1-06-4038\2

(06231500022)Kohtunik Leo Kunman Kohtuistungi sekretär Jelena Smirnova Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi V.S’i süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4,8 ja § 329 järgi lühimenetluses Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Helen Kiviloo Süüdistatav Kaitsja V.S , kodakondsuseta,keskharidusega,ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: - 07.04.2000 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 – KrK § 15 lg 2 järgi rahatrahviga 920 krooni; - 26.01.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 4 kuud; - 18.06.2004 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 30 päeva; - 04.01.2005 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistusega 3 kuud 7 päeva ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks,vahistatud alates 03.01.2006a. Vandeadvokaat Alla Jakobson RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.S KarS § 199 lg.2 p.4,8 järgi ja karistada teda 1(üks) aasta 5(viis) kuulise vangistusega. Süüdi tunnistada V.S KarS § 329 järgi ja karistada teda 6(kuus) kuulise vangistusega. KarS 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks V.S’il lugeda 1(üks) aasta 5(viis) kuud vangistust. Kohaldades KrMS § 238 lg.2 sätteid vähendada liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning lugeda antud süütegude eest V.S’il lõplikuks karistuseks 11(üksteist) kuud ja 10(kümme) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 68 lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda V.S’il 03.01.2006a. Tõkend-vahistamine otsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista V.S’ilt 7167.96 krooni O.Ni / / kasuks. Välja mõista V.S’ilt 4500kr sundraha ja 509.98kr õigusabitasu riigituludesse. /sundraha ja kaitsjatasu tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 EÜP märkides viitenumbri 2800074823//kohtukulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile/. Asitõendid-2 paari kääre, seljakott HYPNO, musta värvi kindad, tangid Leatherman koos hoidjaga, mis antud hoiule Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna asitõendite hoiuruumi /tl. 114115/-hävitada, automakk Alpine jätta Oleg Nevedrovile /tl.87/; Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg.3 p.1,2 alusel edasi kaevata süüdistatav lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale ja prokuratuur lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu,teatades seitsme päeva jooksul apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivaaia Kohtumajale kirjalikult või faksi teel alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. SÜÜDISTUS V.S on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem varguse toime pannud,04.12.2005 ajavahemikul kella 15.27-st kuni kella 15.37-ni, murdes lapiktangides oleva kruvikeerajaga puruks juhiukse ja reisijaukse lukud, tungis võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas, aadressil Suur Sõjamäe 4, Ülemiste Kaubanduskeskuse ees seisvasse O.Nile kuuluvasse sõiduautosse Peugeot Boxer, registreerimismärgiga E 754 XC-99, kust varastas automaki Alpine maksumusega 4380 krooni. Samuti tema, 03.01.2006 kella 16.00 paiku, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil reisijaukse luku lõhkumise teel Tallinnas, aadressil Suur Sõjamäe 4, Ülemiste Kaubanduskeskuse ees seisvasse OÜ Volari valduses olevasse sõiduautosse Citroen Jumper, registreerimismärgiga 393 AVG, kust püüdis varastada CD mängija Panasonic maksumusega 6000 krooni, CD mängija esipaneeli karbi maksumusega 200 krooni ja sülearvuti Dell koos kotiga maksumusega 15 000 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kinni parklas viibinud ja kuritegu pealt näinud isikute poolt. Seega pani V.S toime võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise, sissetungimisega, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse V.Si selles, et olles 04.01.2005 karistatud Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 3 kuud 7 päeva ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks aastaks 16.09.2004 