1-06-4676 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09 mai 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-4676 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi V.Ki süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5 ja 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Nona Salome Barbo Süüdistatav V.K , EV kodanik, keskharidus, töökoht: OÜ Avex, Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 15.09.2005 Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 266 lg 1 ja 25 lg 2 järgi rahaline karistus 5632 krooni. Kaitsja Advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON
- V.K süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud.
- KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
- KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta V.Kile mõistetud karistus, so tähtajaline vangistus 2 kuud V.Ki suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et V.K temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 742, 6 127 758).
- KarS § 75 lg 1 alusel kohustada V.Kki täitma järgmisi kontrollnõudeid: elada kohtu poolt määratud alalises; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 1
- registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks KarS § 78 p 1 alusel arvestada V.Kile määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 09.05.
- V.Kilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1465 (üks tuhat nelisada kuuskümmend viis) krooni ja 60 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga
- V.Ki suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna asitõendite hoiuruumi hoiule jäetud fooliumkott kui väärtusetu asi kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: V.K on süüdistatavana KarS § 199 lg 2 p 5 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises antud kohtu alla selles, et temaviibides 18.07.2004 kella 19.45 ajal Tallinnas, Mustakivi 13 asuvas kaupluses Sportland, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist kaks paari Nike spordipükse hinnaga 1026 krooni püksipaar, kokku hinnaga 2050 krooni ja kaks naiste toppi hinnaga 615 krooni tükk, kokku hinnaga 1230 krooni, kokku kaupa koguhinnaga 3280 krooni, möödus kassadest ja jättis kauba eest tasumata ning müüja Anna Kredestari nõudmisele peatuda kontrolliks, põgenes kauplusest, jättes maha seljakoti koos varastatud kaubaga. Seega V.K pani toime kuriteokatse, mis oli suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, so KarS § 199 lg 2 p 5 ja 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav V.K seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on vaieldav ning võiks kaaluda süüteo kvalifitseerimist KarS § 199 lg 1 ja 25 lg 2 järgi, samas varavastase süüteo katse toimepanemine on tõendatud kriminaalasja materjalidega. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 2 18.07.2004 koostatud Lasnamäe Centrumi kaubanduskeskuse Sportland avaldus, millest nähtuvalt peeti Mustakivi 13 kaupluses kinni V.K, kellelt võeti ära kauplusest varastatud kaupa 3280 krooni väärtuses. (t/l 2) 18.07.2004 koostatud tunnistaja Aivar Leisi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt viibis tunnistaja Mustakivi 13 asuvas müügisaalis ja nägi, et Sportlandi müüja järgneb ühele meesterahvale ning üritas teda peatada. Jooksis nende juurde ja üritas kinni pidada seda meesterahvast, kes osutas vastupanu ning põgenes. Meesterahva kott jäi tunnistaja kätte ja tunnistaja avastas kotist Sportlandile kuulunud kaupu: kaks paari spordipükse Nike ja kaks paari naiste toppi. Peale selle olid kotis pass V.Ki nimele, taskurätte, kondoome, pastapliiatseid, teelusikas, küünetangid, mobiili laadija, sigaretipakk. (t/l 5-7) 17.03.2006 koostatud kahtlustatava V.Ki ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav kuriteo toimepanemist ja seletas, et läks Lasnamäe Centrumisse ja kaupluses ringi käies otsustas mõningad asjad varastada. Kaasas oli seljakott, milles isiklikud dokumendid, isiklikud asjad, fooliumkott. Võttis kaks paari spordipükse ja kaks toppi, pani proovikabiinis fooliumkotti ning liikus väljapääsu suunas. Väljudes hakkas signalisatsioon tööle ning läks sellest ähmi täis. Ei näinud ega kuulnud müüjat, ainus mõte oli kauplusest välja saada. Nähes enda suunas tulevat teise kaupluse turvatöötajat, viskas seljakoti kauplusesse maha ja jooksis väljapääsu poole. Kaup oli korralikult fooliumkotti pandud ja midagi ei kahjustanud. kahetseb toimepandut. (t/l 21-24) 29.03.2006 koostatud tunnistaja Anna Kredenstari ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kuulis tunnistaja 18.07.2004 kella 19.45 ajal turvaväravate häire signaali ja järgnes väljuvatele isikutele. Lõpuks jooksis kahtlust äratanud noormehele järele, kes lõpuks kiirendas sammu ning kui tunnistaja palus tal hetkeks peatuda, hakkas noormees rabelema, jäädes hetkeks ukse vahele kinni, kus tunnistaja ei jõudnud teda edasi kinni hoida. Samal ajal jõudis kohale turvatöötaja ja püüdis samuti järgneda kahtlustatavale, kuid see ei õnnestunud. Kahtlusalune jättis maha seljakoti, kuhu oli ära pakitud Sportlandi kaup kokku hinnaga 3280 krooni. (t/l 31-33) 29.03.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi kollast värvi fooliumkotti. (t/l 34-36) V.Ki allkiri, millest nähtuvalt on V.K 30.03.2006 kätte saanud temale kuulunud seljakoti, passi, mobiiltelefoni laadija, korterivõtmed, sigaretid ja muud esemed. (t/l 38) Lääne Tallinna Keskhaigla sültuvusravi tõend selle kohta, et V.K põeb raskekujulist opiaadisõltuvust ja V.K jätkab võõrutusravi alates 26.09.
- Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud V.Ki süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistajate Aivar Leisi ja Anna Kredenstari ütlusi ning äriühingu avaldust, samuti asitõendi vaatlusprotokolli ning V.Ki allkirja temale kuulunud esemete tagasisaamise kohta, asub seisukohale, et süüdistatava V.Ki süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5 ja 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võttis süüdistatav kaupluse müügisaalist kaupa ning peitis selle kaasasolnud seljakotis fooliumkotti ja üritas kauplusest kauba välja viia. Väljapääsu poole liikudes andis kotis olnud kaup turvaväravates häiresignaali ning süüdistatava sõnade kohaselt ei näinud ta müüjat ega kuulnud ka tema peatumismärguannet. Samas nähtub nii tunnistajate kui ka süüdistatava ütlustest, et süüdistatav püüdis põgeneda koos kaubaga, kuid siis jättis kauba kauplusesse ja põgenes. Kohus asub seisukohale, et tegemist on varguse katsega, mis on toime pandud avalikult. Süüdistatava reageering häirele näitas ilmekalt, et süüdistatav sai aru sellest, et tema poolt kauba salaja varastamine on avalikuks tulnud ning kiirendas sammu ja lõpuks jooksis koos kaubaga väljapääsu poole. Seega püüdis ta vaatamata varguse ilmsikstulekule säilitada valdust varastatule ja põgeneda koos varastatuga. Nähes aga kõrvalkauplusest väljunud ja lähenevat turvatöötajat viskas 3 süüdistatav kauba oma sõnade kohaselt maha ja põgenes. Samas aga nähtub tunnistaja A.Leisi ütlustest, et süüdistatavat kinni pidada püüdes jäi talle kätte vaid kott, kuid süüdistataval õnnestus põgeneda. Samamoodi seletas tunnistaja A.Kredenstar, et ta jooksis süüdistatavale järele ja püüdis süüdistatavat kinni pidada, kuid tal õnnestus vaid korraks süüdistatavast kinni saada ja süüdistatav rabeles lahti ning põgenes. Seega saab järeldada, et süüdistatav sai aru sellest, et tema poolt toime pandav kuritegu on avastatud ja püüdis põgeneda koos varastatuga, tehes vastavalt oma ettekujutusele teost kõik selleks, et salaja alustatud vargust ka avalikult lõpule viia, kuid põgenedes jäi müüja ja turvatöötaja sekkumise tõttu kuritegu lõpule viimata ja turvatöötaja kätte jäi ka varastatu koos süüdistatava isiklike asjadega. Kohus ei loe usaldusväärseks väidet selle kohta, et süüdistatav jättis koti maha vabatahtlikult ja põgenes seejärel, kuivõrd süüdistatava kotis oli ka süüdistatava isikut tõendav dokument ning selle mahajätmisel olnuks koheselt võimalik tema isikut kindlaks teha. Seega ei oleks süüdistatav oma kotist loobunud, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt võttis kinnipidamise käigus koti koos varastatu ja isiklike asjadega ära turvatöötaja, kes süüdistatavat ennast enam kinni pidada ei jõudnud. Eeltoodud motiividel leiab kohus, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub, mistõttu kuulub süüdistatav süüditunnistamisele KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 5 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so võõra vallasasja äravõtmise katses selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult ja vägivalda kasutamata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Süüdistatav on kriminaaltoimikust nähtuvalt varem karistatud, kuid süüdistatav on karistatud teo eest, millise ta on toime pannud aasta pärast käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevat kuritegu. Seega oli süüdistatav varguse katset toime pannes isikuks, kes oli varem kohtulikult karistamata. Süüdistatavat süüdistatakse varguse katse toimepanemises avalikult ning rünne oli suunatud olulises ulatuses võõraste vallasasjade äravõtmisele vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil, milline käitumine jäi katse staadiumisse ning kuriteokatsega varalist kahju ei tekkinud. Kohus leiab, et taoline asjaolu on piisav selleks, et mõista süüdistatavale karistus määras, mis jääb alla sanktsioonis ettenähtud keskmise määra. Arvestades seda, et inkrimineeritava teo toimepanemise hetkel oli süüdistatav isikuks, kes oli kohtulikult karistamata ja kriminaalasja arutamine kohtus toimub alles peaaegu kahe aasta möödudes teo toimepanemisest, leiab kohus, et sellisel viisil ei ole võimalik täita eesmärki, mille kohaselt peaks karistus järgnema võimalikult kiiresti pärast teo toimepanemist, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse süüdistatava suhtes jätta kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale võimaluse temale määratava katseaja kestel tõestada oma soovi edaspidi elada õiguskuulekat elu ja võimaldada süüdistataval jätkata võõrutusravi. Kuivõrd menetletavas kriminaalasjas menetlusesemeks olev kuritegu on toime pandud enne seda kuritegu, millise toimepanemises on ta süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 15.09.2005 otsusega, tulnuks süüdistatava huvides kriminaalasjad ühendada ühisesse menetlusse, mille tulemusena oleks välja mõistetud sundraha ühe süüdismõistva kohtuotsuse alusel. Kuivõrd Tallinna Linnakohtu 15.09.2005 otsusega on V.Kilt sundraha välja mõistetud ja kriminaalasju pidanuks menetlema ühises menetluses, ei pea kohus võimalikuks käesoleva otsusega V.Kilt sundraha välja mõista. Märt Toming kohtunik 4