1- 06- 5165 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mail 2006.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1- 06-5165
(05231400861)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi D.K süüdistus KarS § 423 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksandr Tšitšerov Süüdistatav D.K - isikukood XXXXXXXX, Eesti kodanik, kõrgharidusega, elukoht: XXXXXXXX; OÜ Pest-Chemical juhatuse esimees; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (trahvid tasutud); tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON
- Süüdi tunnistada D.K KarS § 423 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 73 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui D.K 3-aastase katseaja kestel ei pane taht likult toime uut kuritegu.
- Välja mõista D.K-lt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. ekspertiisitasud 5750 (viis tuhat seitsesada viiskümmend) krooni; määratud kaitsjale makstav tasu 1 581.20 kr (üks tuhat viissada kaheksakümmend üks krooni ja 20 senti) ja sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. D.K 06.12.2004.a. kella 15.09 ajal, juhtides sõiduautot Peugeot Partner registrimärgiga 797 MCF Harjumaal Jõelähtme vallas Jagala-Käravete teel Aegviidu suunas, olles väsimusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist (rikkudes sellega LE § 76 lg 2 nõudeid), eiras samuti LE § 107 nõuet (teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piires) ning kohandamata oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestab teeolusid, tee seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust, et suudaks peatada sõidukit eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees (rikkudes sellega LE § 123 nõudeid), kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku sõiduautoga Audi 90 (registreerimismärgiga 559 AKH), mida juhtis Viktor Ploomipuu. Kokkupõrke tagajärjel sai V. Ploomipuu tervisekahjustusi, mille paranemisperioodi kestus oli pikem kui 4 kuud. Sellega pani D.K toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega tekitati inimesele raske tervisekahjustus. Süüdistatav D.K tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja V. Viilol pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. D.K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - liiklusõnnetuse aktiga (tl.2); sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning sellele lisatud skeemi ja fototabelitega (tl.3 -17); - liiklusvahendite ülevaatuse protokollidega (tl. 18- 19; 20- 21); - kohtuarst- eksperdi H. Pallo arvamusega kannatanule tekitatud tervisekahjustuste ning nende tekkemehha nismi kohta (tl. 29 – 31; 44 - 47); - kannatanu Viktor Ploomipuu ütlustega eeluurimisel (tl. 38- 39; 40- 41; 49- 50); - tunnistaja Mait Uudebergi ütlustega kohtueelses menetluses (tl.33 - 35) - kahtlustatava D.K enda ütlused kohtueelses menetluses (tl. 36- 37, 51-53). Kannatanu on oma kirjaliku avaldusega kohtule kinnitanud, et talle tekitatud kahju summas 41 000 krooni on süüdistatav talle tasunud enne kohtuistungit ning tal ei ole süüdlase sutes teisi nõudmisi. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et D.K süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüd i tunnistada KarS § 423 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus D.K süüst. Karistust kergendavate asjaoludena arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust ning kahjude vabatahtlikku hüvitamist; karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning nõustub prokuröri ja kaitsja taotlustega karistada teda lühiajalise vangistusega tingimisi 3- aastase katseajaga, s.o. kohaldades tema suhtes KarS § 73 sätteid. Rahalise karistuse mõistmine paneks raskesse majanduslikku olukorda tema perekonna, kuna D.K ülalpidamisel on 4 alaealist last; alimente maksab ta ka oma lapsele eelmisest abielust ning k.a. viibib lapsehoolduspuhkusel ka tema praegune naine. Kannatanu tsiviilhagi suutis ta rahuldada. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Samuti nõustub kohus prokuröri ja kaitsja taotlusega mitte kohaldada H. Kruuspalu suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Tegemist on mootorsõiduki käitusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest, mitte aga tahtliku teoga. Samuti on auto juhtimine vajalik D.K-le oma igapäevaste tööülesannete täitmiseks. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Kohus ei pea põhjendatuks kaitsja taotlust jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §- d 238, 311 –
- Kohtunik