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning milline otsus seadusjõustus 20.01.2005, 19.06.2005 kella 15.02 ajal juhtis Tallinnas, Narva maanteel sõiduautot MercedesBenz, registreerimismärgiga 359 ARV, omamata juhtimisõigust, millega rikkus kohtu poolt lisakaristusena mõistetud mootorsõiduki juhtimise keeldu, juhtides mootorsõidukit ajal, mil temalt oli kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, hoidudes seega kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. Samuti tema olles 04.01.2005 karistatud Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 3 kuud 7 päeva ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks aastaks 16.09.2004 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning milline otsus seadusjõustus 20.01.2005, 30.07.2005 kella 20.15 ajal juhtis Tallinnas, Majaka põik tänaval sõiduautot Mercedes-Benz, registreerimismärgiga 359 ARV, omamata juhtimisõigust, millega rikkus kohtu poolt lisakaristusena mõistetud mootorsõiduki juhtimise keeldu, juhtides mootorsõidukit ajal, mil temalt oli kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, hoidudes seega kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. Samuti tema olles 04.01.2005 karistatud Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 3 kuud 7 päeva ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks aastaks 16.09.2004 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning milline otsus seadusjõustus 20.01.2005, 01.11.2005 kella 15.55 ajal juhtis Tallinnas, Sadama tänaval sõiduautot MercedesBenz, registreerimismärgiga 359 ARV, omamata juhtimisõigust, millega rikkus kohtu poolt lisakaristusena mõistetud mootorsõiduki juhtimise keeldu, juhtides mootorsõidukit ajal, mil temalt oli kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, hoidudes seega kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. Seega V.S pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Süüdistatavana üle kuulatud V.S,kes end eeluurimisel süüdi ei tunnistanud, tunnistas end talle inkrimineeritavates kuritegudes kohtus täielikult süüdi ja nõustus lühimenetluse kohaldamisega.Ülekuulamist ei taotlenud.Kahetseb toimepandut. Kohus kuulanud ära süüdistatava ütlused,prokuröri ja kaitsja arvamuse,tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega,leidis,et V.Si süü talle inkrimineeritavates kuritegudes on täielikult tõendatud.Lisaks süü omaksvõtule kinnitavad tema süüd järgmised tõendid: - kannatanu O.N´i kuriteoteade /tl. 81/; - kannatanu O.N´i ütlused /tl. 83-84, 86, 110, 112/,millest selgub,et 04.12.2005 ajavahemikul kella 15.27-st kuni kella 15.37-ni, murti sisse Tallinnas, aadressil Suur Sõjamäe 4, Ülemiste Kaubanduskeskuse ees seisvasse temale kuuluvasse sõiduautosse Peugeot Boxer, registreerimismärgiga E 754 XC-99, kust varastati automakk Alpine maksumusega 4380 krooni. - sündmuskoha vaatluse protokoll, fototabelid /tl.89, 91-95/; - osaliselt kahtlustatava V.S´i ütlused /tl.105, 106/; - OÜ Kommest Autokeskused kalkulatsioon /tl. 113/; - asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel /tl. 114-115, 116/; - kannatanu OÜ Volari esindaja Jaanus Leppik´u kuriteoteade /tl. 2-3/; - kannatanu OÜ Volari esindaja Jaanus Leppik´u ütlused /tl. 5, 45-46/, millest nähtub, et kui ta peale vargust kaubiku juurde jõudis, oli varas kinni peetud. Ta nägi, et CD mängija ilma esipaneelita oli kaubiku kõrvalistme ees põrandal. CD mängija esipaneel oli juhi uksetaskus selles kohas, kuhu ta selle lahkudes pani. Kaubikust oli kadunud CD mängija esipaneeli hoidja, mis asus esiarmatuuri juures asuvas eraldi panipaigas. Arvatavasti varas arvas, et esipaneel on hoidja sees ja võttis selle kaasa, kuigi tegelikult seal esipaneeli ei olnud. Sülearvuti Dell oli samuti kaubikust varga poolt ära võetud. Selle hind koos kotiga 15 000 krooni. - sündmuskoha vaatluse protokoll, fototabelid /tl. 7, 10-14/; - tunnistaja Ingar Termonen´i ütlused /tl.18-19/; - osaliselt kahtlustatava V.S´i ütlused /tl.32-33, 35, 48-50, 52-53/, mille kohaselt tal polnud kavatsust vargust toime panna. Parklas