1-06-388\1

(05231503908)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi A.Vi süüdistus KarS § 200 lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Natalja Lebed Süüdistatav A.V , venelane, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: Evro Lovel OÜ, elukoht: ; kahtlustatavana kinni peetud 21.11.2005, tõkend vahistamine kohaldatud Tallinna Linnakohtu eeluurimiskohtuniku 22.11.2005 vahistamismäärusega Varasem karistatus: 1) Tallinna Linnakohtu 28.09.1994 otsusega KrK § 140 lg 3 p 1 alusel 3 aastase vabadusekaotusega tingimisi 2 aastase katseajaga; 2) Tallinna Linnakohtu 19.

1. 1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel rahatrahviga 2050 krooni; 3) Tallinna Linnakohtu 09.05.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3-15 lg 2 alusel vabadusekaotusega 4 kuud; 4) Tallinna Linnakohtu 27.09.2005 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 - 25 lg 2 alusel vangistus 4 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga. Kaitsja Zinaida Jakovenko 1 RESOLUTSIOON
2. A.V süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.
3. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada A.Vile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta.
4. KarS § 65 lg 2 alusel mõista A.Vile liitkaristus, suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust, so vangistust 1 aasta eelmise, so Tallinna Linnakohtu 27.09.2005 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse – 4 kuulise vangistuse võrra, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud.
5. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada A.Vile mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 1 aasta ja 4 kuud ärakandmist alates A.Vi kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 21.11.
7. A.Vi suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
8. A.Vilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
10. A.Vilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2718 (kaks tuhat seitsesada kaheksateist) krooni ja 72 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
12. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
14. K.J esitatud tsiviilhagi 879 krooni nõudes rahuldada osaliselt, so 99 krooni ulatuses, mõistes A.Vilt välja K.J kasuks 99 (üheksakümmend üheksa) krooni. Tsiviilhagi ülejäänud osas, so 780 krooni nõudes jätta rahuldamata.
15. Asitõendid: 2 CD-R plaati EMTEC turvasüsteemi installatsiooni programmi ja turvakaamerate salvestustega säilitada kriminaaltoimiku juures.
16. Asitõend: mobiiltelefon Siemens C 62 (IMEI kood on 353419000904305), milline on tagastatud selle omanikule K.Jle, jätta mobiiltelefoni seaduslikule valdajale K.Jle. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: A.Vit süüdistatakse KarS § 200 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema 5 novembril 2005 ajavahemikul alates kella 03.00-st kuni 06.45-ni, olles Tallinnas, Kivila tänava lähedal baari Alien vastas asuval tühermaal, omades tahtlust võõra vallasasja äravõtmiseks, läks selja tagant temale tundmatu K.J juurde, lõi kannatanut selja tagant vastu pead, mille tõttu kannatanu kukkus ja kaotas teadvuse, pärast mida võttis ta kannatanu seljas olnud poolpalitu paremast sisetaskust mobiiltelefoni Siemens C 62, maksumusega 700 krooni, mille sees oli SIM kaart maksumusega 99 krooni ja kannatanu seljas olnud poolpalitu vasakust sisetaskust ilma maksumuseta rahakoti, milles oli 500 krooni suuruses summas sularaha ja kannatanu nimele välja antud ID-kaart maksumusega 150 krooni, kannatanu nimele välja antud EGO pangakaart maksumusega 100 krooni ning Hansapanga pangakaart 2 maksumusega 30 krooni. Pärast seda põgenes A.V kuriteokohalt. K.Jle tekitati röövimisega varalist kahju 1579 krooni suuruses summas. Seega A.V pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, so ta pani toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud A.V seletas, et on süüdistusest aru saanud, kuid ei tunnista end inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatavana üle kuulatud A.V seletas, et sõber Deniss, kes tuli välismaalt, kutsus teda baari. Baari Gorodok minnes oli tal endal raha kaasas umbes 200 krooni. Istusid baaris ja kuskil kella 01 ajal läksid teise baari Alien, kus on programm. Kolm-neli tundi hiljem läks välja värsket õhku hingama ja siis läks Olympic kasiinosse. Mängis seal 30-40 minutit. Sel ajal viis turvamees välja mingi verise mehe. Mängis edasi ja võitis 700 krooni ning kutsus turvamehe, kes raha ära tõi. Läks välja ja nägi vastu taaruvat meest, kes enne välja visati. Läks edasi ja leidis 2 meetri kauguselt telefoni, võttis selle üles ja läks baari tagasi. Alienis kannatanut ei näinud. Kasiinosse minek võis olla hommiku poole, võis varem kellaajad segamini ajada. Alienis olid sulgemiseni, see töötab kuskil kella 6ni või 5ni ja rohkem väljas ei käinud. Baaris Arnautov kostitas teda, kas Arnautovilt raha küsis, seda ei mäleta. Endal oli oma telefon Ericsson kaasas. Kui kasiinos mängis, siis mängis väljapääsu juures kui nägi meest välja viidavat kuskil 2 meetri kauguselt temast mööda. Mehel olid pikad juuksed, seljas mingi tume mantli moodi asi. Turvamees viis teda välja. Mehel oli kõrva taga kaelal veri. Harva näeb kui inimest välja viiakse. Kasiinosse läks kella 2-3 paiku pärast programmi lõppu. Arnautovi ütlusi on lugenud, kuid baaris on kaheosaline ruum, võis olla baarileti juures ja kohtuda tuttavatega. Põhiliselt istusid koos, välja arvatud ajal, kui mängis kasiinos. Väljas telefoni nähes mõtles, et keegi kaotas ära telefoni, võttis ära, ei arvanud, et see on selle mehe oma, kelle tänaval eemale lükkas. Mees vajus põlvili, oli väga täis, vajus talle peale. Lükkas eemale. Telefon oli 7-8 meetrit Olympicust Alieni poole. Mees tõusis tema juuresolekul üles, tal ei olnud abi vaja. Ei olnud kindel, et