p 1; § 263 p 1, 4 järgi I.H süüdistus
p 1,4 järgi Süüdistatavate andmed L.G (ik:XXX, asukoht: Tartu Vangla, Turu 56; tõkend: vahistamine alates 29.12.2009.a; haridus: 5 klassi; emakeel: eesti keel; enne vahistamist ei töötanud ega õppinud; kriminaalkorras karistatud 1 kord, väärtegude eest karistatud 8 korda) I.H (ik:XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXXX; kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud 7 korda; tõkend: elukohast lahkumise keeld) 1 Advokaat Andres Veski (kokkuleppel) – I.H kaitsja Kaitsjad Advokaat Aivar Kello (riigi õigusabi korras) – L.G` kaitsja. Juhindudes KrMS § 233-238, § 310- 313, § 315 , kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada I.H
alusel vangistust I.H-le täitmisele mitte pöörata kui tema ühe aasta ja kuue kuulisel katseajal kriminaalhoolduse all täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab määratud alalises elukohas; 2) tuleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada L.G
detsembrist
L.G süüdistatakse selles, et: - tema 27.12.2009. a kella 01.50 ajal Tartumaal Elvas Kesk 30 asuva Elva Huviala- ja Kultuurikeskuse Sinilind parklas lõi S.K. ile selja tagant noaga korduvalt rindkere piirkonda, põhjustades S.K. ile eluohtliku tervisekahjustuse – rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal parempoolse õhk-veririnnaga ning võõrkeha (nuga) peetumisega rinnaõõnes. №aga löömisega tekitas L.G S.K. ile materiaalset kahju rikutud jope näol summas 2400 krooni. Raske tervisekahjustuse tekitamisega, kui sellega on põhjustatud oht elule, pani L.G toime
3 - tema viibides alkoholijoobes, grupis koos I.H-ga rikkudes rahu ja avalikku korda 27.12.2009. a kella 01.50 ajal Tartumaal Elva linnas Kesk 30 asuva Elva Huviala- ja Kultuurikeskuse Sinilind parkla kõrval, peale seda kui I.H tekitas füüsilise konflikti T.K. ga, ning peale seda, kui oli löönud S.K. ile korduvalt noaga rindkere piirkonda, lõi löömise lähedal olnud K.K. terava esemega vastu vasakut käsivart, mistõttu tekkis K.K. i jope sisse auk. Löömisega põhjustas L.G K.K. materiaalset kahju rikutud jope näol 2249 krooni. Rahu või avaliku korra rikkumisega, kui see oli seotud vägivallaga ja isikute grupis, pani L.G toime
Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Süüdistatavad I.H ja L.G kinnitasid, et on nõus süüdistuse arutamisega lühimenetluses ning tunnistasid ennast mõlemad neile esitatud süüdistustes süüdi. Süüdistatava L.G ütlustest (tl 58-61), I.H ütlustest (tl 45-46), tunnistaja L.K. ütlustest (tl 36-37) ja tunnistaja K.M. ütlustest (tl 38-39) ilmneb, et 27.12.
