p 1; 141 lg 2 p 3,4 järgi 8-aastase vabadusekaotusega, kannab karistust Murru vanglassüüdistuses
lg 2 p 1, 2, 3 järgi, S.P’i, , ei tööta, varem kohtulikult karistatud: 1) 30.10.2000.a. Saare Maakohtu poolt
lg 2 p 1,3 järgi 1 aastase vabadusekaotusega 2 aastase katseajaga; 2) 01.10.2001.a. Hiiu Maakohtu poolt
S § 199 lg 2 p 4- 25 lg 2 järgi 3 kuulise vangistusega 1 aasta 6 kuulise katseajaga, tõkend – vahistamine – kinni peetud 14.01.2006.a; süüdistuses
lg 2 p 1,2,3 järgi, M.K’i, , töötab mitteametlikult OÜ-s Omegacorp, varem kohtulikult karistatud 17.11.1999.a. Tallinna Linnakohtu poolt
lg 1 järgi 3 kuulise vabadusekaotusega 1 aastase katseajaga, tõkend - allkiri elukohast mittelahkumise kohta; – süüdistuses
lg 2 p 1,2,3 ja § 203 lg 1 järgi ja Kohus tegi kindlaks: K.Pt süüdistatakse selles, et ta 05.10.2000.a. kella 02.00 paiku koos M.Kiga akna ees olevate trellide eemaldamise ja aknaklaasi lõhkumise teel, murdis sisse Tallinnas Linnamäe tee 81 asuvasse OÜ-le Pro - Camparo kuuluvasse baari ja salaja varastasid 1 liitrise pudeli Saaremaa viina, milles oli 900 gr viina 100 krooni 80 sendi väärtuses; 1 liitrise pudeli viskit Red Label 250 krooni väärtuses; 4 pakki sigarette Marlboro hinnaga 25 krooni pakk, kokku 100 krooni väärtuses; 5 šokolaadi Kalev hinnaga 10 krooni tükk, kokku 50 krooni väärtuses ning kassaaparaadi, mille viisid baarist kaasa ja millest varastasid sularaha 1800 krooni, kokku varastasid võõrast vara 2300 krooni 80 sendi suuruses summas. Samuti tema, varem
päeval koos S.Piga, kõrvaldades vara asukohta pääsemist takistanud lukustuse ja nimelt avades tema valduses olnud võtmetega aadressil Kärberi 39 - 57 Tallinnas asuva korteri ukse luku, tungis korterisse ja salaja varastas Ando Kile kuuluva kohvri koos 2 drelliga kogumaksumusega 550 krooni. Samuti tema, 08.07.2001.a. kõrvaldades vara asukohta pääsemist takistanud lukustuse ja nimelt avades tema valduses olnud võtmega aadressil Kärberi 39 - 57 Tallinnas asuva korteri ukse luku, tungis korterisse ja varastas sealt salaja Ando Kile kuuluva akudrelli maksumusega 780 krooni. Seega K.P varem
ettenähtud kuriteo toime pannud isikuna pani toime isikute grupi poolt võõra vara salajase varguse, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega, s.o.
S.Pi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud
päeval koos K.Pga, kõrvaldades vara asukohta pääsemist takistanud lukustuse, nimelt avades tema valduses olnud võtmetega aadressil Kärberi 39-57 Tallinnas asuva korteri ukse luku, tungis korterisse ja salaja varastas Ando Kile kuuluva kohvri koos 2 drelliga kogumaksumusega 550 krooni. Samuti tema, 28.07.2001.a. koos M.Kiga salaja varastas aadressil Kärberi 39-57 Tallinnas asuvast korterist Ando Kile kuuluva akudrelli maksumusega 795 krooni, turvaluku maksumusega 500 krooni ja turvaluku maksumusega 600 krooni, kokku esemeid summas 1895 krooni. Samuti tema, 02.10.2001.a. kella 20.00 paiku, kõrvaldades vara asukohta pääsemist takistanud lukustuse, nimelt avades tema valduses olnud võtmetega aadressil Kärberi 39 - 41 Tallinnas asuva korteri ukse luku, tungis korterisse ja varastas sealt salaja Katrin Rauale kuuluva televiisori Samsung väärtusega 2990 krooni. Samuti tema 01.02.2002.a. ajavahemikul kella 15.00- 18.30 koos Tarmo Raudsepa ja eeluurimise käigus tuvastamata Gego nimelise isikuga, salaja varastas aadressil Kärberi 39 - 41 Tallinnas asuvast korterist Katrin Rauale kuuluva muusikakeskuse Philips FWC38 väärtusega 3990 krooni. Seega S.P varem
ette nähtud kuriteo toime pannud isikuna pani toime isikute grupi poolt võõra vara salajase varguse, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud lukustuse kõrvaldamisega, s.o.