telefon on selle mehe oma. Võtab patu omaks, et omastas võõrast vara. Võttis telefoni, läks sõbra juurde. See oli vastu hommikut. Võttis telefoni kaardi välja, pani enda oma sisse, võib-olla helistas ka. Telefoni kohta ei pidanud vajalikuks sõbrale öelda, see telefon polnud erilise väärtusega. Puhkasid sõbraga kaks päeva järjest, võib-olla teisel päeval võttis sõbralt 25 krooni. Esimesel päeval ei võtnud. Kasutas seda telefoni kuni 21.11.2005, enda telefoni jättis koju. Telefoni leidis enne baari sulgemist, 5 või 6 ajal. Kohtueelsel menetlusel ei olnud kindel, ei tea kui kaua programm kestis, kas 2 või 3 tundi. Seal võib tunniga eksida. Gorodokist Alieni on 100 meetrit maad. Telefoni kannatanu taskust välja kukkumas ei näinud. Kasiinos käis vaid üks kord, võis kellaaja segamini ajada. Endal kella ei olnud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendamatu, kuivõrd kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks süüdistatava süüd KarS § 200 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning süüdistatava käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelitest nähtuvalt vaadeldi 05.11.2005 Kivila 2 maja esimese trepikoja välisukse esist ja selle ümbrust. (tl 4-5, 6-7) 06.11.2005 koostatud kannatanu K.J ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kannatanu 04.11.2005 oma sõbra sünnipäeval ja kuskil pärast kella kahte hakkas koju minema. Oli natuke alkoholi tarvitanud. Kivila tänaval, maja numbrit ei mäleta, tundis lööki vastu pead. Ärkas ning avastas, et pea on verine ja mantli sisetaskutest olid kadunud mobiiltelefon Siemens C 62, telefoni kohta on ka dokumendid olemas, samuti kadus rahakott dokumentidega. Rahakotis oli ID kaart, pangakaart ja sularaha summas 500 3 krooni. Pärast seda läks koju, pesi end ja läks tänavale, et helistada. Peatas esimese takso ja palus taksojuhil välja kutsuda kiirabi ja politsei. Kohale tulid kiirabi ja politsei, pärast seda viidi ta kohe Mustamäe Haiglasse. Varaline kahju on 1500 krooni. Selles kuriteos kedagi kahtlustada ei oska. (t/l 13-17) 10.11.2005 koostatud kannatanu K.J ülekuulamisprotokollist nähtuvalt täiendas kannatanu oma ütlusi ja seletas, et ta ei suuda ära tunda temale 05.11.2005 kallale tunginud isikuid. Hõivatud mobiiltelefoni IMEI kood on 353419000904305, telefonis oli kaart numbriga 58051835, numbri ta taastas. ID kaardi taastamine läheb maksma 30 krooni, EGO kaart maksis 100 krooni, harilik Hansapanga kaart maksis 30 krooni, telefonis oli Tele kaart maksumusega 99 krooni, mobiiltelefon maksis 700 krooni. Raha tema arvetelt võetud ei ole. Ravi eest maksis Haigekassa. Tekitatud varaline kahju moodustab 1495 krooni. Kohtumeditsiinilise ekspertiisi tegemist ei soovi. (t/l 18-21) 21.11.2005 koostatud kannatanu K.J ülekuulamise protokollist nähtuvalt 04.11.2005 oli kannatanu oma sõbra Albert Stepanovi juures, kelle elukohta teab visuaalselt, elab Raadiku tänaval, oli sünnipäeval. Alberti juurest lahkus kella umbes kella 03.00 ajal 05.11.
17. Läks üksinda ja oli alkoholijoobes, kuid mäletab, et tal oli eesmärk jõuda koju. Koju läks jalgsi ja kui läks mööda lõbustusasutuste kompleksist, kus asuvad baar Gorodok, kasiino Olympic ja kasiino Videomat, siis otsustas kasiinos mängida. Sealsamas võttis pangaautomaadist raha summas 900 krooni, seda mäletab täpselt, sest tahtis, et kupüürid oleks 100 kroonised, pani raha rahakotti, rahakoti aga poolpalitu vasakusse sisemisse taskusse. Poolmantel oli kinni nööbitud. Suundus kasiinosse Olympic. Kuivõrd ta ei olnud kaine, siis turvamees teda Olympic kasiinosse ei lasknud. Siis läks ta kasiinosse Videomat, kuhu teda sisse lasti ja seal ta mängis mänguautomaatidel, kaotades umbes 300-400 krooni, mitte rohkem. Kasiinos oli ta umbes 30 minutit, pärast seda väljus kasiinost ja suundus jala koju. Kasiinos mingeid konfliktsituatsioone tal ei olnud. Kui oli kasiinos, siis teda pekstud ei olnud, verine ei olnud. Mäletab, et läks koju asfaltteed mööda läbi tühermaa, mille vastas asub baar Alien. Sel ajal tundis tagant lööki pähe ja kukkus, kaotades teadvuse. Kes teda lõi, seda ei näinud. Kui ärkas, siis lamas asfaltteel. Kohe kontrollis seljas olnud poolpalitu taskuid ja avastas, et vasakust sisetaskust on võetud ära rahakott, mis oli väärtuseta, sest oli vana, milles oli sularaha summas 500 krooni, summat mäletab täpselt, ID kaart tema nimele, väärtusega 150 krooni, EGO kaart tema nimele väärtusega 100 krooni, Hansapanga pangakaart tema nimele väärtusega 30 krooni. Samuti oli poolpalitu paremast taskust kadunud temale kuulunud mobiiltelefon Siemens C62 väärtusega 700 krooni, milles oli ka SIM kaart hinnaga 99 krooni. Rahakott ja mobiiltelefon ise välja kukkuda ei saanud, kuivõrd sisemised taskud on poolpalitul sügavad. Pärast seda läks kannatanu koju, pesi end, riietus ümber ja väljus uuesti tänavale, kus peatas juhusliku takso ja palus taksojuhil välja kutsuda kiirabi ja politsei. Ise istus oma maja juurde ja jäi ootama politsei ja kiirabi tulekut. Alguses mõtles, et haav ei ole tal eriti tõsine ja seetõttu ei hakanud politseid ja kiirabi välja kutsuma. Kodus nägi, et pea on lõhki ja otsustas kutsuda kiirabi ja politsei. Maja sissekäigu juures on verd seetõttu, et tal jooksis peast verd kui koju läks. Äärekivi juures on samuti palju verd, sest seal ta ootas politsei ja kiirabi tulekut. Röövimisega tekitati varaline kahju 1579 krooni ulatuses. Käesolevaks ajaks on tagastatud mobiiltelefon Siemens C62 hinnaga 700 krooni, millega seoses on hüvitamata kahju summas 879 krooni. (t/l 26-31) Koopia SA PER Mustamäe korpuse erakorralise meditsiini üksuse patsiendikaardist nr 55377, millest nähtuvalt K.J saabus SA PER Mustamäe Korpuse Erakorralise meditsiini üksusesse 05.11.2005 kell 07.16, arstlik läbivaatus algas kell 07.30 ja patsient lahkus kell 08.
