Obsah (6)

§ 424§ 263§ 74§ 75§ 50§ 65

1- 06- 5837 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mail 2006.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1- 06- 5837 (05231400951) Kohtunik Külli

§ 424

järgi lühimenetluses Prokurör Aleksandr Tšitšerov Süüdistatav D.V - isikukood XXXXXX, kodakondsuseta, keskharidusega, elukoht: XXXXXXX; töötab ehitajana AS-s Vinder; varem kriminaalkorras karistatud: 26.09.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsusega

§ 263

lg 1; § 202 lg 1 järgi – 1 aasta 4 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega, ühel korral arestiga; tõkend – elukohast lahkumise keeld . Kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada D.V (kolm) kuud vangistust.

§ 424järgi ning karistuseks mõista 3 Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 74

alusel ei pöörata va ngistust täitmisele, kui D.V 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.

Lisakaristusena

§ 50

lg 1 p 1 alusel ära võtta D.V-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (aastaks) aastaks. Suurendades mõistetud põhikaristust 26.09.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra, mõista liitkaristuseks

§ 65

lg 1 alusel 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust tingimisi 2 (kahe)-aastase katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. Katseaja alguseks jääb eelmise kohtuotsuse kuulutamise aeg, s.o. 26.09.2005.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. Välja mõista D.V-lt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 581.20 kr (üks tuhat viissada kaheksakümmend üks krooni ja 20 senti) ja sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. D.V isikuna, keda 16.06.2005.a. Harju Maakohtu otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistati 5-päevase arestiga, uuesti kehtiva karistatuse ajal
2. juulil 2005.a. kella 03.58 ajal Harjumaal Rae vallas Tallinn- Tartu mnt.
3. kilomeetril juhtis joobeseisund is mootorsõidukit Nissan Primera registrimärgiga 537 MBH. Sellega pani D.V toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav D.V tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja V. Viilol pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. D.V süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - väärteoprotokolli (tl.7) ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 10.07.05.a. (tl. 6 – alkoholijoove 0,89 mg/l); - ärakirjaga Harju Maakohtu otsusest 16.06.2005.a. (tl. 5), mille kohaselt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistati D.V 5-päevase arestiga; - väljavõttega karistusregistrist (tl. 15- 18) ja liiklusjärelevalve osakonna andmebaasi õiendiga (tl.19-20); - kahtlustatava D.V enda ütlused kohtueelses menetluses (tl. 8, 11- 12), milles ta kinnitab, et oli kolme peale ära joonud pudeli viina ning hiljem autot juhtides oli joobes ning kinnipidamisel ei nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres, vaid oli nõus politsei poolt alkoholijoobe määramisega. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et D.V süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüd i tunnistada

§ 424järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus D.V süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et D.V pole võimalik karistada rahalise karistusega. Eelnevalt väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tal tasumata, samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskulud. Mõistes D.V-le põhikaristusena aga vangistust, peab kohus otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes

§ 74, 75 sätteid.

Arutatav kuritegu on toime pandud enne Tallinna Linnakohtu 26.09.05.a. otsust ning liitkaristus tuleb talle mõista

§ 65

lg 1 alusel, kusjuures katseaeg liitkaristuse eest hakkab kulgema esimese kohtuotsuse kuulutamise päevast.

§ 50

lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda vähemalt 2 aastaks, arvestades rohkearvulisi liiklusalaseid õiguserikkumisi. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §- d 238, 311 – 313. Kohtunik