lg 2 p 1,2,3,
- 4,
lg 1 –
lg 2 lõplikuks karistuseks
lg 1 alusel mõisteti vabadusekaotus kaks aastat neli kuud; 2) Harju Maakohtu poolt 22.05.2002.a.
´2 lg 1 järgi – mõisteti vabadusekaotus viis kuud; RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.J Karistusseadustiku § 214 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda nelja aastase vangistusega. Kohaldades KarS § 74 koheselt ärakandmisele kuulub üks aasta ja kuus kuud vangistust, ülejäänud kaks aastat ja kuus kuud vangistust ei pöörata täitmisele juhul kui R.J kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Üle anda R.J Harju Maakohtu Keila talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla (Keila, Paldiski mnt 21) pärast vabanemist vanglast. Vangistuse aja algust lugeda vahi alla võtmise päevast alates 17.04.05.a. Katseaja algus lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast alates 09.03.06.a. Tõkend – vahi all pidamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. 2 Välja mõista R.J ’ilt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777): • sundraha 7500 krooni • ekspertiisi teostamise eest 1840 krooni • advokaadi osalemise eest eeluurimisel ja kohtus 9599 krooni 89 senti • tunnistaja Merike Meus ja kannatanu Vladimir Djatsenko tasu kohtus viibimise päevadel töölt eemalviibitud aja eest 3683 krooni 06 senti Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool võib kohtus tutvuda kohtuotsusega. Asjaolud ja menetluse käik R.J süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 12.04.2005 – 17.04.2005 Harjumaal, Paldiskis OÜ-s Bell Boats nõudis Vladimir Djatsenko´lt 8000 krooni üleandmist, kasutades vägivalda, lüües kannatanule rusikaga näkku ja vasakule küljele, tekitades sellega ninaluude murru ja vasaku rindkere poole põrutuse ning ähvardas kasutada ka edaspidi vägivalda. Sellise tegevusega pani R.J toime Karistusseadustiku § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. varalise kasu üleandmise nõudmise vägivalla kasutamisega isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Eeluurimisel ja kohtus keeldus süüdistatav R.J ütluste andmisest. Kohtu poolt uuriti järgmisi tõendeid: • Kannatanu Vladimir Djatšenko ütlused: ta seletas, et töötas koos süüdistatavaga Paldiski linnas asuvas kaatrite ehitamise firmas Bell Boats OÜ. Töötasid erinevates tsehhides: V.Djatsenko – kaatrite kokkukleepimise tsehhis, R.J – materjali lõikamise tsehhis. Kevadel 2005.a. nägi Vladimir Djatsenko, kuidas tööline Margus seletas eesti keeles midagi R.J-ile. Too aga seisis ja teeskles, et saab eesti keeles kõigest aru. Tegelikult teadis Vladimir Djatsenko, et R.J ei saa eesti keelest mitte midagi aru, mida R.J ise oli temale öelnud. Vladimir Djatsenko tegi R.J-i üle nalja, öeldes, et kui R.J valdab eesti keelt paremini kui Vladimir Djatsenko, siis tema Vladimir paneb ennast kirja R.J-i eesti keele kursustele. R.J ei vastanud sellise nalja peale ning igaüks läks oma tsehhi tagasi. 12.04.2005 tööajal umbes kella 12 ajal tuli Vladimir Djatsenko juurde R.J ja palus tööpäeva lõpus tulla tema tsehhi. Kella 15 ajal tuli Vladimir Djatsenko R.J-i tsehhi selleks, et teada saada, mida ta tahab. Juri vastas, et eesti keele kursused on lõppenud ning järgmisel päeval, s.o. 13.04.2005.a. kl 12.00 tahab ta kannatanult selle eest saada 8000 krooni. Selle peale vastas Vladimir Djatsenko : „ Ega sa 3 midagi enamat ei taha?