Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades süü suurust ning asjaolu, et kuigi KK pole varem karistatud liiklussüütegude toimepanemise eest, on teda ometi karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, milline asjaolu ei ole aga mõjutanud KK edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja ta on taas toime pannud uued rikkumised, sedapuhku on ta oma õigusvastase käitumisega toime pannud teo, milles realiseerub koguni neli erinevat liiklussüüteokoosseisu, tuleb KK LS § 201 lg.1, 223 lg.1, 224 lg.2 ja 236 lg.1 rikkumiste eest mõista põhikaristusena arest. KK teod lähevad raskemaks. Käesoleval juhul oleks tema mõtlematu ja vastutustundetu käitumine võinud nii temale endale kui ka kaasliiklejatele kaasa tuua väga rasked tagajärjed, ta seadis oma käitumisega ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Vähe sellest, et K puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, ei pidanud ta paljuks ka veel alkoholitarvitanuna sõidukirooli istuda. Ja vaatamata oma kesistele sõidukijuhtimisoskustele ja üsnagi halbadele teeoludele (sõidutee oli kohati libe, järsk kurv), ei valinud ta õiget sõidukiirust. Lisaks, pärast õnnetust, ei teatanud ta liiklusõnnetusest politseisse ja lahkus ka veel sündmuskohalt. Seega KK käitumisega seoses antud väärtegude toimepanemise valguses ning tema varasemate väärteokaristuste pinnalt saab teha järelduse, et kergem karistus, s.o rahatrahv ei suuna teda õiguskuulekale teele, mistõttu vaid eelmistest karistusest (rahatrahvidest) raskema karistuse - aresti - mõistmine saab mõjutada teda käituma edaspidi seaduskuulekalt. KK on samuti alaealine, kes õpib ning ei oma sissetulekut ning tema varasemad rahatrahvid on ilmselt tasunud tema seaduslik esindaja, mistõttu K tema tegude tagajärjed senini ei ole ilmselt kohale jõudnud, mistõttu ta on jätkanud süütegude toimepanemist. Menetlusalune isik nõustub üldkasuliku tööga. Kohus asub seisukohale, et arest tuleb asendada üldkasuliku tööga, mille tegemiseks on K.K nõusoleku andnud. Üldkasuliku töö tegemine peaks mõjutama K käituma edaspidi seaduskuulekalt. Karistuseks mõistab kohus KK aresti, millise asendab üldkasuliku tööga, mistõttu mingeid muid kulusid seoses tema poolt toime pandud väärtegudega tasuda ei tule (rahatrahvi), samuti ei ole tegemist esmase rikkumisega, mistõttu on põhjendatud KK välja mõista menetluskulu täies ulatuses. 4 Arvestades eeltoodut ja juhindudes
MS § 175, 180, V™S § 107 lg.1 p.1, 111 ja 136-139 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada KK LS § 201 lg.1, LS § 223 lg.1, LS § 224 lg.2 ja LS § 236 lg.1 järgi ning mõista
lg.1 alusel põhikaristuseks arest 7 päeva.
lg 1 alusel asendada mõistetud arest 7 päeva üldkasuliku tööga 14 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 2 tundi üldkasulikku tööd).
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel määrata KK üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla (Tallinn, Rahumäe tee 6, tel.6124962).
lg 6 kohaselt kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Välja mõista KK , temal küllaldaste vahendite puudumisel - tema emalt L V , riigieelarve tuludesse menetluskulud - kaitsjatasu 129,60 eurot. Menetluskulu tasuda kümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „KK, 4-13-4138, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kaebuse peab esitama 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.