p 3 alusel, leiab kohus, et oluline on analüüsida ka I.H noa olemasolu, kuna nimetatud asjaolule on süüdistusaktis viidatud. Nagu eelnevalt juba nimetatud on kannatanud ja mitmed tunnistajad kinnitanud, et nägid I.H käes konflikti alguses ka nuga, kuid süüdistatav I.H ise on kohtueelses menetluses antud ütlustes (tl 45-46, 49-50) eitanud endal noa olemasolu ja lisanud, et nimetatud asjaolu kontrollisid ka isikud, kes püüdsid ta peale sündmuskohalt ärajooksmist kinni. Tunnistaja A.T. ütlused (tl 34-35) kinnitavad I.H eeltoodud väiteid ning samuti ilmneb tunnistaja ütlustest, et nende nähes I.H midagi ära ka ei visanud. Kohus nendib, et kuigi kannatanute ja mitmete tunnistajate ütlustest ilmneb, et nemad nägid I.H noaga vehkimas, siis reaalselt ei ole tema käest nuga leitud ning samuti ei ole isikut vahetult taga ajanud isikud näinud teda ka midagi ära viskamas. Seega ei ole I.H noa olemasolu kohtu arvates piisavalt tõendatud, 6 on küll olemas selle kohased kahtlused, kuid lähtuvalt KrMS § 7 lg-st 3 tuleb nimetatud kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Samuti märgib kohus, et isegi kui nimetatud asjaolu tõendamist oleks leidnud, siis ei saaks isikut nimetatud kvalifitseeriva tunnuse osas siiski süüdi tunnistada, kuna selline tegevus raskendaks isiku olukorda ja kujutaks endast olulist süüdistatava kaitseõiguse rikkumist. I.H ja L.G süüdistus
Kohus, arvestades süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri seisukohtadega, olles vahetult uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja hinnanud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, leiab, et on leidnud kinnitust I.H ja L.G viibimine alkoholijoobes 27.12.2009. a kella 01.50 ajal Elvas Kesk tänaval asuva Elva Huviala- ja Kultuurikeskuse Sinilind juures. Kinnitust on leidnud ka, et I.H tõukas T.K. t õlaga, neil tekkis vaidlus ja rüselus, mille käigus lõi I.H peaga T.K. le näkku. Samuti on leidnud kinnitust, et I.H kutsus rüseluse ajal endale appi L.G , kes oli sündmusest veidi eemal ning kes rüseluse juurde I.H kutsumisel ka tuli ja lõi mingil hetkel samuti Silinlinnu juures olnud K.K. vastu vasakut käsivart, millega tekitas K.K. i jope käsivarrele augu. I.H ja L.G süüditunnistamiseks
p 1 ja 4 järgi on vaja aga lisaks tõendada, et süüdistuses toodud sündmuste toimumise koha näol on tegemist avaliku kohaga ning süüdistatavad rikkusid oma tegudega avalikus kohas teiste isikute rahu või avalikku korda, tehes seda grupis koos ning kasutades seejuures vägivalda. Avalikuks kohaks tuleb lugeda sellist kohta, kuhu on ligipääs kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Kohus on arvamusel, et linnatänavat ja Sinilinnu kultuurikeskuse parklat koos selle vahetu ümbrusega tuleb käsitleda avaliku kohana, kuna nimetatud kohtadele on võimaldatud vaba juurdepääs kõigile isikutele, kes seda vaid soovivad. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Teiste isikute rahu rikkumise all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, teatud juhtudel samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. Kohus on arvamusel, et avalikus kohas alkoholijoobes isiku agressiivne käitumine temale tundmatute ja kõrvaliste isikute suhtes ei ole kooskõlas inimühiskonnas aktsepteeritud ühiselureeglitega ning sellise tegevusega häiritakse teiste isikute rahu ja füüsilist ning materiaalset turvalisust. Seega leiab kohus, et I.H tegevust alkoholijoobes ja agressiivselt meelestatud olekus Sinilinnu juures kannatanu T.K. õlaga tõukamisel ja temaga konflikti tekitamisel tuleb käsitleda nii avaliku korra rikkumisena kui ka tema ja teiste ümbritsevate isikute rahu rikkumisena. Samuti tuleb L.G tegevust kannatanu K.K. i löömisel käsitleda avaliku korra ja rahu rikkumisena, kuna L.G pöördus ilma välise põhjuseta temasse mittepuutuva K.K. i poole, käitudes seejuures viimase füüsilist ja materiaalset turvalisust ohustavalt ja minnes vastuollu inimestevahelistes suhetes üldiselt aktsepteeritud reeglitega ja käitumistavadega. Kuna I.H-le ja L.G-le esitatud süüdistused