viimases reas märkas ta valget mikrobussi ja mingeid noormehi, kes seisid selle mikrobussi reisijapoolse ukse juures. Oli juba pime ja bussi kõrval seisva auto uks varjas tema vaatevälja, mistõttu ta ei näinud, mida need noormehed tegid. Ta lähenes neile, kuid kui ta oli peaaegu nende juurde jõudnud, istusid nad autosse ja sõitsid minema. Ta läks mikrobussile lähemale ja nägi, et reisijapoolse ukse juures maas asfaldil seisab pruuni värvi seljakott ja et bussiuks oli lahti, see tähendab ukseluku stopper oli üles tõstetud. Seljakotti vaadates leidis ta selle ühest väiksemast vahest kolm paari kääre ja sai aru, et need käärid on ettenähtud autolukkude avamiseks. Üritas autot leida, et noormeestele seljakotti ära anda, kuid autot polnud mitte kuskil. Siis tekkis tal uudishimu, mistõttu otsustas mikrobussi juurde tagasi minna ja vaadata, mis seal sees huvitavat on. Kui oli bussi juurde jõudnud, tegi lahti juhipoolse ukse, istus bussi ja pani ukse kinni. Mõne aja möödudes hakkas autol signalisatsioon tööle ja talle hakati tähelepanu pöörama. Juhipoolt küljest sõitis bussi juurde valget värvi Opel, kus istusid neli inimest ja ta sai aru, et sealt poolt pole tal võimalik välja minna. Tahtes ronida juhi kohale, surus vasaku jalatallaga vastu esipaneeli, millest see katki läks ja sealt lendas välja magnetofon. Nägi, et põrandal seisab mingisugune musta värvi väikene kohver, mida ta parema jalaga lükkama hakkas, et kuidagi moodi autost välja saada. Seejärel õnnestus tal juhipoolne uks lahti teha, kuna aga see kohver takistas tema edasiliikumist, siis ta lihtsalt lükkas selle jalaga autost välja ja see lendas autost eemale umbes 2 meetri kaugusele. Hüppas bussist alla ja ta peeti kohe kinni. Teda pandi asfaldile pikali, käed pandi seljale. Seejärel tuli sinna kaupluse turvamees, kes pani tal käed raudu Siis kui teda asfaldilt üles tõsteti, leiti tema alt musta värvi raam, mis oli magnetofoni ümbris. See raam tõsteti maast üles ja pandi talle jopetaskusse; - tunnistaja Andrei Štšegolski ütlused /tl. 56/, millest nähtuvalt üks politseitöötajatest pööras tähelepanu sellele, et kinnipeetava jope taskus oli kannatanule kuuluva automaki plastmassist raam. Pärast kahtlustatava kinnipidamist leiti asfaldilt käärid ja sülearvuti, kusjuures käärid olid mikrobussi taga seisva sõiduauto all ja sülearvuti oli kõrval seisva auto all. Oli arusaadav, et kinnipeetav oli need asjad sinna visanud; - tunnistaja Igor Gorlovi ütlused /tl. 59/, millest nähtub, et üks politseitöötajatest pööras turvatöötajate tähelepanu sellele, et kinnipeetava jope taskus oli kannatanule kuuluva CD mängija Panasonic esipaneel. Pärast kinnipidamist leiti asfaldilt käärid ja sülearvuti. Käärid olid sõiduauto all, mis seisis mikrobussi taga, aga sülearvuti kõrval seisva auto all. Oli arusaadav, et kinnipeetav oli need asjad sinna visanud; - tunnistaja Heino Tiidus´e ütlused /tl. 64-65/, millest nähtuvalt tema autost 20-25 m kaugusel seisis valge kaubik. Autos viibiv Egne Kirotbek pani tähele noormeest, kes piilus eemal seisvasse kaubikusse. Mõni minut hiljem märkasid nad, et sama noormees piilub neid teiselt poolt kaubikut. Ajal, mil nad asutasid end ärasõidule, hakkasid põlema eelpool nimetatud kaubiku ohutuled, mistõttu nad otsustasid vaadata, mis on lahti. H. Tiidus peatas oma auto kaubiku reisijauksest umbes 10 m kaugusel ja nähes, et kõnealune noormees oli seal autos ning tagus jalgadega auto armatuuri, hüppasid nad autost välja. Aire Kedder hakkas abi hüüdma. H. Tiidus astus kaubiku ukse juurde ja nägi, et kaubikus olev noormees haaras istmel oleva koti (must õlakott, analoogne tavalise läptopi kotiga) ja tahtis sellega autost väljuda. Koos A. Kedderiga hoidsid nad kaubiku reisijaust kinni, mistõttu kaubikus olev noormees hüppas juhiukse juurde. Sedasama tegi ka H. Tiidu ümber kaubiku ja haaras kaubikust väljunud noormehel kraest kinni. Tunnistaja sõnul lõi noormees ühel hetkel käest maha kukkunud käärid jalaga eemale mingi teise auto alla ja viskas maha õlal oleva autost kaasavõetud koti. Edasi rabeledes