O toimetatud piirkonnapolitseinik Põhja Prefektuuri KKB Ida PJ patrullpolitseinik Šahrijar Abdullajevi poolt 28.05.2011.a. kell 05.10 Wismari Haiglasse, kus temalt võeti vereproov etanoolisisalduse määramiseks. G.O esinev alkoholijoobe on tõendatud EKEI ekspert AR poolt 09.12.2011.a. koostatud toksikoloogiaekspertiisi akti nr. 205I eksperdiarvamusega, millest nähtuvalt leiti ekspertiisiks esitatud verest etanooli 1,76±0,06 mg/g, narkootilisi/psühhotroopseid aineid ning muid toksilisi aineid ei leitud. Joobeseisundi esinemist kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millisest nähtub, et 28.05.2011.a. kell 04.22 Põhja Prefektuuri KKB Ida PJ patrullpolitseinik Š A kasutades indikaatorvahendit ALCOQUANT 6020 nr. 103481, tuvastas G.O indikaatorvahendiga alkoholijoobe, kus alkoholi sisaldus tema poolt välja hingatud õhus oli 0,77 mg/l kohta /tlk 47/. Kohus, kõiki tõendeid kogumis hinnates, loeb tuvastatuks asjaolu, et alkoholi hulk G.O 1 veres vastas LS § 20 lg 3 p-s 1 sätestatud määradele auto juhtimisel ning lisaks sellele oli ka G.O käitumine häiritud. Süüdistatava joobesolek jäi ka tunnistaja TR silma, kes kinnitas kohtule antud ütlustes, et süüdistatava sisenemisel tanklapoodi oli ilmselgelt näha, et ta on alkoholijoobes. Tema käitumine, olek, kõnnak - kõik viitasid joobele /tlk 16 pöördel/. Ühtlasi kinnitab kohtule antud ütlustes joobeseisundi olemasolu ja alkoholi tarvitamist peol enne tanklasse saabumist ka süüdistatav G.O /tlk. 26 pöördel/. Seega on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud ka süüdistataval esinenud joobeseisund, mis on
Seega on kohtu hinnangul antud kriminaalasjas esitatud tõendid selle kohta, et G.O juhtis temale esitatud süüdistuses märgitud kellaajal ja kohas mootorsõidukit joobeseisundis. Kuna tunnistaja TR sai süüdistatavat nähes koheselt aru, et tegemist on joobes isikuga, siis kohtu hinnangul on süüdistatava käitumises tuvastatud sellised välised muutused 7 - kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, milliste pinnalt oli võimalik järeldada, et isik ei olnud ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega s.t käesolevas kriminaalasjas on esitatud tõendid selle kohta, et G.O tervislik seisund 28.05.2011.a. kella 03.17-03.26 ajal vastas LS § 20 lg 3 sätestatud joobeseisundi tunnustele. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
G.O-le inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on G.O käitumises tuvastatud otsene tahtlus, sest tarbides alkoholi ja juhtides sõidukit, teadis G.O , et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt viibis ta peol kella 11-st kuni kella 3-ni ning tarbis seal ka alkoholi /tlk. 26 pöördel/. Seega oli süüdistatav teadlik oma seisundist ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see G.O olnud otsesest tahtlust. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et G.O poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning G.O tuleb süüdi mõista
järgi.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav G.O saama oma tegude keelatusest. on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Teades, et ta ei tohi sõidukit juhtida, võttis G.O teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast 8 liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis sõidukit juhtima, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, teades, et ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud ja asub siis sõidukit juhtima, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Süüdistatavale inkrimineeritud s.o
järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, G.O isikut ning asjaolu, et isikul ei ole ühtegi kehtivat karistust, siis kohtu hinnangul on G.O näol tegemist õiguskuuleka isikuga. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks karistada G.O
sätestatud kergemaliigilise karistusega s.o
Kergemaliigiline karistus konkreetsel juhul ei riiva ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse liigi valikul lähtub kohus ka asjaolust, et süüdistataval on olemas töökoht Nimeta Baaris, mille juhatajaks ta on, mis tähendab ka igakuise sissetuleku olemasolu. Süüdistatava sõnul on tema igakuine netosissetulek 2500 eurot /tlk 28/. MTA andmetel on G.O 2010.a. deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 206 666 krooni, sellest arvestatud keskmise päevasissetuleku suurus on 363 krooni, ehk 23.00 eurot /tlk 69,70/, mille kohus võtab
Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust kergendavat või raskendavat asjaolu. Süüdistatavat ei ole varem karistatud kuritegude toimepanemise eest väärtegude toimepanemise eest mõistetud karistused on kustunud. Seega on süüdistatav olnud alates 2010.a õiguskuulekas kodanik ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine alla sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd kohus on veendunud, et karistuse eesmärki on võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdistatava ülalpidamisel on 1 alaealine laps ja teine laps on sündimas. Kuna süüdistataval on ka kohustused panga ees igakuiselt 1100-1200 euro suuruses summas /tlk 28/, siis on kohtu hinnangul põhjendatud määrata karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul. Kohus peab veel vajalikuks märkida, et G.O-le ei ole võimalik kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol, kuna kohtu hinnangul ei ole G.O õigust Eesti Vabariigis mootorsõidukit juhtida. Teo toimepanemise ajal kehtinud LS § 22 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. LS § 28 lg 1 kohaselt antakse juhtimisõigus Eesti kodanikule, kelle alaline elukoht on Eestis, ja elamisloa alusel Eestis viibivale välismaalasele, kui nende vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kui nad on saanud vastava ettevalmistuse ning edukalt sooritanud nõutava liiklusteooria- ja 9 sõidueksami. Nendest sätetest tuleneb, et igal inimesel mootorsõiduki juhtimisõigust a priori ei ole, kuna seda tuleb riigilt taotleda liiklusseaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimustel. Seega puudub isikul õigus mootorsõidukit juhtida, kui talle ei ole sellist õigust seaduses ettenähtud korras antud. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena eeldab teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu süüdistataval. Ei ole võimalik ära võtta sellist õigust, mida isikul ei olegi olemas (vt. RKL 3-1-1-86-09 p-d 7.3, 7.4) Teo toimepanemise ajal kehtinud LS § 24 lg 1 järgi on juhtimisõigust tõendav dokument kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Igal isikul võib olla ainult üks kehtiv juhiluba (kehtivas seaduses § 96 lg 1). LS § 27 lg 1 järgi Eestis kehtib välisriigis väljaantud juhiluba, mis on välja antud ja vormistatud vastavalt Genfi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.