“ ja läks koju. Vladimir Djatsenko oli tol hetkel kindel, et R.J oli niimoodi nalja teinud. 13.04.2005.a. kella 12.15 ajal tuli R.J jälle Vladimir Djatsenko töö juurde. Algul seisis ta vaikides Vladimir Djatsenko kõrval umbes 10 minutit, seejärel lahkus. Poole tunni pärast tuli R.J tagasi. Tol hetkel pani V.Djatsenko kaatrit kokku. R.J seisis V.Djatsenko vastaspoolel oleva parda lähedal. Sel hetkel kui Vladimir Djatsenko painutas ennast, et kinnitada kaatrile põhja, lõi Juri ootamatult V.Djatsenko´t peopesaga vastu kukalt. V.Djatsenko küsimusele: „Milles on asi?“ R.J vastas: ”Kas sa ei näe - olen tige! Mul on kõrini ootamast!“ V.Djatsenko vastas, et vihastu nii palju kui soovid. Koheselt pärast seda lõi R.J Vladimir Djatsenko´t rusikaga näkku, lüües nina katki. Seejärel läks R.J ümber paadi ja lõi Vladimir Djatsenko´t rusikaga vasakusse külge. Siinkohal tuli nende juurde tööline Vitali Kalinitšev, kes astus nende vahele ja püüdis R.J maha rahustada. R.J oli aga agressiivne ja ütles: „Siin ei hakka ma sinuga asju klaarima, kuid pärast tööd tapan su ära!“ ja läks minema. V.Djatsenko ninast voolas verd. Ta pesi end puhtaks ja läks koju. Sel päeval ei pöördunud V.Djatsenko arsti juurde, kuna tema nelja aastane laps oli haige ning ta ei saanud last üksinda jätta ja arsti juurde minna. Samal päeval helistas ta tsehhijuhile ja palus tal tema juurde koju tulla. Sama päeva õhtul, kui tsehhijuht Andres Sepp tuli tema juurde koju, rääkis Djatsenko temale, mis tsehhis oli toimunud ja seletas, miks ta nii varakult töölt ära oli läinud. Tsehhijuht ei reageerinud ega tundnud huvi juhtunu vastu. Järgmisel päeval, ehkki V.Djatsenko´l oli puhkepäev, otsustas ta tööle minna, et selgitada välja konkreetsemalt, millised on R.J-i rahalised nõudmised. Selle peale ütles R.J, et üksikasju selgitame hiljem tööväliselt ning määras kohtumise pühapäevaks kaubamaja juures kella 20 ajal. 15.04.2005.a. jättis V.Djatsenko lapse naisega koju ja pöördus politseisse ning arsti poole. Paldiski on väike linn ja kõik seal elavad tunnevad üksteist. Djatsenko teadis, et R.J oli varem kohtu poolt karistatud, mistõttu muretses V. Djatsenko oma perekonna pärast. 17.04.2005.a. kutsusid politseiametnikud Djatsenko´t Keila osakonda ja andsid seal temale juhatusi, kuidas peaks ta käituma R.J-iga kohtumisel, kui too peaks hakkama jälle ähvardama ning raha välja nõudma. Kella 20 ajal kohtus ta R.J-iga määratud kohas. Nende vahel toimus vestlus, mille käigus seletas R.J, et temale meeldib summa 8000 krooni ja tema tahab saada just nimelt seda summat V.Djatsenko´lt ning ta ei kavatse teda tappa, kuid on olemas palju teisi viise seda raha V.Djatsenko´lt kätte saada. Pärast seda andis V.Djatsenko politseiametnikele kokkulepitud märguande ja hakkas ära minema. Siis pidasid politseiametnikud R.J-i kinni. Kannatanu seletas, et ta ei ole kunagi R.J-ile võlgu olnud ning ühist asjaajamist neil ei ole olnud. Kui R.J ei oleks tema vastu vägivalda kasutanud, suhtuks ta R.J-i rahanõudmistesse kui nalja. R.J lõi teda, sai ta aru, et R.J ei tee nalja ja nõuab temalt raha põhjuseta välja. • Tunnistaja Vitali Kalinitšev´i ütlustest kohtus on näha, et 13.04.2005.a. töötas tema tsehhis, aeg-ajalt