18. Pöördumise põhjuseks see, et patsienti rööviti ja tungiti kallale. Pea piirkonnas haav. K.Jl fikseeriti 05.11.2005 kukla piirkonna põrutushaav. Suur hematoom, haavas palju hüübeid. Põhihaigusena on märgitud põrutushaava peas, kaasuva haigusena alkoholijoovet (F10.0) ning välispõhjusena rünnet tömbi esemega (Y00).(tl 34) Kiirabikaardist nr K91/05 nähtuvalt saadi 05.11.2005 väljakutse Kivila 2 maja ette ning väljasõit toimus kell 06.48 ja kohale jõuti kell 06.
19. Kohapeal kaebas K.J, et talle tuldi kallale ja löödi pähe. Kuklas on ca 5 cm veritsev haav. Rahakott koos dokumentidega on ära röövitud. Diagnoositud on põrutushaava peas ja alkoholijoovet. (t/l 35) 4 16.11.2005 koostatud jälitustegevuse protokollist nähtub, et TELE 2 AS võrgus kasutas alates 05.11.2005.a kella 05.20 kuni 12.11.2005.a telefoni IMEI 353419000904305 abonent 55626054 ning ainult 05.11.2005.a alates kella 01.02 kuni 04.11 telefoni IMEI 353419000904305 abonent
20. 58051835 kuulub kannatanu K.Jle. (tl 37) 21.11.2005 koostatud asitõendi – mobiiltelefoni Siemens C62 – vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi mobiiltelefoni IMEI koodiga
21. Mobiiltelefon tagastatud omanikule K.Jle (tl 38-40); Asitõendi – 2 CD plaadi – vaatlusprotokoll – 1 CD-plaadil on fikseeritud videokaamera lindistus, milline on paigaldatud kasiino Olympic välisukse peal aadressil Mahtra
22. Kaamera fikseerib kasiino sissekäiku väljastpoolt. Lindistus on tehtud 05.11.2005.a kella 04.10-st kuni 05.20-ni. Kell 04.44.35 – kannatanu K.J välisuksest sisenes kasiinosse. Lindistusel on näha, et kannatanu viibib ebakaines olekus. Kannatanul on seljas must poolmantel. Väliselt on näha, et kannatanul puuduvad välised kehavigastused ning verejäljed. Kell 04.45.35 – kannatanu K.J väljus kasiino välisuksest, laskus trepist alla, pööras paremale ning kadus kaamera vaateväljast. Kell 04.50.03 – kannatanu K.J paremalt poolt ilmus kaamera vaatevälja ning astus kasiino siseuksest kasiinosse. Lindistusel on näha, et kannatanul puuduvad välised kehavigastused ning verejäljed. Kell 04.50.30 – kannatanu K.J väljus kasiino välisuksest, laskus trepist alla, pööras paremale ning kadus kaamera vaateväljast. Kell 04.56.46 – kannatanu K.J paremalt poolt ilmus kaamera vaatevälja ning seisab kõnniteel kasiino ees. Temast möödub meesterahvas, seljas pikk hele mantel, kes kättpidi teretas kannatanut ning jäi temaga vestlema. Lindistuselt on näha, et vestlus kulgeb rahulikult. Seejärel meesterahvas jätab kättpidi hüvasti kannatanuga ning kõnnib edasi ja kaob kaamera vaateväljast. Kannatanu astub kasiino trepist üles, komistab ning istub trepile. Lindistuselt on näha, et kannatanu ei kukkunud ja pead ära ei löönud. Peale seda kannatanu tõuseb püsti ning siseneb kasiinosse. Kell 04.57.26 – kannatanu K.J astus kasiino siseuksest kasiinosse. Lindistusel on näha, et kannatanul puuduvad välised kehavigastused ning verejäljed. Kell 04.57.50 – kannatanu K.J väljus kasiinost. Kaamera vaateväljas rohkem kedagi ei ole näha. Kannatanu võttis sigareti taskust, süütas ja laskus trepist alla, pööras paremale ning kadus kaamera vaateväljast. Lindistuselt on näha, et kannatanu lahkub kasiinost ning temal puuduvad välised kehavigastused ja temal ja tema riideesemetel puuduvad verejäljed. Kahtlustatav A.V videosalvestusele fikseeritud ei olnud. Videosalvestusel mingeid konfliktseid situatsioone, mis oleks seotud vägivallaga kannatanu ja kellegi teise vahel fikseeritud ei ole. Teisel salvestusel on fikseeritud videokaamera lindistus, milline on paigaldatud kasiino Olympic välisukse peal aadressil Mahtra 1 Tallinnas. Kaamera fikseerib kasiino sissepääsu seestpoolt. Lindistus on tehtud 05.11.2005 kella 04.10st kuni 05.20ni. Kell 04.44.37 – kannatanu K.J siseneb kasiinosse, möödub esikust ning astub saali mänguautomaatidega. Kannatanu tahab võtta tooli, kuid ajab selle ümber. Tema juurde astub kasiino töötaja, räägib talle midagi ning saadab ta välisukse juurde. Kell 04.45.34 – kannatanu K.J väljub kasiinost. Kell 04.50.05 – kannatanu K.J siseneb kasiinosse, möödub esikust ning astub saali mänguautomaatidega. Kannatanu tahab võtta tooli, kuid ajab selle ümber. Tema juurde astub kasiino töötaja, räägib talle midagi ning saadab ta välisukse juurde. Kell 04.50.29 – kannatanu K.J väljub kasiinost. Kell 