1-06-6022\2

(06231400099)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi A.S süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav A.S - isikukood XXXXXXXX, Eesti kodanik, kõrgharidusega, elukoht: XXXXXXXX; töötab City Renault Autori AS-s aktiivmüügimehena; varem kriminaalkorras karistatud ühel korral rahatrahviga, karistatus kustunud; väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega; tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja vandeadvokaadi abi Kristina Suvalova RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada A.S KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada 2 kuud vangistust üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi ÜKT-d, siis on mõistetavaks karistuseks 120 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrab kohus ÜKT tegemise tähtajaks 5 (viis) kuud. ÜKT tegemise ajal on A.S allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid.
2. Välja mõista A.S-ilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 221,30 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. A.S isikuna, keda 27.09.2004.a. Põhja Politseiprefektuuri otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistati rahatrahviga 9 000 krooni, trahv tasumata ja karistatus kustumata, uuesti
3. jaanuaril 2006.a. kella 11.02 ajal Harjumaal Rae vallas Jüri teel juhtis joobeseisund is mootorsõidukit Renault Megane registrimärgiga 680 MDZ. Sellega pani A.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav A.S tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja K. Suvalova pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. A.S süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - väärteoprotokolli ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 15.01.06.a. (tl. 4, 5); - ärakirjaga Põhja Politseiprefektuuri otsusest 27.09.2004.a. millest nähtub, et tegemist on isikuga keda joobes juhtimise eest on väärteomenetluses juba varem karistatud (tl. 8); - väljavõttega karistusregistrist (tl.12-13) ja liiklusjärelevalve osakonna andmebaasi õiendiga (tl.11); kohtutäituri M. Roodese teatisega selle kohta, et mõistetud rahatrahvi 9000 krooni pole A.S tasuma asunud (tl. 7); - kahtlustatava A.S enda ütlustega kohtueelses menetluses, kus joobeseisundis juhtimist põhjendas ta isa tervise järsu halvenemisega (tl. 19- 20). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A.S süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüd i tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus A.S süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et A.S pole võimalik karistada rahalise karistusega. Varem mõistetud rahatrahv on tal täielikult tasumata, samut i kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuld, tema ülalpidamisel on 2 alaealist last ning kohus pole veendunud, et süüdlane on isik, kes asuks koheselt tasuma rahalist karistust. Erinevate kohtutäiturite menetluses on tema vastu veel teisi nõudeid (tl.17). Rahatrahv pole olnud küllaldane karistus, et ära hoida uue samaliigilise süüteo toimepanemist. Mõistes A.S-ile põhikaristusena vangistust, peab kohus aga otstarbekohaseks asendada see üldkasuliku tööga. A.S on füüsiliselt ja vaimselt terve, töövõimeline isik; nõusoleku ÜKT tegemiseks andis ta kohtuistungil ning kohus ei näe ühtegi põhjust, miks ÜKT tegemine oleks talle vastunäidustatud. Kuna A.S on töö juurest iseloomustatud positiivselt; autojuhtimine on tema igapäevases töös hädavajalik; oma tegu on ta siiralt kahetsenud ning see on toime pandud isa raske haiguse perioodil; mootorsõidukit on ta mõlemal korral juhtinud kerges joobes, peab kohus eeltoodut arvesse võttes võimalikuks lisakaristuse (mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine) mittekohaldamist. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §- d 238, 311 –
4. Kohtunik