tõstis pead ja nägi enda ees töötavat Vladimir Djatsenko´t. Kui ta järjekordselt tõstis pilku, siis nägi endast umbes 1,5 m kaugusel Vladimir Djatsenko´t ja R.J-i, kes rääkisid millestki. Tsehhis oleva müra tõttu nende sõnu ta ei kuulnud. Mõne aja möödudes pööras ta uuesti oma tähelepanu Djatsenko ja R.J-i poole ning nägi, et nad seisavad üksteisega vastamisi ning R.J oli agressiivne. Jäi selline mulje, et nende vahel toimub kaklus. Tunnistaja Vitali Kalinitsev lähenes neile, et kaklust ära hoida ja lahutas nad, astudes Djatsenko ja R.J-i 4 • • • • • vahele. Seejärel lahkus R.J koheselt tsehhist. Tunnistaja läks oma töökohale. Hiljem samal päeval sai ta teada, et pärast seda vahejuhtumit läks Vladimir Djatsenko koju. Järgmisel päeval küsis tunnistaja R.J-i käest, mis nende vahel juhtus ning R.J vastas, et mitte midagi. V.Djatsenko hiljem jutustas tunnistajale, et R.J nõudis temalt raha eesti keele kursuste eest, tema aga ei mõistnud, et tegemist oli naljaga. Tunnistaja Andres Seppa ütlustest on näha, et Vladimir Djatsenko helistas talle ning kutsus enda juurde koju, kus rääkis, et viskas R.J-i üle nalja eesti keele tundmise kohta, kuid mõne aja möödudes hakkas R.J temalt raha välja nõudma ja lõi teda tööl vastu nina ja selga. Seepärast 13.04.2005 koheselt pärast löömist läks V.Djatsenko töölt varem ära. V.Djatsenko oli hirmunud ja küsis tunnistaja käest, mida ta tegema peab, sest ta kardab oma perekonna pärast. Tunnistaja seletas, et sellel teemal R.J-iga ei rääkinud. Seletas, et „need ei ole tema probleemid, vaid nende probleemid“. Kohtus ülekuulatud tunnistaja Galina Sparane, süüdistatava R.J-i ema, seletas, et tema poja ja Djatsenko vahel varem konflikte ei olnud. Tema poja ja V.Djatsenko vahel toimunud sündmustest sai tema teada oma naabrinaiselt, kelle nimi on Merike, kes töötab siinsamas. Neil on väike linn, kus kõik rääkisid sellest ja kirjutasid sellest sündmusest ajalehtedes. Tema ise midagi konkreetset ei näinud ega kuulnud. Tema arvates kõiges on süüdi Djatsenko, sest ta tarvitab tihti alkoholi ja on joobeseisundis agressiivne. Tunnistaja Sergei Babenko, politseiinspektor, seletas kohtus, et kannatanu V.Djatsenko pöördus tema poole Paldiski konstaablipunkti kaitse saamiseks, kuna R.J nõudis temalt raha vägivalla kasutamisega ja ähvardustega. V.Djatsenko ütles, et temal on juba määratud kohtumine R.J-iga 17.04.2005.a. Otsustati , et Djatsenko läheb kohtumisele ja politsei omakorda hakkab teda julgestama olles läheduses. Kui vestluse käigus hakkab R.J jälle nõudma raha ja ähvardama, siis Djatsenko annab politseiametnikele märku ja nemad peavad R.J-i kinni. Kokkusaamisel vestlesid Djatsenko ja R.J esialgu rahulikult. Kui Djatsenko ütles, et ei ole raha toonud, siis hakkas R.J kätega vehkima, emotsionaalselt rääkima. Sel hetkel andis Djatsenko politseiametnikele märku. Seejärel pidasid politseiametnikud R.J-i kinni. Kannatanu seletas, et pöördus politseisse natuke aega hiljem, sest võttis R.J-i juttu algul naljana. Tunnistaja ei mäleta praegu, kas rääkis kannatanu temale isiklikult vägivalla kasutamisest või mitte. Tema ise ei näinud kehavigastuse jälgi kannatanu näol, kuna kannatanu nägu on põletuse tõttu tumedamat värvi. Tunnistaja Madis Melzar seletas kohtus, et töötab vanemkonstaablina Paldiski linnas. 