04.57.28 – kannatanu K.J siseneb kasiinosse, möödub esikust ning astub saali mänguautomaatidega. Tema juurde astub kasiino töötaja, räägib talle midagi ning saadab ta välisukse juurde. Kell 04.57.48 – kannatanu K.J väljub kasiinost. Lindistuselt on näha, et kannatanu K.J lahkub kasiinost ning temal puuduvad välised kehavigastused ja temal ja tema riideesemetel puuduvad verejäljed. Kahtlustatav A.V videosalvestusele fikseeritud ei olnud. Videosalvestusel mingeid konfliktsituatsioone, mis oleks seotud vägivallaga kannatanu ja kellegi teise vahel, fikseeritud ei ole. (tl 43-45); Tunnistaja Deniss Arnautovi ütlustest nähtub, et ta on A.Viga tuttav mitu aastat. 04.11.2005 kohtusid nad kella 21.00 ajal baar-restoranis Gorodok. Algul puhkasid nad koos, siis hakkas A.V pidevalt kõrvalasuvas kasiinos käima. Enne kasiinosse minekut andis tunnistaja A.Vile 25 krooni, sest tal ei olnud raha. Tunnistaja läks ka kasiinosse, see võis olla ajavahemikul kella 23-st 04.11.2005 kuni kella 01-ni 05.11.2005, ja nägi, et A.V 5 mängib ja võidab raha. Peale seda läks tunnistaja baari Gorodok tagasi, hiljem tuli ka A.V. Kella 01-ks läks tunnistaja koos A.Viga üle tee asuvasse baari Alien, kus viibisid kuni kella 05-ni, sulgemiseni ja sõitsid siis koos Mustamäele. Tunnistaja sõnul on võimalik, et A.V käis baarist väljas tänaval. Baaris kohtas tunnistaja oma tuttavaid ja suhtles nendega. Mida A.V sel ajal tegi, tunnistaja ei tea. Verise peaga inimest tänaval ei näinud. (tl 47-50); Kahtlustatava A.Vi ütlustest nähtub, et kuriteo toimepanemises ta end süüdi ei tunnista. 04.11.2005 läks ta sõbra Deniss Arnautoviga baari Gorodok. Baari kõrval on kasiino Olympic. Õhtu jooksul käis A.V baarist korduvalt kasiinos mängimas. Kella 01-ks 05.11.2005 läksid A.V ja D.Arnautov üle tee asuvasse baari Alien. A.V suhtles baaris ka oma tuttavatega ja käis korra kasiinos mängimas. Tagasi baari Alien tuli A.V umbes kell 03.00 ja viibis seal kuni kella 06.00-ni, misjärel sõitsid koos D.Arnautoviga minema. Ajavahemikul kella 02.00-st kuni 02.30-ni võitis A.V kasiinos 700 krooni, kella 03 paiku sai võidu kätte ja väljus tänavale, kus hakkas suitsetama. Sel ajal seisis kasiino juures talle tundmatu noormees, kellel oli pea üleni verine. Noormees oli purjus ja hakkas A.Vi poole vajuma. Et end tema verega mitte määrida, tõukas A.V noormeest endast eemale, pannes käe talle vastu õlga. Tõuke tagajärjel noormees kukkus põlvele. A.V hakkas baari poole minema, nägi noormehest 2 meetri kaugusel maas mobiiltelefoni Siemens C
23. A.V võttis maast telefoni, asendas telefonis olnud SIM kaardi oma telefoni SIM kaardiga nr
24. Kas ta telefoniga helistas, ei mäleta. Baaris ta ei rääkinud D.Arnautovile, et leidis telefoni. A.V oma sõnul D.Arnautovilt 25 krooni ei võtnud, sest tal oli oma raha. (tl 85- 88); Süüdistatav A.V on kohtu alla antud KarS § 200 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so selles, et ta on süüdistuse kohaselt toime pannud võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav oma süüd esitatud süüdistuses osaliselt, väites, et kelleltki ta midagi ära võtnud ei ole, küll tunnistas seda, et võttis maast üles võõra mobiiltelefoni ja omastas selle. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ja kontrollinud kriminaalasja kirjalikke materjale, seejuures süüdistatava A.Vi kohtueelsel menetlusel antud osaliselt süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu K.J ütlusi, tunnistaja Deniss Arnautovi ütlusi ning meditsiinidokumente K.J tervisliku seisundi kohta, samuti asitõendi vaatlusprotokolli ja vaadanud turvakaamerate salvestusi kohtuistungil, asub alljärgnevatele seisukohtadele. A.V on seletanud, et ta oli baarist väljudes T-särgis ja sisenes kasiinosse. Kohtueelne menetleja on turvakaamerate salvestusi vaadates asunud seisukohale, et A.Vit ei ole salvestusel näha. Kohtuistungil aga oli salvestust vaadates näha, et T-särgis süüdistatav sisenes kasiinosse pärast seda kui kannatanu oli juba kahel korral kasiinost välja aetud. Kaamerast nr 7 on näha, et süüdistatav on mänguautomaadi taga ja mängib ning võidab. Seejärel tõuseb süüdistatav püsti ning tuleb turvamees, kes sulgeb mänguautomaadi ja süüdistatav eemaldub vahekäiku ning küsib teiselt mängijalt sigaretti. Samal ajal märkab turvatöötaja kannatanut, kes sisenes