eeldavad ka seda, et avaliku korra või rahu rikkumisel oleksid nad kasutanud vägivalda, siis on vaja järgnevalt tõendada ka see, et süüteokoosseisu täites tarvitasid süüdistatavad neile kõrvaliste isikute suhtes vägivalda. Kuna kohus on varasemalt lugenud tõendatuks, et I.H lõi kannatanu T.K. t peaga näkku, mille tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma ja millega põhjustati kannatanule füüsilist valu, siis on kohtu arvates tõendatud I.H poolt avaliku korra ja rahu rikkumisel vägivalla kasutamine. Samuti saab kohtu arvates lugeda tõendatuks L.G poolt nimetatud kuriteo toimepanemisel vägivalla kasutamise. Kuigi kannatanu K.K. i ütluste kohaselt ei tundnud ta L.G poolt tema löömise järel füüsilist valu, siis tuleneb kannatanu ja tunnistaja M.V. ütlustest, et K.K. jooksis 7 peale kokkupuudet L.G-ga sündmuskohast mõnevõrra eemale, mis viitab kohtu arvates sellele, et L.G põhjustas oma käitumisega kannatanus hirmuseisundi, milles ta kartis oma tervise pärast. Samuti on kannatanu oma kohtueelses menetluses antud ütlustes viidanud sellele, et L.G oli tema juurde tulles „imelik pilk“, millest võib kohtu arvates samuti järeldada, et kannatanu tunnetas süüdistatava silmavaates teatud ähvardavat positsiooni. Seega tuleb L.G käitumist käsitleda ähvardusena kannatanu tervise kahjustamise kohta, mille toimumist kannatanu ka reaalselt kartis, kuna oma tegevusega kannatanu käsivarre pihta löömisel ja hoiakuga andis süüdistatav kannatanule reaalse aluse ähvarduste täideviimise uskumiseks. Kohus leiab, et tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine, kui selle toimepanemist on alust kannatanul ka uskuda, on
Järgnevalt on vajalik tõendada ka see, et I.H ja L.G panid käsitletava süüteo toime grupis. Kuigi kannatanu T.K. on ütlustes väljendanud seda, et tema teada suhtlesid I.H ja L.G vaid siis, kui I.H kutsus L.G endale rüseluse käigus appi ning ka teiste kannatanute ja tunnistajate ütlustest ei tulene, et süüdistatavad oleksid kuriteo toimepanemise ajal rohkem suhelnud, siis leiab kohus, et grupiviisiline kuriteo toimepanemine on võimalik ka vaikiva kokkuleppe alusel. Kohus on arvamusel, et hetkest, mil L.G reageeris I.H appikutsele ning asus ise konflikti sekkuma ja lõi kannatanu K.K. i, saab öelda, et on tegemist süüdistatavate vaikiva kokkuleppega süüteokoosseisu ühiseks täitmiseks. Eeltooduga on kohtu arvates tõendatud I.H ja L.G poolt
p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsete koosseisutunnuste täitmine. Subjektiivsest küljest eeldab
Kohus leiab, et I.H ja L.G panid nimetatud süütekoosseisu toime vähemalt otsese tahtlusega. Süüdistatavad pidid teadma, et oma tegevusega rikuvad nad ühiselt avaliku korda ja häirivad seejuures teiste isikute rahu ning turvalisust, kuid sellest olenemata soovisid nad konflikti algatada ja seejuures ka vägivalda kasutada ning käitusid vastavalt sellisele soovile ja ettekujutlusele. Kohus ei ole tuvastanud süüdistatavate teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.H ja L.G süüdistus
p 1, 4 järgi on leidnud tõendamist ning I.H ja L.G tuleb
L.G süüdistus
Kohus, arvestades süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri seisukohtadega, olles vahetult uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja hinnanud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, leiab, et on leidnud kinnitust, et L.G lõi 27.12.2009. a kella 01.50 ajal Elvas Kesk tänaval asuva Elva Huvi- ja Kultuurikeskuse Sinilind juures S.K. i korduvalt selja tagant noaga selja- ja külje piirkonda, millega põhjustas L.G S.K. ile seljapiirkonnas noahaavad ja viimase jope kahjustamisega ka materiaalse kahju. L.G süüditunnistamiseks
ile sellise tervisekahjustuse, millega põhjustas ohu tema elule. Eluohtlikuks tervisekahjustuseks tuleb lugeda sellist inimese kehalise või vaimse häirituse seisundit, mille väljaravimine eeldab meditsiinilist sekkumist ja mis ohustab kas tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel reaalselt inimese elu. Kuna eelpool on tõendatud, et L.G lõi S.K. i 27.12.