2005.a. aprillis pöördus tema poole kannatanu Vladimir Djatsenko avaldusega, et R.J lõi teda ja nõuab temalt raha välja. Lähemalt vesteldes selgus, et Djatsenko ja R.J töötavad koos ning R.J nõudis Djatsenko´lt raha summas 8000 krooni eesti keele kursuste eest, milliseid pole ta kunagi läbi viinud. Tunnistaja soovitas Djatsenko´l kirjutada avaldus politseisse ja pöörduda arsti poole, et kehavigastusi fikseerida. Djatsenko kartis oma perekonna pärast. Tunnistaja nägi kannatanul paistes huult. Kannatanu vigastusi detailsemalt kirjeldada ei oska, kuna sellest hetkest on möödunud juba aasta. Tunnistaja Galina Kozarenkova (kannatanu abikaasa) ütlustest on näha, et 13.04.2005.a. tuli ta töölt koju oma abikaasast hiljem. Too oli juba kodus. Tunnistaja sai teada, et R.J oli tema abikaasat tööl löönud ja alusetult temalt 8000 5 • • • • • • krooni nõudnud. Rohkemat abikaasa midagi öelda ei osanud. Tunnistaja oli oma lapse ja perekonna pärast hirmul ja nõudis visalt, et abikaasa pöörduks arsti poole ja politseisse. Tol päeval abikaasa nägu oli paistes ja selg valutas vasakult küljelt. Tunnistaja Natalja Sokolova (Orlova) ütlustest on näha, et tema on kannatanu perekonna lähedane sõber. 13.04.2005.a. oli tema nende juures kodus ja hoidis nende haiget last. Vladimir tuli koju varem kui tavaliselt ning tema tuju oli rikutud. Rääkima ta juhtunust ei hakanud. Minnes järgmisel päeval nende koju Galina rääkis temale, et tema mehel oli tööl konflikt, mis lõppes kaklusena, ning mees sõitis kellegagi kohtama. Tunnistaja Merike Meus kohtus seletas, et tema töötab koos kannatanu ja süüdistatavaga. Kannatanut kirjeldab kui rahulikku inimest. Kannatanu ja süüdistatava vahelisest konfliktist räägiti töö juures. Räägiti, et toimus kaklus, tema ise midagi pealt ei näinud, tööl ja linnas käisid kuulujutud. Tunnistaja Andres Lutsepp, Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna vaneminspektor, seletas kohtus, et osales süüdistatava kinnipidamisel Paldiski linnas. Kannatanu pöördus politseisse avaldusega, et süüdistatav R.J nõuab temalt raha, peksab teda ja ähvardab. Kannatanu ja süüdistatava vahel oli määratud kokkusaamine 17.04.05 kaubamaja juures Paldiski linnas. Seoses selle kohtumisega politseiametnikel oli plaanis seda kohtumist jälgida. Juhul kui R.J jätkab raha nõudmist ja Djatsenko ähvardamist, siis Djatsenko annab neile märku ja nemad peavad R.J-i kinni. Süüdistatav ja kannatanu olid kogu aeg politseiametnike vaateväljas. Nemad rääkisid omavahel, vägivalda ei kasutanud, süüdistatav zestikuleeris närviliselt. Seejärel andis kannatanu märku ja politseiametnikud pidasid süüdistatava kinni. Tunnistaja Kaido Saarniit, Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna kriminaaltalituse komissar, seletas kohtus, et osales süüdistatava R.J-i kinnipidamisel Paldiski linnas. Kannatanu pöördus politseisse avaldusega, et süüdistatav R.J nõudis temalt raha välja, lõi teda ja ähvardas. Kannatanu ja süüdistatava vahel oli määratud kokkusaamine 17.04.05 kaubamaja juures Paldiski linnas. Seoses selle kohtumisega politseiametnikel oli plaanis seda kohtumist jälgida. Juhul kui R.J jätkab raha nõudmist ja Djatsenko ähvardamist, siis Djatsenko annab neile märku ja nemad peavad R.J-i kinni. Süüdistatav ja kannatanu olid kogu aeg politseiametnike