kasiinosse kolmas kord ning turvatöötaja läheb kannatanule vastu (kaamera nr 7 salvestus), et takistada kannatanu sisenemist kasiinosse. Seda märkab süüdistatav ja läheb turvamehele järele ning jõuab välisukse juures oleva trepi juurde hetkel kui kannatanu väljub kell 04.57.45 kasiinost (kaamera nr 6 salvestus), seisab ukse juures, süütab sigareti ja kell 04.58.15 pöördub paremale (kaamera nr 9 salvestus). Samal ajal läheb süüdistatav koos turvamehega kassa juurde (kaamera nr 7 salvestus) ja saab kell 04.58.35 võidusumma kätte. Süüdistatav väljub (kaamera nr 6 salvestus) kasiinost kell 04.58.52 ning pöördub paremale (kaamera nr 9 salvestus). Pärast süüdistatava väljumist ja paremale pööramist ei ole turvakaamera vaateväljas enam näha ei süüdistatavat ega kannatanut kuni salvestuse lõpuni kell 05.05 05.11.
25. Sellise turvakaamera salvestuse kohaselt vastavad süüdistatava ütlused kasiinos mängimise, raha võitmise ja kannatanu kasiinos nägemise kohta tõele ning need asjaolud on turvakaamerate salvestusest jälgitavad. Samas on süüdistatav väitnud, et turvamees viis 6 temast mööda verise kannatanu, kuid salvestusest nähtuvalt ei jõudnud kannatanu mängusaali sissepääsust kaugemale ning turvamees läks kannatanule vastu ega lasknud kannatanut edasi. Süüdistatav märkas hoopis seda, et turvatöötaja, kes oli just mänguautomaadi lukustanud ja kes pidi temaga koos kassasse minema, läks ootamatult hoopis teisele poole ning süüdistatav läks turvamehele järele. Turvamees aga saatis sel ajal kannatanut välja ning süüdistatav nägi vaid kannatanu väljumist uksest alles siis kui kannatanu oli trepist juba alla läinud ja ukse avanud. Süüdistatav oli sel ajal aga kasiino mängusaali sissepääsu ees oleva fuajee juurde jõudnud, so mitme meetri kaugusele väljuvast kannatanust. Kohtueelsel menetlusel on menetleja märkinud asitõendi vaatlusprotokolli, et kõigil kordadel kui kannatanu oli kaamerate vaateväljas, ei olnud kannatanul väliseid vigastusi näha. Süüdistatav on väitnud, et kannatanu oli verine. Kohtuistungil korduvalt salvestust üle vaadates ei olnud võimalik teha järeldusi selle kohta kas kannatanu oli verine või mitte, kuivõrd salvestuse kvaliteet ei võimaldanud seda üheselt kindlaks teha. Süüdistatava väidete kohaselt oli kannatanu verine kõrva tagant, kuid salvestuselt nähtuvalt vähemalt kannatanu kael verine ei olnud. Kuivõrd Kivila 2 maja juures, kus kannatanu oli oodanud politsei ja kiirabi saabumist, oli mitmes kohas hulgaliselt verejärgi, siis pidanuks peas olev põrutushaav põhjustama suure verejooksu, mis oleks ka pidanud salvestusel näha olema. Sellist verejooksu peast, mis oleks verega ära määrinud ka kannatanu kaela, salvestusel näha ei olnud. Seetõttu suhtub kohus kriitiliselt süüdistatava väitesse selle kohta, et ta oleks näinud verist kannatanut, keda temast mööda talutati, kuivõrd kannatanu temani ei jõudnudki ja süüdistatav ise läks väljapääsu juurde, kus nägi kannatanut juba väljumas. Kannatanut on kohtueelsel menetlusel üle kuulatud korduvalt ning kõigil kordadel on kannatanu andnud erinevaid ütlusi kallaletungi toimumise koha kohta. Esialgselt on ta väitnud, et teda löödi Kivila tänaval vastu pead ning ta ei mäleta mis maja number võis olla, mille juures teda pähe löödi. Seejärel on ta rääkinud, et möödudes lõbustusasutuste kompleksist, otsustas mängida kasiinos, võttis sularaha pangaautomaadist, võttes 900 krooni ning läks Olympic kasiinosse. Kuivõrd ta ei olnud kaine, siis teda Olympic kasiinosse ei lastud ja ta läks Videomat kasiinosse, kuhu tal õnnestus sisse pääseda. Mängis seal umbes 30 minutit ja mängis maha kuskil 300-400 krooni. Seejärel läks läbi Alien baari eest ja suundus läbi tühermaa kodu poole. Sel ajal tundis lööki selja tagant vastu pead ja kaotas teadvuse. Kui ärkas, siis avastas asjade kadumise, läks koju, pesi ennast ja vahetas riided ning väljus uuesti. Kõigil kordadel on kannatanu seletanud, et ta tuli sünnipäevalt ära kella 3 ajal. Samas nähtub turvakaamerate salvestusest, et kell 04.44 kuni 04.57 üritas kannatanu kolmel korral järjest suure järjekindlusega siseneda Olympic kasiinosse ja ta aeti iga kord sealt välja. Kannatanu sõnade kohaselt sisenes ta seejärel kasiinosse Videomat ja mängis seal pool tundi. Samas aga on tuvastatud, et A.V asus K.J telefoni kasutama juba kell 05.