Subjektiivsest küljest eeldab
Kohus leiab, et L.G täitis nimetatud süüteokoosseisu vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates pidi L.G teist isikut noaga korduvalt selga lüües vähemalt võimalikuks pidama, et ta tekitab sellega isikule raske tervisekahjustuse, mis võib osutuda ka eluohtlikuks, kuid selles hoolimata möönas ta oma teo iseloomu ja võimalikke tagajärgi ning lõi S.K. i noaga korduvalt selga. Seega on L.G poolt täidetud ka süütekoosseisu subjektiivsed tunnused. Kohus ei ole tuvastanud L.G teos õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L.G süüdistus
p 1 järgi on leidnud tõendamist ning L.G tuleb
Karistused Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste süü suurust, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et L.G-le karistuse mõistmisel ei ole põhjendatud mõista temale
p 1, 4 ja
p 1 järgi kvalifitseeritavate süütegude eest
lg 1 alusel üks karistus, mis näeb ette karistuse raskema kuriteo eest, kuna nimetatud kuriteod ei ole toime pandud samaaegselt ega sama ründeobjekti vastu ning seetõttu tuleb
Kohus leiab, et
p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel oli L.G ja I.H süüteo toimepanemiseks nn vaikiv kokkulepe ning kummalgi süüdistataval ei olnud süüteo toimepanemisel juhtivat rolli. Samas aga leiab kohus, et I.H süü nimetatud kuriteo toimepanemisel ei ole võrdeline L.G süüga. I.H ei põhjustanud kuriteo toimeopanemisega varalist kahju, erinevalt L.G-st , kes põhjustas omapoolse tegevusega ka varalise kahju kannatanu Kaspar Kriisale, mistõttu on kohus seisukohal, et L.G süüd tuleb lugeda suuremaks ning vastavalt sellele mõista temale ka raskem karistus kui I.H-le. I.H-le karistuse mõistmisel leiab kohus, et tema suhtes puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.
p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
lg 1 kohaselt võib rahalise karistuse mõista 30-500 päevamäära ulatuses ning
Arvestades I.H süü suurust ja kuriteo toimepanemises väljendunud kuritegelikku hoiakut leiab kohus, et I.H-le on põhjendatud sanktsiooni esimese kolmandiku piires oleva karistuse mõistmine. Arvestades ka seda, et I.H ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuid teda on korduvalt karistatud väärteokorras, sealhulgas rahatrahviga avaliku korra rikkumise eest ning kaaludes võimalusi mõjutada isikut edaspidiselt süütegude toimepanemisest hoiduma, leiab kohus, et ei ole võimalik I.H karistamine sanktsiooni kergeima karistusliigi, s.o rahalise karistuse piires. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista I.H-le karistuseks 9kuuline vangistus, mida lühimenetluse tõttu tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendada ja mõista karistuseks 6 kuu pikkune vangistus. Arvestades I.H poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid ning tema isikut on kohus aga seisukohal, et I.H-le mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning temale mõistetav karistus tuleb
alusel jätta tingimisi katseajaga ja kriminaalhoolduse kohaldamisega täielikult 9 täitmisele pööramata kui I.H ei pane katseajal toime uut kuritegu ja järgib kriminaalhoolduse nõudeid. L.G-le karistuse mõistmisel leiab kohus, et tema suhtes puuduvad karistust raskendavad asjaolud, kuid karistust kergendava asjaoluna tuleb
lg 1 p 3 alusel arvestada puhtsüdamliku kahetsusega, mida süüdistatav väljendas kohtuistungil kannatanutelt vabandust paludes. Kohus leiab, et arvestades L.G süü suurust
