järgi, kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Prokuröri abi Pille Juhkov Kaitsja Viktor Kozlov, määratud korras Süüdistatav RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 256 4 lg 4; § 256 5 lg 1 p 1 ja lg 2; 180 lg 1 , kohus otsustas: Tunnistada J.S süüdi
järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1,2,3 alusel määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust, ülejäänud 8 (kaheksa) kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, juhul kui süüdistatav 2 (kahe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 p 1- 6 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.
lg 1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1 1-13-8152 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ja arvata koheselt ärakandmisele kuuluva 2 kuulise vangistuse aja algust alates 12.09.2013.a. Kohaldada tõkend vahistamine.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kahe kuuse vangistuse ärakandmisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie
Prokuröri abi, süüdistatav J.S ja tema kaitsja jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt prokuröri abi nõudis kohtus J.S süüdi tunnistamist
järgi ja mõista karistuseks 10 kuuline vangistus.
lg 1,2,3 alusel määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust, ülejäänud 8 (kaheksa) kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, juhul kui süüdistatav 2 (kahe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 p 1- 6 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.
lg 1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ja arvata koheselt ärakandmisele kuuluva 2 kuulise vangistuse algust alates 12.09.2013.a.
Maakohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas süüdi tunnistada J.S vastavalt sõlmitud kokkuleppele
MS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 5 lg 2 alusel sundraha 240 € ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 96 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 24 €. Kohus leidis, et taotlus vastab Eesti Advokatuuri juhatuse 18.06.2013. a otsusega kinnitatud 3 1-13-8152 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 22 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Igor Pütsep Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.