26. Selleks, et K.J telefoni kasutama hakata pidi süüdistatav selle telefoni kõigepealt saama enda valdusse, võtma telefonist välja kaardi, seejärel välja võtma kaardi ka oma telefonist, asendama kannatanu telefonis kaardi enda telefonist võetuga ja siis telefoni kokku panema ja seejärel telefoni kasutama. Selline tegevus aga nõuab teatud ajavahemiku möödumist. Süüdistatava Olympic kasiinost väljumise ja kannatanu telefoni kasutamise vahe on vaid 21 minutit. Kannatanu sõnade kohaselt läks ta aga alles pärast seda, kui teda Olympic kasiinosse kolmandat korda ei lastud, mängima kasiinosse Videomat. Kuivõrd salvestusest on näha, et kannatanu väljus kasiinost Olympic kell 04.57.45, seisis trepil ja süütas sigareti, misjärel liikus kell 04.58.15 tuikudes paremale, siis ei oleks kannatanu jõudnud vahepeal kasiinos Videomat veel mängima hakata ja mängida 30 minutit ning raha kaotada, sest selleks ajaks oli ta juba oma telefonist ilma jäänud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on politsei saanud väljakutse kell 06.45 ja kiirabi on välja sõitnud kell 06.
27. Seega on alates A.Vi poolt K.J telefoni kasutamisest kuni politseile väljakutse tegemiseni möödunud veel poolteist tundi. Kannatanu sõnade kohaselt pärast teadvuse kaotust tõusis kannatanu üles, kontrollis taskuid, avastas vara kadumise ja läks koju, pesi end ja vahetas riideid ning läks seejärel uuesti välja, peatas takso ja palus välja kutsuda politsei ja kiirabi. Kiirabikaardi kohaselt jõudis kiirabi kohale kahe minutiga kell 06.
28. Selline kiirabi ja politsei väljakutse saamine, kannatanult hõivatud 7 mobiiltelefoni sisselülitamine ja kasutamine, samuti süüdistatava ning kannatanu liikumine Olympic kasiinos on üheselt tuvastatavad ja ajaliselt kontrollitavad. Samas ei ole võimalik kindlaks teha A.Vi käitumist kuni Olympic kasiinosse sisenemiseni ning alates hetkest, mil ta väljus Olympic kasiinost. Tunnistaja D.Arnautovi ütlused ei sisalda olulist informatsiooni, kuivõrd need on üldsõnalised ja tunnistaja ütlused ei riimu süüdistatava ütlustega ning tunnistaja ütlusi ei ole ka võimalik võrrelda mõne teise tõendiga. Tunnistaja seletuste kohaselt käis A.V pidevalt kasiinos mängimas ajavahemikul kella 23.00st 04.11.2005 kuni kella 01.00ni 05.11.2005 ning ta ise samuti käis vaatamas ning nägi kuidas A.V võitis raha, misjärel läksid nad edasi baari Alien. Kella 05.00 paiku sõitis koos A.Viga Mustamäele. Taolised tunnistaja ütlused ei riimu süüdistatava ütlustega üheski olulises punktis, kuivõrd süüdistatava sõnade kohaselt käis ta vaid ühe korra kasiinos ning turvakaamerate salvestuste kohaselt väljus kasiinost mõne minuti jooksul pärast sisenemist kasiinosse ning see oli vahetult kaks minutit enne kella 05, so aega, mil nad juba koos väidetavalt Mustamäele sõitsid. Ei tunnistaja ega süüdistatava ütlusi kellaaegade kohta aga ei ole võimalik arvestada, sest need ei riimu turvakaamera salvestusel näha oleva kellaajaga, ei riimu omavahel ning süüdistatava ütlustest nähtuv aeg on sellest erinev kahe tunni võrra, tunnistaja öeldu aga vähemalt nelja tunni võrra. Samuti on kannatanu väidetud kellaaeg erinev turvakaamera salvestusel fikseeritud kellaajast kahe tunni võrra. Alates kella 04.58.15st, mil kannatanu väljus kasiinost Olympic ja kella 04.58.55st, mil A.V väljus kasiinost Olympic kuni kella 5.20ni, mil A.V asus kasutama K.J mobiiltelefoni, ei ole võimalik objektiivselt tuvastada ei kannatanu ega süüdistatava tegevust, kuivõrd kannatanu väited selle kohta, et ta läks mängima kasiinosse Videomat, ei ole millegagi tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel ei ole tuvastatud seda, kas kannatanu võttis pangaautomaadist välja raha või mitte, või kas ta üldse sisenes kasiinosse Videomat. Selle kasiino kohta on tuvastatud vaid seda, et seal puudub turvakaamera. Arvestades Olympic kasiino turvakaamera salvestustest nähtuvat kannatanu joovet, leiab kohus, et kannatanu ei olnud eriti võimeline ka kasiinos mängima, kuivõrd Olympic kasiinos lükkas ta kahel korral tooli ümber ja visati kasiinost välja. Enne kolmandat korda Olympic kasiinosse sisenemist kukkus aga kannatanu pikali ja end püsti ajades sisenes taas kasiinosse, kust ta taas välja visati. Sellest võib teha järelduse, et kannatanu oli raskes alkoholijoobes ja tema tasakaal ning otsesuunas liikumine olid häiritud. Seega kulunuks tal teise kasiinosse jõudmiseks küllaltki palju aega. Kohus kahtleb ka kannatanu võimes kasiinos mängida või aru saada toimuvast. Kohtuistungil aga ei olnud võimalik saada lisatõendeid kannatanu liikumise kohta Olympic kasiinost edasi Videomat kasiinosse ja seal kasiinos viibimise kohta nagu ei ole võimalik tuvastada kellaaega mil süüdistatav taas sisenes baari Alien. Kuivõrd kohus peab lühimenetluses süüküsimuse otsustamisel lähtuma vaid kriminaaltoimiku materjalidest ning puudub võimalus saada lisatõendeid, siis asub kohus seisukohale, et A.Vi süüküsimuse lahendamisel tuleb aluseks võtta