Obsah (6)

§ 121§ 199§ 74§ 65§ 73§ 78

1-06-4855 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02 mai 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-4855 (06231800563) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär

§ 121

järgi Lühimenetlus Prokurör Egon Oja Süüdistatav D.T ,; Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 26.10.2000 otsusega KrK § 15 lg 2 ja 139 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotus 3 kuud;
2. Tallinna Linnakohtu 02.07.2001 otsusega KrK § 15 lg 2 ja 139 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotusega 3 kuud;
3. Tallinna Linnakohtu 30.07.2001 otsusega KrK § 2025 lg 1 järgi vabadusekaotus 4 kuud;
4. Tallinna Linnakohtu 14.06.2002 otsusega KrK § 15 lg 2 ja 139 lg 2 p 2; 140 lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 1 kuu;
5. Tallinna Linnakohtu 13.01.2004 otsusega

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistus 1 aasta ja 2 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga,

§ 74lg 2 alusel koheselt ärakandmisele kuuluv karistus 6 kuud vangistust; 6.

Tallinna Linnakohtu 11.08.2004 otsusega

§ 199

lg 2 p 4 ja 25 lg 2 järgi vangistus 5 kuud,

§ 65lg 2 alusel vangistus 1 aasta ja 1 kuu; 7.

Tallinna Linnakohtu 22.09.2005 otsusega

§ 199

lg 1 2 p 4 ja 25 lg 2 järgi vangistus 6 kuud, vabanes karistuse kandmiselt 16.11.2005 Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON 1. D.T süüdi tunnistada

§ 121ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada D.Tile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta ärakandmata karistus, so vangistus 4 kuud D.Ti suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et D.T temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. 4.

§ 78

p 1 alusel arvestada D.Tile määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.05.

2. D.Ti suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. D.Tilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
5. D.Tilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1156 (üks tuhat ükssada viiskümmend kuus) krooni ja 50 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
8. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: D.Tit süüdistatakse

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema 01.03.2006 kella 22.23 ajal, viibides Sirbi trammipeatuses Tallinnas, tekkinud tüli käigus lõi tahtlikult ja korduvalt peopesaga näkku ja pähe Olga Kostenkole, tekitades talle füüsilist valu. Seega D.T pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, so

§ 121ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav D.T tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 2 01.03.2006 koostatud kannatanu Olga Kostenko ülekuulamisprotokollist nähtuvalt peksis 01.03.2006 kella 22.23 paiku Sirbi peatuses kannatanut käte ja jalgadega kannatanu elukaaslane D.T ja peksmise põhjuseks oli D.Ti halb tuju. Kannatanu püüdis ära joosta, kuid D.T tuli talle järele ja jälle peksis kannatanut rusikatega pea ja kaela piirkonda. Kannatanu peatas takso ja tahtis sellega ära sõita, kuid D.T tõmbas ta taksost välja ja peksis edasi. Lõpuks õnnestus taksoga ära sõita ja teda toodi politseiosakonda. (t/l 2) 16.03.2006 koostatud kahtlustatava D.Ti ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tekkis 01.03.2006 õhtul kahtlustataval trammipeatuses tüli elukaaslase Olga Kostenkoga. Ei pidanud vastu ja lõi lahtise käega paar korda talle näkku. (t/l 4-6) Süüdistatavat D.Tit süüdistatakse teise inimese kehalises väärkohtlemises, mis seisnes selles, et süüdistatav lõi kannatanud korduvalt käega näkku, tekitades sellega füüsilist valu. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused, samuti kontrollinud kriminaalasja kirjalikke materjale, sealjuures ka süüdistatava kahtlustatavana antud ütlusi ja kannatanu seletusi tema suhtes toime pandud vägivallategude kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü on kriminaaltoimikus kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega kogu esitatud süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel kvalifitseeritud

§ 121järgi.

Kohus asub seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang, kuivõrd süüdistatav isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli tõttu hakkas kasutama kannatanu suhtes vägivalda, lüües teda käega näkku ja pähe, millise käitumisega üldjuhul tekitatakse füüsilist valu. Seetõttu leiab kohus, et lüües teist inimest käega näkku ja pähe, paneb lööja toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, kuivõrd rikub teise inimese kehalist puutumatust ja põhjustab valu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatav tuleb süüdi tunnistada

§ 121ettenähtud kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus.

Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus ja vangistus tähtajaga kuni kolme aastani. Karistuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, kuriteo raskusest ja toimepanemise tehioludest ning süüdistatava isikust. Kohus ei ole tuvastanud süüdistatava karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid. Kuivõrd kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval juba aastaid legaalne sissetulek, leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada alternatiivset karistust, so rahalist karistus, kuivõrd süüdistataval puuduvad selle tasumiseks rahalised vahendid. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Süüdistatavat on varem kohtulikul karistatud seitsmel korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid teda ei ole varem karistatud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Arvestades seda, et kuriteo toimepanemisega tekitati vaid füüsilist valu ning kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole tuvastatud, et kannatanule oleks tekitatud tervisekahjustusi, mis oleks vajanud meditsiinilist sekkumist, leiab kohus, et mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimuslikult kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata. Süüdistatava sõnade kohaselt elab ta Laevastiku 1a asuvas turvakodus ja töötab juhutöödel laadijana. Nendest andmetest saab järeldada, et tal puudub alaline ja kindel elukoht, samuti alaline sissetulek. Arvestades seda, et süüdistatavat on varem korduvalt karistatud ja sellele vaatamata on ta jätkuvalt toime pannud uusi kuritegusid ja väärtegusid, leiab kohus, et süüdistatava allutamine käitumiskontrollile ei annaks enam mingeid tulemusi, kuivõrd oma eluviisilt ei sobi ta kriminaalhooldusele, sest tal puuduvad alaline elu- ja töökoht, mistõttu kohaldab kohus süüdistatava suhtes

§ 73

sätteid, määrates katseajaks minimaalse tähtaja, so 3 aastat, lootes, et süüdistatav suudab vähemalt kolme aasta kestel elada viisil, mis välistab uute tahtlike kuritegude toimepanemise. Vastasel 3 juhul, sõltumata uue kuriteo toimepanemise eest määratava karistuse liigist, pöörataks käesoleva otsusega mõistetav karistus täitmisele. Märt Toming kohtunik 4