M.Ki süüdistatakse selles, et tema 05.10.2000.a. kella 02.00 paiku koos K.Pga, akna ees olevate trellide eemaldamise ja aknaklaasi lõhkumise teel, murdis sisse Tallinnas Linnamäe tee 81 asuvasse OÜ Pro - Camparo kuuluvasse baari ja salaja varastasid 1 liitrilise pudeli Saaremaa viina, milles oli 900 gr viina 100 krooni 80 sendi väärtuses; 1 liitrilise pudeli viskit Red Label 250 krooni väärtuses; 4 pakki sigarette Marlboro hinnaga 25 krooni pakk, kokku 100 krooni väärtuses; 5 šokolaadi Kalev hinnaga 10 krooni tükk, kokku 50 krooni väärtuses ning kassaaparaadi, mille viisid baarist kaasas ja millest varastasid sularaha 1800 krooni, kokku varastasid võõrast vara 2300 krooni 80 sendi suuruses summas. Samuti tema, isikuna kes on varem toime pannud
ettenähtud kuriteo, aitas kaasa K.P poolt kuriteo toimepanemisele takistuse kõrvaldamisega, nimelt andis K.Ple aadressil Kärberi 39-57 Tallinnas asuva korteri võtmed, peale mida K.P kõrvaldas vara asukohta pääsemist takistanud lukustuse, avades tema valduses olnud võtmega aadressil Kärberi 39-57 Tallinnas asuva korteri ukse luku, tungis korterisse ja varastas sealt salaja Ando Kile kuuluva akudrelli maksumusega 780 krooni. Samuti tema 28.07.2001.a. koos S.Piga salaja varastas aadressil Kärberi 39-57 Tallinnas asuvast korterist Ando Kile kuuluva akudrelli maksumusega 795 krooni, turvaluku maksumusega 500 krooni ja turvaluku maksumusega 600 krooni, kokku esemeid summas 1895 krooni. 2 Samuti tema 25.09.2001.a. koos eeluurimisel tuvastamata Renat nimelise isikuga salaja varastas aadressil Kärberi 39-57 asuvast korterist Piret Kile kuuluva sööginõude komplekti maksumusega 1500 krooni. Seega M.K isikuna, kes on varem toime pannud
ettenähtud kuriteo, pani toime isikute grupi poolt võõra vara salajase varguse, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud lukustuse kõrvaldamisega, s.o.
Samuti tema 07.07.2001.a. päeval, olles teadlik sellest, et K.P ja S.P varastasid korterist aadressil Kärberi 39-57 Tallinnas Ando Kile kuuluva kohvri koos 2 akudrelliga maksumusega 550 krooni, müüs drellid 450 krooni eest eeluurimise käigus tuvastamata taksojuhile „Priisle“ keskuse juures aadressil Linnamäe tee 61 Tallinnas. Seega M.K teadvalt kuritegelikul teel saadud vara turustamisega pani toime
Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lg 1 alusel kohus arutas kriminaalasja kuni 01.07.2004 kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi sätete järgi, Süüdistuskokkuvõttes oli ekslikult märgitud, et 07.07.2001 Kärberi 39 – 57 korterist drellivarguse pani K. P toime koos M.Kiga. Kohtuistungil prokurör taotles ilmse vea parandamist ja lugeda süüdistuses õigeks, et varguse pani K. P toime koos S.Piga. Teised menetlusosalised taotlusele vastu ei vaielnud. Kuna samas kuriteoepisoodis on süüdistus esitatud ka S. Pile, mitte M. Kile, siis on tegemist ilmse veaga ning kohus luges õigeks, et K.P pani 07.07.01 kuriteoepisoodi toime koos S. Piga. Kohtuistungil kohtualune K.P tunnistas end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja seletas, et kõik oli nii, nagu süüdistuses kirjas, sündmused toimusid ammu ja varguste täpseid asjaolusid ta enam ei mäleta. 2000.a. oktoobris baarist varguse pani ta toime koos M.Kiga: P võttis akna eest ära, läks sisse ja tõi asjad välja, K valvas väljas ja võttis asju vastu. 