Kriminaalasi nr. 1-06-2836 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.04.2006.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Loreta Tšurilova Kaitsja advokaat Eva Rivis Tõlk Valeri Helmar Süüdistatav V.M, , kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, viimati Tallinna Linnakohtu 22.01.2004.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi 2-aastase vangistusega (vabanes 21.07.2005), Süüdistus KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi lühimenetluses RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista V.M KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi enne Tallinna Linnakohtu 22.01.2004.a. otsust toimepandud kuriteos ja karistada vangistusega 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 8 kuud vangistust KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, lugedes mõistetud karistuse kui kergema kaetuks Tallinna Linnakohtu 22.01.2004.a. otsusega mõistetud raskema karistusega (2 aastat), mõista V.Mile liitkaristus 2 aastat vangistust. Karistus lugeda kantuks. Süüdi mõista V.M KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi peale Tallinna Linnakohtu 22.01.2004.a. otsust toimepandud kuritegudes ja karistada vangistusega 1 aasta 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks kinnipidamise päev – 06.09.2005.a. Välja mõista V.Milt: -M.Rle 1200.- krooni, -T.Tile 1500.- krooni, -P.Kle 10500.- krooni, -Juri Ale 9810.- krooni Ander Sarapuu tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada V.Mi vastu tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras. Välja mõista V.Milt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1)sundraha 1,5 palga alammäära – 4500.- krooni 2)kaitsjatasu 2309.85 krooni 3)ekspertiiside maksumus 3460.- krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049777. ASITÕENDID: *rahakott, taskukalender, rahakupüürid ja mündid, Hansapanga kliendikaart, SIM-kaardi ümbris, preservatiiv Tallinna Vangla vabastamistõend, tablett (asuvad kriminaalasja juures) – tagastada V.Mile, V.Mi ID-kaart (asub Tallinna Vanglas) – tagastada V.Mile vanglast vabanemisel, *sõiduauto SAAB 90 (punast värvi) reg.märgiga 590AFC (asub Põhja PP parklas) anda V.Mile peale kannatanu P.K tsiviilhagi hüvitamist. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates otsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS V.Mit süüdistatakse selles, et tema 11.04.2003.a. kella 15.00 paiku avas Tallinnas Pärnu mnt. 45 asuva kino „Kosmos“ taga parklas seisnud H.T nimele registreeritud ja M.R kasutuses olnud sõiduauto Toyota Corolla reg. märgiga 739 AJC juhipoolse ukse ja varastas nimetatud sõiduki maksumusega 10000.- krooni, milles olid M.Rle kuulunud esemed: makk-raadio maksumusega 100.- krooni, kaks kõlarit maksumusega kokku 700.- krooni, neli audiokassetti maksumusega kokku 200.- krooni, kaks amortisaatorit maksumusega kokku 200.- krooni, materiaalset väärtust mitteomavad mutrivõtmete komplekt, haamer, kuus lehtvõtit ja sõiduki registreerimistunnistus, tekitades M.Rle varalist kahju kogusummas 11200.- krooni, samuti oli sõiduautos Ander Sarapuule kuuluv mobiiltelefon Motorola D160 maksumusega 2500.- krooni. V.Mit süüdistatakse ka selles, et tema 12.08.2005.a. kella 15.00 paiku avas kääride abil Tallinnas Mere pst.10 asuva Merekeskuse parklas seisnud T.Tile kuulunud sõiduauto Saab 90 reg.märgiga 918 ATX juhipoolse ukse ja varastas nimetatud sõiduki maksumusega 10000.- krooni. Samuti süüdistatakse V.Mit selles, et tema 21.08.2005.a. kella 16.00 paiku avas kääride abil Tallinnas Mere pst.10 asuva Merekeskuse parklas seisnud I.T nimele registreeritud, faktiliselt P.Kle kuuluva ja Jüri A kasutuses olnud sõiduauto Saab 90 reg.märgiga 590 AFC juhipoolse ukse ja varastas nimetatud sõiduki maksumusega 10000.- krooni. Sõidukis olid P.K 2 mutrivõtmete komplekt maksumusega 500.- krooni ja Jüri A tööriistad: ketaslõikur maksumusega 4000.- krooni, elektrihöövel Metabo maksumusega 2800.- krooni, akudrell maksumusega 800.- krooni, elektridrell Bosch maksumusega 1200.- krooni, elektriliste kruvikeerajate komplekt maksumusega 360.- krooni, kruvikeerajate komplekt maksumusega 150.- krooni, elektrilised tangid maksumusega 250.- krooni ja 150.- krooni, tavalised tangid maksumusega 100.- krooni, , kooku J.A vara summas 9810.- krooni Seega V.M isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõraste vallasasjade äravõtmise nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUS KOHTUS JA KOHTU SEISUKOHT V.M tunnistas end kohtus täielikult süüdi temale esitatud süüdistuses, vaidlustas üksnes Andres Sarapuu mobiiltelefoni maksumust. Süüdistatava arvates neid telefone alates 1998.aastast enam ei toodeta ja käesoleval ajal ei maksma ta mingil juhul 2500.