vaateväljas. Nemad rääkisid omavahel, vägivalda ei kasutanud, süüdistatav zestikuleeris närviliselt. Seejärel andis kannatanu märku ja politseiametnikud pidasid süüdistatava kinni. Tunnistaja Veiko Kommusaar, Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna juhtivinspektor, andis ütlusi, mis olid analoogilised tunnistajate Kaido Saarniit ja Andres Lutsepp ütlustega. Tunnistajad seletasid samuti, et kannatanu palvel süüdistatavaga kokkusaamisele minnes sai tema diktofoni kõne salvestamiseks. Diktofon aga oli ettenähtud salvestuse tegemiseks siseruumides, seepärast kõne oli salvestatud halvasti, neid ümbritsev müra: autod ja muud linnahelid summutasid sõnu täielikult. Kannatanu Vladimir Djatsenko kohtuarstliku ekspertiisi aktist on näha, et 15.04.2005.a. leiti kannatanul ninaluu murd ja vasaku rindkere poole põrutus vasakult poolt, millised võisid olla saadud 13.04.2005.a. löökidest rusikatega, jalgadega jne. Nende kahjustustega ei kaasne oht elule, tervisekahjustus on lühiajaline, kestab mitte üle 4 nädala. (toimiku lehed 22-25). 6 • Bell Boats OÜ tootmisjuhi iseloomustusest on näha, et R.J iseloomustatakse kui inimest, kes täidab oma töökohustusi rahuldavalt, suhtumine teistesse töötajatesse on üleolev. 13.05.2005.a. lõi teist töötajat, alkoholiga probleeme ei ole (t.l. 56). Kohus hinnates kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et R.J-i süü on tõendamist leidnud täielikult kohtuistungi käigus ja ta tuleb süüdi tunnistada väljapressimises. Väljapressimise objektiivne koosseis on varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Varalise kasu üleandmise nõudmine seisneb selgelt väljendatud ettepanekus anda nõudjale või kolmandale isikule üle varaline kasu ning koosseisuteo moodustab selline nõudmine, millega kaasneb kas ähvardus või vägivald. Vägivald võib olla nii psüühiline kui füüsiline. Psüühiliseks vägivallaks võib olla ähvardus tappa, füüsiliseks vägivallaks on aga kehalise jõu rakendamine, kannatanu kehaline väärkohtlemine, millised on siis kannatanu sundimise vahenditeks vara üleandmiseks. Väljapressimine on varavastane kuritegu, mis on suunatud võõra vara vastu ja eeldab subjektiivsest küljest vähemalt kõikide koosseisuliste asjaolude suhtes kaudset tahtlust. Väljapressimine loetakse lõpuleviiduks varalise kasu üleandmise nõudmise momendist, sõltumata sellest, kas varaline kasu süüdlasele üle anti või mitte. Kannatanu on andnud ühesuguseid ja kattuvaid ütlusi nii kohtueelses menetluses kui kohtumenetluses. Kannatanu on kinnitanud, et süüdistatav pöördus tema poole igati alusetu rahalise nõudega ja nõudis selle tasumist. Antud juhul ei ole tuvastamist leidnud, et süüdistataval oleks olnud tõelist õigust või õiguskorras tervikuna omaksvõetud arusaamadel põhinevat oletuslikku õigust kannatanult raha nõuda, seega oli suunatud nõue süüdistatava jaoks võõrale varale. Päev peale nõude esitamist teatas süüdistatav, et on väsinud ootamast ja kasutas kannatanu suhtes vägivalda, mis on kinnitust leidnud ka kohtuarstliku ekspertiisi aktiga ja selles refereeritud meditsiinilise dokumentatsiooniga. Kannatanu sai seejärel aru olukorra tõsidusest ja rääkis sellest ka oma ülemusele, kes midagi ette ei võtnud. Samuti pühendas asjaoludesse ta oma naise. Kannatanu siiski lootis väikeses kogukonnas, kus