07.07.2001.a. sai ta M. Ki käest viimase vanemate korteri võtme, P ja P läksid korterisse ja võtsid sealt drellikohvri, järgmisel päeval võttis ta teise kohvri drellpuuriga. Varastatud asjad müüdi koos maha ja saadud raha eest söödi-joodi. Kohtualune M.K tunnistas kohtuistungil end talle esitatud süüdistustes täielikult süüdi ja seletas, et 2000.a. oktoobri baarivargus toimus nii, nagu süüdistuses kirjas ja P rääkis. K oli väljas ja võttis kraami vastu. Baari kassaaparaadist saadud raha 1800 kr jagasid nad omavahel ära. M. Ki vanemate korterist drellide varastamise mõte kujunes omavahelise jutu käigus. P ja P varastasid drellid, M. K andis Ple selleks võtme, aga ise korteris ei käinud. Drellide müümisel oli M. K kaasas. M.Ki seletuse kohaselt tema varastas koos kellegi Renatiga vanemate korterist sööginõud ja müüs need maha. Kohtualune S.P tunnistas end talle esitatud süüdistustes täielikult süüdi ja seletas kohtuistungil, et Kärberi tänaval drelle varastamas käis koos Pga, kellel oli korteri võti, M.Ki kaasas ei olnud. Drellid müüdi maha. K. Rauale kuulunud televiisori varastas P üksinda, võtme tuppa pääsemiseks sai ühelt Kilt. Televiisori viis pandimajja, raha kasutas ise ära. Sel korral oli kaasas A. K, tema varguse plaanist ei teadnud ja ootas taksos. Pandimajja andmisel kasutas S. P A. Ki passi, A. K raha ei saanud. Katrin Raua korterist muusikakeskuse varguse kohta S. P seletas, et korteris toimus K. Raua tütre G. Jaanuse juures mingi pidu, tarbiti palju alkoholi, kohal oli S. Pile tundmatuid inimesi ja siis viidi muusikakeskus sealt korterist minema. S. P ei tea, kes viis ja kes selle eest raha sai. S. P on hüvitanud K. Rauale 4000 krooni. 3 Kohus, kuulanud ära kohtualused, tunnistajad, kannatanu ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et süüdistused on õigesti kvalifitseeritud ja süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on kõigi tõendite kogumiga täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatavad on kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungil süü omaks võtnud, nende ütlused on kooskõlas asjas kogutud teiste tõenditega. Kannatanu Katrin Raud seletas, et sai 2001.a. oktoobris Rootsist koju tulles teada, et televiisor on kadunud, lapsed ei julgenud varem telefonis öelda. 2002.a. veebruaris varastati korterist muusikakeskus. Teleri Samsung maksumus 2990 kr, muusikakeskuse Philips maksumus 3990 kr, Annaliisa K on kannatanule hüvitanud 1000 krooni ja Sander P 4000 krooni. Vargustega tekitatud kahjust on hüvitamata 2000 krooni. Tunnistaja Getter Jaanuse ja Sander Ki kohtuistungil ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused tõendavad, et televiisori varguse pani K. Raua korteri võtmeid kasutades toime S.P. Annaliisa K, kelle suhtes kohus lõpetas kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel, seletas kohtuistungil et tema käes olid G. Jaanuse korteri võtmed, vend Sander viskas võtmed Pile, kes küsis neid enda võtmete pähe. G. Jaanuse emalt Katrin Raualt varastatud televiisori pandimajja andmiseks andis A. K oma passi, kuna S. Pil ei olnud passi kaasas. Kohus leiab, et S.Pi süü K. Raua korterist muusikakeskuse varguses on samuti tõendamist leidnud. S. P kohtuistungil kinnitas, et viibis muusikakeskuse varguse toimumise päeval Katrin Raua korteris, kuid väitis, et ei tea, kes muusikakeskuse ära viis. Tallinna Linnakohtu 21.03.2005.a. kohtuotsusega on muusikakeskuse varguses süüdi tunnistatud Tarmo Raudsepp, kelle seletuse kohaselt pani ta varguse toime koos S.Pi ja eeluurimisel tuvastamata Gego nimelise isikuga, varastatud muusikakeskus viidi pandimajja ja saadud raha eest osteti viina. S. Pi T. Raudsepa süüasja arutamisel kohtuistungil üle ei kuulatud, kuna S. P sellel ajal hoidis kriminaalmenetlusest kõrvale ja oli tagaotsitav. Kohtueelsel uurimisel on S. P kahtlustatavana ja T. Raudsepaga vastastamisel tunnistanud, et Tarmo Raudsepp kutsus ta Kärberi 39 – 41 G. Jaanuse korterisse ja ütles, et Getter Jaanus lubas muusikakeskuse maha müüa. S. P võttis ühe kõlari, T. Raudsepp muusikakeskuse ja Gego nimeline isik teise kõlari ning koos viisid selle 500 krooni eest pandimajja (I kd lk 23; 28). S. P on end talle esitatud süüdistustes algusest peale täielikult süüdi tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Samuti S.P hüvitas kannatanule 4000 krooni, mis ületab varastatud televiisori hinda. Kohus jagab kannatanu kohtuistungil väljendatud veendumust, et S.Pi eesmärk oli hüvitada ka osa muusikakeskuse