A.Vi selgitused inkrimineeritava teo toimepanemise asjaolude kohta. A.V on aga eitanud KarS § 200 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemist ning väitnud vaid seda, et Olympic kasiino läheduses tuikus tema poole purjus kannatanu, kes toetus tema vastu ning A.V tõukas kannatanu eemale ning kannatanu kukkus ja tõusis seejärel uuesti püsti. Seejärel märkas A.V läheduses mobiiltelefoni, mille endale võttis ja mõne aja pärast kasutama hakkas. Kannatanu ütlustega ei ole seda versiooni üheselt ümber lükatud, kuivõrd esialgselt on kannatanu väitnud vaid seda, et tuli sünnipäevalt, talle löödi vastu pead ja ärgates olid asjad kadunud. Alles pärast turvakaamerate salvestuse kontrollimist on kannatanu kinnitanud seda, et käis ka kasiinos. Seega ei mäletanud kannatanu vahepealsetest sündmustest suurt midagi. Kohus ei saa suhtuda kriitiliselt süüdistatava ütlustesse selle kohta, et kannatanu tuikus vastu süüdistatavat ja süüdistatav tõukas ta eemale, mille tulemusena kannatanu kukkus. Arvestades turvakaamerate salvestusi võib teha järelduse, et kannatanul oli ka tõukamata raskusi püsti püsimisega ning seetõttu riimuvad süüdistatava ütlused turvakaamera salvestusega kannatanu seisundi kohta. Samas aga viitavad süüdistatava sellised ütlused asjaolule, et ta on kannatanuga kokku puutunud. Kannatanu ütlustest aga midagi sarnast ei ilmne ning kannatanu ütluste kohaselt ta teda löönud isikut ei näinud. Kriminaalasjas ei ole peale kannatanu enese ütluste ja meditsiinidokumentides tuvastatud 8 tervisekahjustuste fikseerimise kogutud ka teisi tõendeid, millega oleks tuvastatud kannatanult vara hõivamise asjaolusid ja vägivalda kasutanud isikule viitavaid andmeid või tervisekahjustuse tekkemehhanismi puudutavat teavet. Seega ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega üheselt tõendamist leidnud, et A.V oleks toime pannud temale inkrimineeritud KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu, kuivõrd ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks kannatanule järgnenud tühermaale ja kannatanut selja tagant pähe löönud ning seejärel omastanud kannatanu rahakoti ühes selle sisuga ja mobiiltelefoni. Seetõttu tuleb tuvastada, kas kriminaaltoimikus kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on süüdistatava käitumises tuvastatud mõne muu kuriteo toimepanemise tunnused. A.Vi kinnipidamisel on A.Vilt ära võetud K.Jle kuulunud mobiiltelefon ning kriminaalasja kirjalike materjalidega on tuvastatud, et kannatanu telefoni on kasutatud alates 05.11.2005 kella 05.20st kõrvalise isiku poolt ja selleks isikuks on osutunud A.V. A.Vi enese sõnade kohaselt aga võttis ta pärast kannatanu eemaletõukamist maast üles telefoni, mille omastas. Kuivõrd ei kannatanu ütluste ega muude tõenditega ei ole võimalik taolist süüdistatava versiooni ümber lükata, siis tuleb sellise sisuga süüdistatava ütlused võtta aluseks süüdistatava käitumises kuriteokoosseisu tuvastamisel. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt märkas ta pärast kannatanu eemaldumist maas telefoni, mille üles võttis ja seejärel vahetas ta telefonis kaardi ning asus telefoni kasutama, kasutades seda pikema aja vältel. Seejuures möönis süüdistatav, et maast üles võetud telefon võis kuuluda ka kannatanule. Taolistest asjaoludest lähtuvalt asub kohus seisukohale, et telefoni ülesvõtmisega tekkis süüdistataval valdus asja üle ning edaspidine käitumine näitas seda, mida kavatseb süüdistatav edasi teha, so kas käituda õiguskuulekalt ja leitud asi üle anda territooriumi valdajale või teatada politseisse või hoopis omastada. Leidmisele järgnevalt telefonist kaardi väljavõtmise ja oma telefonikaardi sisse panemisega võõrasse telefoni kehtestas süüdistatav valduse üles võetud telefoni üle ning telefoni kasutamine helistamiseks näitab süüdistatava tahet jätta asi endale, millele andis kinnitust ka süüdistatava edasine käitumine, millest nähtuvalt kasutas ta telefoni pikema aja jooksul edaspidigi. Sellise käitumisega on kohtu arvates ka süüdistatav näidanud omastamistahet. Taoline käitumine viitab otseselt KarS § 201 ettenähtud kuriteo toimepanemise tahtlusele, so tahtlusele ebaseaduslikult pöörata enda kasuks valduses olev võõras vallasasi. Kriminaaltoimikus olevatest andmetest nähtuvalt on A.V varem kohtulikult karistatud varguse toimepanemise eest ning viimane karistus varguse toimepanemise eest mõisteti A.Vile Tallinna Linnakohtu 27.09.2005 otsusega. Seega ei olnud A.Vile mõistetud karistus uue, so KarS § 201 ettenähtud kuriteo toimepanemise hetkeks kustunud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et A.Vi käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona, so valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisena, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohtueelsel menetlusel on K.J esitanud tsiviilhagi 879 krooni nõudes, mis sisaldab endas temalt röövitud rahakotis olnud sularaha 500 krooni, ID-kaardi taastamiseks tehtud kulutust 150 krooni ulatuses, EGO kaardi maksumust 100 krooni ulatuses, Hansapanga deebetkaardi taastamiseks tehtud kulutust 30 krooni ulatuses ja röövitud telefonis olnud Tele2 kaardi maksumust 99 krooni ulatuses. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi kuulub hüvitamisele vaid 99 krooni ulatuses, kuivõrd kohus on tuvastanud vaid seda, et A.V on omastanud K.Jle kuulunud telefoni ühes selles olnud Tele2 kaardiga ning mobiiltelefon on kannatanule tagastatud, kaardi on aga A.V ära visanud. Samas ei ole kriminaalasja kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud A.Vi poolt KarS § 200 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemine, millise tulemusena A.V oleks hõivanud ka K.J rahakotti ühes selles olnud sularaha, ID-kaardi ja Hansapanga deebetkaardiga. Seetõttu tuleb tsiviilhagi 780 krooni nõudes jätta rahuldamata. Karistuse mõistmisel lähtub kohus süü suurusest, kuriteo raskusest ja toimepanemise tehioludest ning süüdistatava isikust. Kohus ei ole tuvastanud süüdistatava karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Kohus on kriminaalasja kohtuliku arutamise 9 tulemusena tuvastanud süüdistatava poolt teise astme varavastase kuriteo toimepanemise, millise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni kolme aastani. Karistuse liigi valikul lähtub kohus süüdistatava poolt toime pandud kuriteo iseloomust. Tegemist on varavastase kuriteo toimepanemisega ning vaatamata sellele, et väidetavalt on süüdistataval olemas alaline sissetulek, mille kohta esitati ka kohtule tõendeid, ei takistanud see asjaolu süüdistatavat toime panemast järjekordset varavastast kuritegu kohtu poolt määratud katseajal. Kohus leiab, et selline järjekordne varavastase kuriteo toimepanemine seab kahtluse alla väited, et süüdistataval on alaline sissetulek, või siis vähemalt küllaldane sissetulek pere ülalpidamiseks, mistõttu on kohtu arvates süüdistatavale rahalise karistuse mõistmine välistatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli ka eelmise kohtuotsuse tegemise ajal, so 27.09.2005 süüdistataval väidetavalt töökoht, kuid sellele vaatamata ei takistanud see asjaolu teda kaks kuud hiljem toime panemast järjekordset varavastast kuritegu. Kohus suhtub ka kriitiliselt kohtule esitatud Eurolevel OÜ tõendisse A.Vi äriühingus töötamise ja kuupalga suuruse kohta, kuivõrd tõendi väljaandmise ajal oli süüdistatav juba kaks nädalat olnud vahistatud, mistõttu ei oleks ta saanud ka juba kaks nädalat äriühingus töötada ega palka saada ning tõendile on alla kirjutanud juhatuse liikmena Oleg Reinson, so isik, kes ei olnud 12.12.2005, so tõendi koostamise ajal ega ole ka kunagi varem olnud juhatuse liige. Samuti suhtub kohus kriitiliselt garantiikirja, millega garanteeritakse A.Vi tööle tagasi võtmine, kuivõrd ka sellele dokumendile on juhatuse liikmena alla kirjutanud O.Reinson, kes ei olnud Eurolevel OÜ juhatuse liige ei 26.01.2006 ega varem. Süüdistatav on varem kohtu poolt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest neljal korral. Kahel korral on tema suhtes karistus jäetud kohaldamata ja ühel korral on tema suhtes kohaldatud rahalist karistust ja ühel korral mõistetud reaalne vangistus. Ei rahaline karistus ega vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ega reaalselt ära kantud vangistus ole sundinud süüdistatavat edaspidi hoiduma varavastaste kuritegude toimepanemisest. Seega ei ole varasemad erinevaliigilised mõjutusvahendid oma eesmärki täitnud ning kohus leiab, et süüdistatavale tuleb määrata reaalsele ärakandmisele kuuluv vangistus, kuivõrd varasemad kergemaliigilised mõjutusvahendid on end ammendanud. Vangistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval on pere ülalpidamiskohustus ning tõendamist leidnud varavastase kuriteo toimepanemisega tekitatud varaline kahju ei ole suur, kuivõrd kohtu poolt tuvastatud kuriteo toimepanemise tulemusena kannatanult hõivatud vara on suuremas osas süüdistatavalt ära võetud ja kannatanule tagastatud. Samas peab kohus oluliseks asjaolu, et kuigi süüdistatav oli teadlik sellest, et tema suhtes on pikemaajalisem isiku vabadust piirav karistus jäetud tingimisi kohaldamata ning uue kuriteo toimepanemisel ähvardaks teda vangistus, ei suutnud ta vaatamata kasiinos võidetud rahasummale vahetult pärast võidu kättesaamist vastu panna kiusatusele hõivata võõrast vara, mis näitab süüdistatava aastate vältel välja kujunenud ühesugust omakasulist suhtumist kõrvaliste isikute omandisse. Taolised asjaolud annavad kohtule aluse mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd tegemist on kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, siis kuulub mõistetav karistus kolmandiku võrra vähendamisele ning ärakandmisele kuuluvale karistusele tuleb KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel täies ulatuses liita Tallinna Linnakohtu 27.09.2005 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, so 4 kuuline vangistus. Märt Toming kohtunik 10