1-06-4351 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17 aprill 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-4351 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi T.K süüdistus KarS § 121 järgi Prokurör Egon Oja Süüdistatav T.K lühimenetlus , eestlane, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: OÜ Verenda ehitustööline Varasem karistatus:
- Harju Rajooni Rahvakohtu 31.08.1988 otsusega KrK § 139 lg 3 järgi vabadusekaotus 2 aastat kohtuotsuse täitmise edasilükkamisega 2 aastaks;
- Tallinna Oktoobri Rajooni 09.11.1989 otsusega KrK § 88 lg 3, § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat, KrK § 41 alusel vabadusekaotus 3 aastat ja 6 kuud. Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON
- T.K süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 180 (ükssada kaheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 9000 (üheksa tuhat) krooni.
- KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 120 (ükssada kakskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 6000 (kuus tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga
- KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 6 (kuus) kuu jooksul 1000 (üks tuhat) krooni kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 10ndast kuupäevast. 1
- T.Klt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1221 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
- T.Klt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
- T.K suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
- Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: T.K`t süüdistatakse selles, et tema 05.03.2006 kella 17 ajal, viibides Õle 43 Tallinnas asuva maja õues, lõi tahtlikult rusikaga näkku J.Lle, kes lõi löögi tõttu pea vastu telliskiviseina ja kukkus. Samuti tõukas emale appi rutanud O.Lt, vigastades tal vasaku käe rannet. Oma tegevusega tekitas T.K Jelena Lle ja O.Lle füüsilist valu ja elule mitteohtlikke tervisekahjustusi. Seega T.K pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamine, samuti löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Kohtuistungil süüdistatav T.K seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetses toimepandut ning lisas, et tegemist oli olukorraga, kus maja hoovist ja majast varastati ning tema oli ainuke meesterahvas majas, kes püüdis korda luua. Seegi kord arvas, et tegemist on varastega. Kannatanu J.L seletas, et trauma tõttu oli kaks nädalat töövõimetuslehel. Kannatanu O.L seletas, et oli nädal varem aidanud tunnistajal mööblit tassida ja kolida, kuid siis ei juhtunud midagi. Nüüd aga puude järgi minnes tuldi kallale. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Kahtlustatava T.K 05.03.2006 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt kahtlustatav tunnistab oma süüd selles, et ründas sellepärast, et nad tahtsid kuuri avada, kuna olid kahtlustatava jaoks võõrad ja ei ela nende majas. 05.03.2006 umbes kell 16.50-17.00 istus kahtlustatav köögis laua ääres, mis seisab akna juures, jõi kohvi ja suitsetas. Tema köögiaknad avanevad õue. Nägi, kuidas kaks talle tundmatut inimest läksid kuuri juurde ja noormees hakkas kuuri uksi kangutama. Tema kõrval seisis inimene, kes oli seljaga tema poole. Kahtlustatav isegi ei vaadanud, kas see oli mees või naine. Nägi lihtsalt, et teine inimene oli mõõtmetelt suurem kui noormees. Seetõttu lõi esimesena seda inimest, kes oli 2 suurem. Haaras sellel inimesel käega õlast, pööras selle inimese enda poole ja lõi kohe rusikaga näkku. Ta isegi ei vaadanud, et see oli naine. Ja viskus kohe kallale noormehele, kellel oli sõrg käes. Tõukas ta endast eemale, kuna pöördus väga järsult kahtlustatava poole. Vehkis noormehe suunas aga ei sihtinud spetsiaalselt, tahtis lihtsalt vehkimisega tema tähelepanu mujale juhtida, et mitte sõraga vastu pead saada. Sel ajal karjus Jelena teise korruse aknast, et need on tema sõbrad ja ta lõpetas kohe ründamise. Ta ei teadnud, et need on tema sõbrad ja mitte vargad. Ta ei näinud läbi akna, et Jelena oleks nendega koos kuuri juurde läinud. Nägi, et nad läksid sinna kahekesi ja olid kahtlustatavale tundmatud. Mõtles, et need on vargad. Neil varastatakse pidevalt nii puid kui ka pesu koos nööriga. Ronitakse aknast sisse, eriti sellesse korterisse, mis põles. Teda rünnati öösel tema trepikojas. Tunnistab oma süüd selles, et ründas naist ja noormeest aga arvas, et need on vargad ja ei tahtnud lasta neil puid varastada. (t/l 15-17) Kannatanu J.L 05.03.2006 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt 05.03.2006 palus J.P kannatanu ja tema poja abi puude toimetamisel kuurist aadressile Kuulmani