kaotas noormees tasakaalu ning kukkus pikali. H. Tiidus hoidis noormeest maas kinni kuni tulid appi kaks meesterahvast, kes jätkasid tema kinnihoidmist. Pärast seda kui noormehel olid turvamehe poolt käed raudu pandud, märkasid nad, et kinnipeetu taskust tolknes välja autoraadio paneel; - tunnistaja Aire Kedderi ütlused /tl. 67-68/, millest nähtuvalt parklast ära sõites nägid nad, et valgel kaubikul vilguvad ohutuled ja alarm üürgab. H. Tiidus sõitis bussile lähemale, et vaadata, mis toimub. Bussis rabeles üks noormees, tagudes jalgadega vastu armatuuri. Pärast seda nägi ta, kuidas noormees tõmbas armatuurist välja automaki ja tahtis kõrvalukse kaudu bussist väljuda. Koos H. Tiidusega surusid nad ukse kinni. Noormees üritas siis väljuda juhiuksest. Tunnistaja sõnul hakkas tema inimesi appi hüüdma. H. Tiidus jooksis teisele poole kaubikut ja haaras noormehest kinni. H. Tiidusega rüselemise ajal olid noormehel maha kukkunud käärid. Eemal paari meetri kaugusel oli must õlakott, millega noormees oli bussist välja roninud. Tunnistaja hüüdmise peale tulid appi kaks meesterahvast, kes aitasid noormeest kinni hoida, kuni kaupluse turvamees tuli ja pani noormehel käed raudu. Rüsina käigus oli noormees pikali kukkunud. Nüüd tõsteti ta püsti ja esimese asjana lõi ta maas olnud käärid kõrvalseisva auto alla. Siis saabus juba politsei ja noormees anti neile üle. Kui noormees oli püsti tõstetud, juhtis H. Tiidus tähelepanu sellele, et noormehe taskust paistis automaki paneel; - tunnistaja Egne Kirotbek´i ütlused /tl. 71-72/, mille kohaselt autos ootamise ajal jäi neile silma üks noormees, kes jalutas närviliselt ümber nende ees seisva valge kaubiku. Noormees äratas seda enam huvi, et ta hakkas ka neid jälgima ning tundus, et ta ootas nende lahkumist. Ühel hetkel kadus noormees teisele poole bussi ja kadus nende vaateväljast. Samal ajal, kui nad asusid sõitma, hakkas tööle bussi signalisatsioon. Nad sõitsid bussi kõrvale ja nägid, et sama noormees on bussis ja lõhub bussi armatuuri. Nad peatasid auto ja hoidsid bussi kõrvalistuja poolset ust kinni, et noormees välja ei pääseks. Samal ajal kutsusid nad ka politsei. Noormees liikus juhipoolse ukse juurde ja pääses sealtkaudu välja. Nad suutsid ta peatada, kutsudes appi mõned parklas olnud meesterahvad. Noormees oli autost kaasa haaranud musta portfelli, mille ta maha viskas. Noormehe käest kukkusid ka käärid, mille abil ta oli ilmselt autosse sisse murdnud. Politsei saabudes lükkas noormees käärid kõrval seisva auto alla; - asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel /tl. 75-76, 77/; - kohtuotsuse ärakiri /tl. 125-126/; - väärteoprotokoll nr AB 722767 /tl.166/; - väärteoprotokoll nr AB 760863 /tl.170/; - menetlusaluse V.Si ütlused /tl.171/; - kahtlustatava V.S´i ütlused /tl.173/; - väärteoprotokoll nr AB 785539 /tl.128/; - väärteoasja menetluses ebaselguste lahendamise määrus /tl. 131/; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopia /tl.129/; - tunnistaja Kalle Lomp´i ütlused /tl.130/; - osaliselt kahtlustatava V.S´i ütlused /tl.137/. Seega kohus kuulanud ära süüdistatava ütlused,prokuröri ja kaitsja arvamuse,tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega,leidis,et V.Si süü talle inkrimineeritavates kuritegudes KarS § 199 lg.2 p.4,8 ja § 329 järgi on õieti kvalifitseeritud,ning lisaks süü omaksvõtule kohtus tõendamist leidnud osaliselt süüdistatava kohtueelses menetluses antud ülaltoodud ütlustega ning teiste ülaltoodud tõenditega,mis on usaldusväärsed ja kinnitavad täielikult V.Si süüd 04.12.2005a. ja 03.01.2006a. toime pandud vargustes autodest ning 19.06.2005a,30.07.2005a.,01.11.2005a. toimepandud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumist. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enese süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõelise tahte avaldus. Karistuse mõistmisel kohus arvestab isiku süüd. Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele.Kohtukulud kuuluvad väljamõistmisele. Kohus juhindub KrMS §-de 311-313,315,238. sätetest. Kohtunik