- krooni. Uurinud kriminaalasja kirjalikke tõendeid, leidis kohus, et V.M on ka kohtueelses menetluses end Toyota Corolla varguses süüdi tunnistanud ja andnud ütlusi, mille kohaselt ta tõepoolest varastas nimetatud auto kino „Kosmos“ taga asuvast parklast. Süüteluku käivitas kääride abil. Autot hoidis Männiku tee 92 ühiselamu juures, sõites sellega umbes nädal aega. Siis jättis auto Männiku kaupluse juurde seisma. Paari päeva pärast viis F.K auto kaupluse juurest minema ja rohkem tema autot näinud ei ole. V.M tunnistas, et auto kindalaekas oli sõiduki registreerimistunnistus ja üks mobiiltelefon. Need jäid peale tema poolt auto seisma jätmist autosse. Eeluurimisel olid üle kuulatud tunnistajatena F.K ja Ernst Maisov. Kuid nemad andsid ütlusi Toyota Corollaga seonduvate asjaolude kohta peale vargust. Need ütlused on erinevad, omavahel vastuolus ja ei haaku ka V.Moissejevi ütlustega, kuid see, mis autost sai peale vargust, ei omagi V.Mi süüküsimuse lahendamisel juriidilist tähtsust, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid ütlusi analüüsida. Kannatanu M.Rle eeluurimise ajal politsei poolt auto tagastati ja ta ei ole auto vigastustega seonduvalt ka tsiviilhagi esitanud. Kannatanu nõudis üksnes autos olnud asjade maksumuse hüvitamist summas 1200.- krooni. Nõuet süüdistatav ei vaidlustanud ja hagi kuulub rahuldamisele. Ander Sarapuu hagi mobiiltelefoni maksumuse hüvitamise nõudes summas 2500.- krooni tuleb jätta läbi vaatamata, sest süüdistatav vaidlustas hagisumma. Kuna kohtul puuduvad andmed mobiiltelefoni Motorola D160 turuväärtuse kohta nii varguse kui kriminaalasjas kohtuotsuse tegemise hetke seisuga, tuleb Ander Sarapuu tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kannatanul on õigus nõuda kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluse korras. T.Tile kuulunud sõiduki Saab 90 vargust 12.08.2005.a. süüdistatav V.M tunnistas. Eeluurimisel on ta rääkinud, et töötas sel ajal põllumajandustöödel Keila lähedal ja tal oli tööle sõitmiseks autot vaja. Seepärast otsustaski endale auto varastada. Sobiva auto leidis Merekeskuse parklast. Uksed olid lukus, kuid ta tegi juhiukse lahti kääridega. Süüteluku käivitas samuti kääridega. Nii ta sõitiski selle autoga töökoha vahet, kuni ühel hommikul avastas, et auto on kadunud. Autosse jäi tema rahakott, milles olid tema dokumendid ja natuke sularaha. Seega on süüdistatava ütlustega tõendatud tema poolt T.Tile kuulunud auto vargus. Kannatanu sai oma auto tagasi ja esitas remondikulude katteks tsiviilhagi summas 1500.- krooni. Süüdistatav hagile vastu ei vaielnud ja hagi kuulub rahuldamisele. P.Kle kuulunud ja Jüri A kasutuses olnud sõiduki Saab 90 varguse kohta 21.augustil 2005.a. on süüdistatav selgitanud, et kuna politsei viis eelmise Saab 90, mille ta 12.augustil 2005.a. oli varastanud, minema, otsustas ta endale varastada uue auto tööl käimiseks. Jällegi läks ta sobivat autot otsima Merekeskuse parklasse. Juhiukse avas taas kääride abil ja kääride abil ka käivitas sõiduki. Pagasiruumis oli palju mitmesuguseid tööriistu, millised ta kõik müüs maha Balti jaama 3 turul 1000 krooni eest. 06.septembri 2005.a. õhtul töölt tulles ületas ta kiirust ja politsei hakkas taga ajama. Politsei eest ära sõites tegi avarii ja keeras auto üle katuse. Seega on ka selles episoodis V.Mi enda ütlustega tõendatud tema poolt 21.08.2005.a. sõiduauto Saab 90 reg.märgiga 590AFC varguse toimepanemine. Tsiviilhagi on esitanud P.K summas 10500.- krooni. Kannatanu ei soovinud sõidukit tagasi saada, kuna auto oli peale avariid muutunud sõidukõlbmatuks ja seda pole mõtet remontida. P.K soovis auto maksumuse ja mutrivõtmete komplekti hüvitamist. Jüri A esitas tsiviilhagi autos olnud tööriistade maksumuse hüvitamiseks. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna V.M müüs tööriistad maha. Kohus leidis, et ka P.Ku tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Süüdistatav ei vaielnud hagidele vastu. Kuna sõiduk Saab 90 reg.märgiga 590 AFC on kriminaalasjas tunnistatud asitõendiks ja endine omanik P.K loobus autost, leidis kohus, et sõiduki võib üle anda V.Mile peale seda, kui ta on P.Kule tekitatud kahju hüvitanud. Süüdistatav nõustus kohtuistungil auto endale võtma. Seega on leidnud tõendamist V.Mi süü kolme sõiduki varguses. Kuriteod on toime pandud kavatsetult ja kvalifitseeritud õigesti KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd välistavate asjaolude puudumist. Kuna üks kuritegu on toime pandud enne, kaks kuritegu peale viimast kohtuotsust, tuleb karistused nende kuritegude eest mõista eraldi. 2005.aastal pani V.M toime kaks autode vargust, mistõttu mõistetav karistus ei saa olla miinimumilähedane. Arvestades kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, võib karistus jääda aga alla sanktsiooni keskmist. Kuna 2005.aasta autode vargused pani süüdistatav toime vähem kui ühe kuu möödumisel peale vanglast vabanemist, ei pea kohus võimalikuks tema tingimisi vabastamist karistuse kandmisest. V.M ei asunud vanglast vabanedes paranemise teele, vaid jätkas peaaegu koheselt kuritegude toimepanemist. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 3 Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.