inimesed üksteist tunnevad klaarida selle asja siiski omavahel ära. Arvestades seda, et kannatanu tundis süüdistatavat varem mingit vihavaenu omamata, on loogiline järeldada, et kannatanu lootis rahumeelsele lahendusele ja ei kiirustanud politseile avalduse esitamisega. Kuid ka järgmisel päeval jätkas süüdistatav raha nõudmist ja nõudis seda ka mõne päeva pärast, kui toimus kannatanu ja süüdistatava vahel kohtumine, mille tulemuseks oli süüdistatava kinnipidamine. Kohtueelses ja kohtulikus menetluses ei ole süüdistatav andnud omapoolseid ütlusi sündmuse asjaolude kohta, seega on ta kasutanud oma kriminaalmenetluslikku põhiõigust ja loobunud ütluste andmisest. Sellisel juhul tuleb hinnata teisi kogutud tõendeid nende kogumis ja anda neile karistusõiguslik hinnang. Tegemist on tüüpilise väljapressimisteoga, kus põhiliseks tõendiallikaks on kannatanu ütlused. Kohus on kohustatud kontrollima nende paikapidavust ja loogilisust ning vastuolude esinemist/puudumist teiste tõenditega. Kui kannatanu ütlused ja muud kogutud tõendid ei ole omavahel vastuolus, siis võivad kannatanu ütlused olla süüdistatava süüdimõistmise aluseks. Ka Riigikohus on oma lahendis 1- 1- 017- 00 nentinud, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises võib olla tõendatud peaasjalikult kannatanu ütlustega, mida on hinnatud kogumis teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtueelses ja kohtumenetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid kannatanu ebausaldusväärsusele. Kannatanu ütlusi selles osas, mis puudutab tema suhtes vägivalla kasutamist, kinnitavad tunnistaja Kalinitšev`i ütlused (nägi kannatanut ja süüdistavat tsehhis, nägi nende vahel konfliktiseisundit, eriti tähelepanu ei pööranud), tunnistaja Meus`i ütlused, milledest selgub, et töökollektiivis levis jutt kannatanu löömisest süüdistatava poolt, tunnistajad Kozarenkova ja 7 Orlova ütlused selle kohta, et nad nägid kodus peale löömist kannatanu näol löömise järgseid jälgi (näo paistetus), samuti pühendas kannatanu vahetult peksmise päeva õhtul sündmuse asjaoludesse oma ülemuse, kelle kannatanu kutsus enda juurde koju. Kannatanu pöördus ka kahe päeva pärast raviasutusse ning samuti asub ka ekspert arvamusele, et kannatanul esinenud vigastused võisid olla tekitatud 13.04.2005.a. löögist rusika või jalaga. Kannatanu pöördus ka avalikku korda kaitsvate võimuesindajate poole ja seletas neile, et temalt nõutakse alusetult raha ja kasutatakse vägivalda süüdistatava poolt, mida on kinnitanud tunnistajad Babenko, Suslov, Lutsepp, Saarniit, Kommusaar ja Melzar. Politseiametnike jälgimisel toimus süüdistatava ja kannatanu vahel viimane kohtumine, kus järjekordse raha nõudmise või ähvardamise korral pidi kannatanu politseiametnikele märku andma. Kannatanu sõnade koheselt toimuski järjekordne alusetu raha nõudmine ning peale kannatanu märguannet peeti süüdistatav sündmuskohal politseiametnike poolt kinni ja toimetati politseiosakonda. Süüdistatava tegevust antud teo mõttes tuleb vaadata osategudena – süüdistava nõue, vägivalla kasutamine ja selle nõudega sidumine, järjekordne nõude esitamine ja taas nõude esitamine ning ähvardamine. Süüdistatava eelkirjeldatud tegevus on kantud tahtest saada kannatanult 8000 krooni ja raha üleandmisele sundimiseks ning selle üleandmise