- 05.03.2006 umbes kella 16.50 ajal sõitis kannatanu oma autoga koos poja ja Jelenaga Õle tänavale. Läksid kolmekesi kuuri juurde. Kuur oli naeltega kinni löödud. Kannatanu poeg hakkas naelu välja tõmbama, Jelena ütles, et ei võtaks palju puid. Tunnistaja ise läks majja elektriarvesti näite üles kirjutama. Poeg tõmbas kaks naela välja, jäi veel kolm. Trepikojast hüppas välja tundmatu mees ja jooksis nende poole. See mees jooksis kannatanu juurde ja lõi, ise midagi ütlemata, talle tahtlikult rusikaga näkku, vastu vasakut põsesarna. Kannatanu lõi löögi tõttu pea vastu telliskiviseina ja kukkus maha. Pärast seda viskus mees kannatanu poja Olegi kallale ja hakkas tahtlikult lööma teda rusikatega näkku, pähe, kehasse. Kannatanu hakkas karjuma. Jelena nägi ka, et üks mees peksab neid ning hakkas karjuma, et kutsub politsei välja. Pärast Jelena sõnu jättis mees peksmise järele. Jelena kutsus politsei välja. See mees sõimas ebatsensuurselt, ütles, et tal on politseis sõpru ja temaga ei tehta selle eest, et ta peksis, midagi. Kannatanu pojal paistetas üles sõrm, mida see mees vigastas, kannatanul valutab põsesarn ja pea. Kannatanu, tema poeg ja Jelena olid kained. Nad tundsid neid rünnanud mehel alkoholilõhna. J.Pi juhust said aru, et neid rünnanud mees oli T.K, kes elab Õle 43-
- (t/l 3-5) Patsiendikaart J.L kohta, millest nähtuvalt 05.03.2006 kell 19.15 diagnoositi J.Ll näo põrutus, kehavigastuse tekitamise asjaolu – oli saanud Õle tänaval tuttava mehe poolt rusikaga löögi vastu vasakut näopoolt. (t/l 6-7) Kannatanu O.L 05.03.2006 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt 05.03.2006 umbes kella 16.45 ajal sõitis ta oma autoga Opel Astra koos ema J.Lga ja sõbratari Jelenaga aadressile Õle 43 puid tooma. Jelena elab selles majas korteris
- Kannatanu võttis koti ja läks maja taha kuuri. Koos temaga läksid kuuri juurde ka tema ema ja sõbratar Jelena. Leena ütles, et tal on vaja minna oma korterisse , et võtta elektriarvesti näidud ning ta läks ära. Kannatanu hakkas ema juuresolekul kuuri avama ja kuulis ema karjeid. Pööras ümber ja nägi tüseda kehaehitusega, pungis kõhuga meest, kellel oli seljas tume ADIDAS jakk, jalas tumedad ja rebenenud šortsid, määrdunud jooksukingad. Kannatanu nägi kuidas ta vehkis parema käega ja lõi ema J.Lt lõualuu pihta, püüdis veel lüüa, lõi mööda ja tõukas teda kätega. J.L lõi tõuke tõttu pea tugevasti vastu kuuri telliskivimüüri ära, selle tegevusega tekitas mees J.Lle elule mitteohtlikke kehavigastusi. Tõukamise ajal mees karjus: „Mida kuradit teie siin teete?” Kannatanu tormas mehe juurde, et oma ema kaitsta, kuna arvas, et mees tapab ta ja tõukas ta eemale, mees karjus talle: „Tapan teid, kurat, üldse ära”. Kui kannatanu ta eemale tõukas, vigastas ta vasaku käe rannet, see paistetas üles ja tal oli valus sõrmi liigutada. Hakkas selgitama, et tema ja ema tulid puude järele. Mees vastas talle „Mis jama sa mulle ajad?”. Kähmluse ajal ütles kannatanu, et kutsub politsei välja. Mees ütles: „Mul pohhui, kutsu keda tahad. Mul on sidemeid, ma näitan teile.” Ja pärast neid sõnu jooksis ta aadressil Õle 43 asuvasse majja. Mehe poolt tehtud rünnakut nägi tema sõbratar Jelena, ta karjus teiselt korruselt aknast mehele, et see peatuks. Jelena tunneb seda meest, ta on tema naaber. Pärast seda kui rünnanud mees oli ära jooksnud, kutsus kannatanu kohe politsei välja. Politseinikud läksid majja ja mõne aja pärast väljus seesama rünnanud mees, kelle politseinikud autosse panid. Rünnanud mees oli väga agressiivne, hullumeelsete silmadega. (t/l 8-10) 3 Patsiendikaart O.L kohta, millest nähtuvalt 05.03.2006 O.Ll diagnoositi vasaku käe pöidla vigastus, mille oli saanud kakluses. (t/l 11) Tunnistaja J.P 05.03.2006 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt 05.03.2006 sõitsid kõik aadressile, et võtta tunnistaja kuurist talle kuuluvaid puid ja võtta elektriarvesti näidud. Läksid kolmekesi kuuri juurde, mis asub maja õues. Oleg hakkas naelu välja tõmbama. Jekaterina ütles talle, et tunnistaja võib üles minna ja elektriarvesti näidud võtta. Tunnistaja ütles veel, et nad ei võtaks palju puid. Läks korterisse, nägi, et lõhutud klaasiga aknal on vineer eemale lükatud ja ta läks akna juurde, et vineeri paremini panna. Aknad on õue poole ja ta nägi, kuidas Toomas, kes elab korteris nr 5, hüppas õue ja lõi Jekaterinat jooksu pealt rusikaga näkku, Jekaterina kukkus löögist. Siis viskus Toomas Olegi kallale, haaras teda kuidagi riietest ja lõi. Tunnistaja hakkas karjuma: „Mida sa teed. Ma kutsun kohe politsei.” Siis lõpetas Toomas Olegi peksmise. Tunnistaja hakkas kohe politseisse helistama ja jooksis tänavale aga tema arvates jõudis Oleg varem kutsuda. Hakkas Toomaselt küsima, kuidas ta julges naisterahvast lüüa. Toomas sõimles ebatsensuurselt, ütles: „Mul on pohhui” ja ütles, et ta oli arvanud, et need on vargad. Tunnistaja ütles, et kuidas saab olla, et väga korralikult riides inimesed hakkavad keset valget päeva järsku tema puid varastama. Aga Toomas vastas: „Mul on pohhui” ja ütles, et kellelgi on midagi varastatud, et ta ei märganud, et see oli tunnistaja kuur ja veel mingisugust jama. Tunnistaja oletab, et Toomas pidi nägema, et kuuri juurde läks tunnistaja koos sõpradega. Aga kas ta nägi kindlalt või mitte, seda ta ei tea. Toomas elab esimesel korrusel, aknad asuvad väga madalal ja on õue poole ja väga raske on mitte näha, mis õues toimub. Nad seisid kolmekesi kuuri juures küllalt kaua, kuni Oleg hakkas kuuriuksest naelu välja tõmbama, umbes 5 minutit. Toomas ei hüpanud kohe välja, vaid alles siis, kui kuulis, et ma lähen oma korterisse. Toomasel oli seljas mingisugune jakk ja jalas šortsid, ta oli paljaste jalgadega. Tunnistaja, Jekaterina ja Oleg olid kained, Toomas oli, nagu tunnistajale tundus, joonud. Tunnistaja Toomase rünnaku tõttu ei kannatanud. (t/l 12-13) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud T.K süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute J.L, O.L, tunnistaja J.P ütlusi, samuti J.L ja O.L patsiendikaarte, asub seisukohale, et süüdistatava T.K süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Kohus asub seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt lõi süüdistatav J.Lt näkku, põhjustades löömisega füüsilist valu ning löögi tagajärjel kukkus kannatanu peaga vastu seina ning samuti tõukas O.Lt, tekitades ka temale füüsilist valu. Inkrimineeritav kuritegu, so kehaline väärkohtlemine võib oma teokirjeldusest tulenevalt seisneda teise inimese tervise kahjustamises, samuti löömises, peksmises või valu tekitanud muus kehalises väärkohtlemises. Süüdistatavale inkrimineeritud tegudest nähtuvalt ta nii lõi kui ka tõukas, põhjustades mõlemal juhul kannatanutele füüsilist valu ja kahjustades samal ajal O.L tervist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 ettenähtud süüteo koosseis. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. T.Kle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani või kuni kolmeaastane vangistus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat viimane kord karistatud
- aastal, so 16 aastat tagasi. Hilisemate karistamiste kohta kriminaaltoimikus andmed puuduvad. Sellest võib järeldada, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, seega puudub ka vajadus tema karistamiseks karistusega, mis tingiks süüdistatava isoleerimise ühiskonnast. 4 Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistataval olemas alaline sissetulek, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja kohtuistungil avaldatud kahetsust, milles kahtlemiseks kohtul alus puudub ning inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid, millest nähtuvalt läks süüdistatav oma arvamuse kohaselt algselt vargaid kinni pidama ja kuriteo toimepanemist takistama, leiab kohus, et süüdistatavale võib rahalise karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, võttes rahalise karistuse päevamäära arvestuse aluseks miinimumpäevamäära, so 50 krooni. Märt Toming kohtunik 5