vargusega tekitatud kahjust. Tunnistaja Julia Latõpova kohtuistungil kinnitas eeluurimisel antud ütluste õigsust, mille kohaselt 05.10.2000 hommikul tööle tulles ta avastas, et baari aken on purustatud, akna eest olid ära võetud trellid. Baaris oli lõhutud koridori ja baari uks, viidi ära kassaaparaat rahaga, baari vitriinist oli ära võetud alkohol, suitsud ja külmikust makra (I kd lk 106). Tunnistaja ja tsiviilhageja Aleksandr Babitš ei ole kohtuistungile ilmunud, tema kohtukutse on hoiutähtaja möödumisel kohtule tagastatud. Prokuröri andmetel on tunnistaja lahkunud elama väljapoole Eesti Vabariiki. A. Babitši poolt eeluurimisel antud seletuse kohaselt kontrollis ta 04.10.2001 õhtul kassaseisu ja kassaaparaati jäi raha summas 4200 krooni. Baarist varastati pudel viina „Saaremaa“ 1 l hinnaga 112 krooni, 1 l pudel viskit „Red Label“ hinnaga 250 kr, 4 pakki sigarette „Marlboro“ hinnaga 25 kr pakk, kokku 100 kr, 5 šokolaadi „Kalev“ hinnaga 10 kr tükk, kokku 50 kr. Selle vargusega seoses on kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi summas 2300 kr 80 senti (I kd lk 132 – 133; 154). Kannatanud - tsiviilhagejad Ando K ja Piret K on süüdistatavate M.Ki ja Annaliisa Ki vanemad. Kohtueelsel uurimisel kannatanu Ando K seletas, et 07. – 08.07.2001 õhtul koju saabudes 4 avastas, et korterist tööriistakapist on kadunud mõned tööriistad. 07.07.2001 kadus tööriistakohver kahe elektridrelliga, maksumusega 550 krooni; 08.07.2001 kadus kohver akudrelliga maksumusega 780 kr. 28.07.2001 varastati korterist akudrell maksumusega 795 kr ja 2 turvalukku maksumusega 500 kr ja 600 kr. Kannatanu kahtlustas varguste toimepanemises oma poega M.Ki (I kd t.l. 44- 46). Esitatud tsiviilhagi summas 3225 krooni väljamõistmisest süüdistatavatelt kannatanu 30.03.2006.a. avaldusega Ando K loobus. Kohus leiab olevat tõendatud, et S.P ja M.K 28.07.2001 koos varastasid Ando Kile kuulunud akudrelli ja kaks turvalukku. Kohus ei loe tõeseks süüdistatavate S.Pi ja M.Ki kohtuistungil antud ütlusi, et M. Ki drellide varguse ajal korteris ei olnud. Kohtueelsel uurimisel on S.P kinnitanud, et 28.07.2001 läks ta M.Ki juurde Kärberi 39 – 57 korterisse, kus nad raha saamiseks ühiselt varastasid drelli ja turvalukud ning müüsid need maha. Sarnaseid ütlusi andis kohtueelsel uurimisel ka M.K (I kd lk 52). Kohus leiab, et kahe süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud detailides kokkulangevad ütlused on usaldusväärsed. Mõlemad süüdistatavad kohtuistungil väitsid, et aja möödumise tõttu nad kuritegude asjaolusid täpselt ei mäleta, kohtuistungil ütluste muutmist kumbki ei põhjendanud. Kannatanu Piret K seletas kohtueelsel uurimisel, et 25.09.2001 ajavahemikul kella 11.00 – 14.00 tema poeg M.K varastas korterist sööginõudekomplekti, maksumusega 1500 kr (I kd lk 63 – 64; III kd lk 57). Esitatud tsiviilhagist summas 1500 krooni P. K 30.03.2006 avaldusega loobus. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistuse mõistmisel kohus arvestab karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.P on toime pannud kolm teise astme kuritegu, teda on 2003.aastal kohtulikult karistatud reaalse vangistusega. K. P pani kuriteod toime alaealisena, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. K. P ei tööta, kuriteod on toime pandud enne 22.08.2001.a kuritegusid, mille eest K. P kannab pikaajalist vangistust, mistõttu on põhjendatud K. P karistamine vangistusega, liitkaristuse mõistmisel kohus loeb kergema karistuse raskemaga kaetuks. M.K pani toime II astme kuriteod, teda on varem ühel korral karistatud kriminaalkorras ning ühe kuriteoepisoodi pani ta toime katseajal. Muu hulgas on M.K süüdi oma vanemate korterist vargustest osavõtus ja vanematelt varastatu turustamises, mis on ühiskondlikult taunitavad, kuid suhteliselt madalama ühiskonnaohtlikkusega teod. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus M.Ki puhul kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades, et kuritegude sooritamisest on möödunud suhteliselt pikk aeg, kannatanud on süüdistatava vanemad ja on kahjutasu nõudest loobunud, M. K töötab, kuigi töösuhe ei ole ametlikult vormistatud, peab kohus võimalikuks karistada M. Ki rahalise karistusega ning KarS RS § 4 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel eelmise kohtuotsusega tingimuslikult mõistetud vangistust täitmisele ei pööra. S.P pani toime varavastased II astme kuriteod. Teda on samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest varem kolmel korral kohtulikult karistatud tingimisi vangistusega. S.Pi karistust kergendavate asjaoludena kohus arvestab süü puhtsüdamlikku ülestunnistamist, kahetsust ja kahju hüvitamist, raskendavad asjaolud puuduvad. S.P on hüvitanud vargusega tekitatud kahjudest 4000 kr, hüvitamata kahjusumma ei ole suur. Kuigi käesolevas kriminaalasjas arutatavad kuriteod on toime pandud katseajal, peab kohus eelneva alusel võimalikuks karistada S. Pi
MS § 180 lg 1 (KrMK § 89 lg 1) alusel tuleb süüdimõistetutel hüvitada menetluskulud sundraha ja kaitsjatasu näol. 5 Katrin Raua tsiviilhagi summas 2000 krooni ei ole põhjendatud ja kohus jätab selle rahuldamata. Katrin Raud kinnitas, et S. P ja A. K, kelle osas kohus kriminaalmenetluse lõpetas, on talle hüvitanud kokku 5000 krooni. Tallinna Linnakohtu 21.03.2005 kohtuotsusega Tarmo Raudsepa süüdistusasjas on kohus rahuldanud Katrin Raua tsiviilhagi ja Tarmo Raudsepalt välja mõistnud muusikakeskuse Philips FWC38 vargusega K. Rauale tekitatud kahju katteks 3990 krooni. Seega kohtuotsusega väljamõistetud summa ja käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate poolt hüvitatud summa ületavad K. Rauale vargustega tekitatud 7000 kroonise kahju. Katrin Raual on võimalik Talllinna LK 21.03.2005 kohtuotsuse sundtäitmiseks pöörduda kohtutäituri poole. OÜ Pro-Camparo tsiviilhagi summas 2300 krooni ja 80 senti on põhjendatud ja tuleb süüdistatavatelt K.Plt ja M.Kilt solidaarselt välja mõista. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 180 lg 1, 3; § 306, § 309 – 313, § 316 p 3; KarS RS § 3 lg 3 ja 4, kohus otsustas: 1. K.P süüdi tunnistada
S § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistuse kaetuks Tallinna Linnakohtu 31.03.2003.a. kohtuotsusega K.Ple mõistetud 8 aastase vangistusega, mida K. P juba kannab Murru vanglas. 2. S.P süüdi tunnistada
lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 387 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 19 350 (üheksateist tuhat kolmsada viiskümmend) krooni. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda S.Pi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 14.01.2006 - 22.05.2006.a, s.o. 129 päeva. Arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, lugeda S.Pile mõistetud rahaline karistus eelvangistuses viibimisega kaetuks. Tõkend – vahistamine – S.Pi suhtes tühistada ja ta viivitamata istungisaalis vabastada. 3. M.K süüdi tunnistada ja mõista talle karistuseks -
lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi rahaline karistus 150 miinimumpäevamäära ulatuses summas 7500 krooni. -
S § 63 lg 2 alusel karistused liita, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning mõista M.Kile lõplikuks karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses summas 7500 (seitse tuhat viissada) krooni. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Rahaline karistus tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100064939, kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja kuriteoasjade kantseleile. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata, et M.K võib mõistetud rahalise karistuse kanda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, tasudes igas kuus 625 krooni. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta – M.Ki suhtes tühistada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.