kindlustamiseks kasutas ta vägivalda ning ähvardas kannatanut. Vastavalt Riigikohtu lahendile III- 1/1- 79/95 on märgitud, et kui raha väljapressimine kannatanult koosneb mitmest osast, võib olla tegemist siiski ühe kindla eesmärgi saavutamiseks ühtse tahtlusega toimepandud teoga. Kui kogu tegevus on suunatud ühe ja sama objekti vastu, kusjuures süüdistatav tegutseb ühtse tahtlusega ja eesmärk on sama – saavutada varalise kasu üleandmine – on tegemist jätkuva väljapressimisega. Samuti peab kohus vajalikuks lisada, et süüdistatavat on ka varem karistatud kuritegude eest, mis on toime pandud temapoolse vägivalla kasutamisega. Seetõttu viidates Riigikohtu lahendile 3- 1- 132-05, milles märgitakse, et ei ole välistatud lugeda isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga. Süüdistatav on ka varem karistatud tegude eest, mis sisaldavad endas vägivalla kasutamist ja võõra vara hõivamist, millised on sisult sarnased antud kuriteoga. Kohus leiab, et hinnates tõendeid nende kogumis on leidnud kinnitust süüdistatava poolne kuriteo toimepanemine, mis on kvalifitseeritav Karistusseadustiku § 214 lg 2 p 1 järgi. Vastavalt Karistusseadustiku § 56 on karistuse aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R.J on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, samuti karistatud väärteokorras, viimaselt töökohalt iseloomustatakse teda kui üleolevat inimest, töökohustuste täitmisega seoses juhtkonnal tema vastu pretensioone ei esinenud. Kohus ei tuvastanud karistuse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus arvestab samuti süüdistatava käitumist kogu kohtuistungi kestel. Tema käitus väljakutsuvalt. Kohtu, prokuröri, advokaadi kõikidele küsimustele, mitte arvestades sellega, kas see küsimus oli kohane või mitte, vastas ühe väljendiga: „Ma ei saa sellele küsimusele vastata“. Selline süüdistatava käitumine kohtus ei tekitanud kohtul mingeid kahtlusi tema psüühilises alaväärtuslikkuses ning kohus käsitleb sellist süüdistatava käitumist, kui tema rahulolematust sellega, et kohtumenetluse alguses tema taandust kohtuniku vastu ei rahuldatud. Selle hetkeni vastas süüdistatav kohtu küsimustele ning kohtuliku arutamise käigus kahe tunnistaja ülekuulamisel esitas teda huvitavaid küsimusi. Kohus käsitleb sellist R . J - i 8 käitumist lugupidamatusena kohtu, kannatanu ja samuti oma kaitsja vastu. On näha, et R.J ei kahetse toimepandut. Kohus leiab, et R.J-i tuleb karistada antud paragrahvi sanktsiooni alammäärade piirides. Määratud karistuse peab ta ära kandma osaliselt viivitamatult ning reaalselt, karistuse teine osa määrata tingimisi, kohaldades kriminaalhooldaja järelevalvet R.J-i üle pärast tema vabanemist vanglast. Tsiviilhagi selles asjas ei esitatud. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 179 lg 1 p 1 tuleb R.J-ilt välja mõista sundraha 2,5 palga alammäära ulatuses, s.o. 7500 krooni. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 180 tuleb välja mõista R.J-ilt kõik kriminaalmenetluse kulud: ekspertiisi teostamise eest, advokaadi osalemise eest eeluurimisel ja kohtus, tunnistajale ja kannatanule kohtus viibimise töölt eemalviibitud tööaja eest tasu. Kohtunik Rahvakohtunikud Tõlge vene keelest on õige Zinaida Vorosilova Tõlk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.