p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises osas ja kuriteo toimepanemises avaldunud kuritegelikku hoiakut on põhjendatud temale karistuse mõistmine, mis jääks sanktsiooni esimesse kolmandikku. Arvestades ka seda, et L.G on varasemalt ühel korral karistatud kriminaalkorras grupis toimepandud teo eest tingimis vangistusega ja teda on korduvalt karistatud ka väärteokorras, sealhulgas rahatrahviga avaliku korra rikkumise eest ning kaaludes võimalust mõjutada isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, leiab kohus, et ei ole võimalik L.G karistamine sankstiooni kergema karistusliigi, s.o rahaalise karistuse piires. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista L.G-le karistuseks 1-aastane vangistus. Arvestades L.G süü suurust
p 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise osas ja tema poolt nimetatud kuriteo toimepanemises avaldunud kuritegelikku hoiakut, leiab kohus, et on põhjendatud temale karistuse mõistmine sanktsiooni esimese kolmandiku piires. Arvestades ka seda, et isikut ei ole varasemalt isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud ning ta on avaldnud kahetsust toimepandu suhtes, siis leiab kohus, et on põhjendatud L.G-le
p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest sankstiooni alammääralise karistuse, s.o 4aastase vangistuse mõistmine.
lg 1 alusel tuleb L.G-le
p 1, 4 ja
p 1 järgi mõistetavad karistused liita, lugedes seejuures kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõistes liitkaristuseks 4-aastane vangistus, mida lühimenetluse tõttu tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendada ja mõista karistuseks 2 aasta ja 8 kuu pikkune vangistus. Arvestades L.G poolt temale süüksarvatavate kuritegude toimepanemise asjaolusid ja tema isikut, leiab kohus, et tema suhtes ei ole võimalik mõistetava karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine. Isik on süüdi tunnistatud kahes kuriteoepisoodis, kusjuures üks neist on raske esimese astme kuritegu, mille eest on minimaalse karistusena ette nähtud 4-aastane vangistus.
p 1 süüteo toimepanemisel süüdistatava poolt kannatanule korduvalt noaga löömine väljendab kohtu arvates kuriteo toimepanemise viisis ja süüdistatava hoiakutes erilise pahatahtlikkuse esinemist. Samuti on isik varasemalt korduvalt pannud toime erinevaid süütegusid, teda on ühe korra kriminaalkorras karistatud tingimisi vangistusega, mille katseaeg on lõppenud vaid mõni kuu enne käesoleva kriminaalasja aluseks olevate kuritegude toimepanemist. Nimetatu väljendab kohtu arvates seda, et varasem katseag ei ole isikut piisavalt mõjutanud, isik on säilitanud kriminaalsed hoiakud ning jätkanud kriminaalset tegevust. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul käesoleval ajal piisavalt usaldust selle vastu, et isiku tingimisi vangistusest vabastamine käitumiskontrolliga oleks otstarbekas ning lisaks leiab kohus, et see ei oleks kuriteo asjaolusid kaaludes ka põhjendatud, mistõttu tuleb L.G-le mõistetav karistus täielikult täitmisele pöörata. Tsiviilhagid Kannatanud S.K. ja K.K. kinnitasid kohtuistungil, et jäävad esitatud tsiviilhagide juurde, kannatanu T.K. kinnitas, et tema tsiviilhagi esitada ei soovi ning süüdistatav L.G avaldas nõusolekut tsiviilhagiga. Kohtuistungil on leidnud kinnitamist L.G süü
p 1 ja § 263 p 1, 4 järgi ja ka see, et nimetatud kuritegude toimepanemisel on ta tekitanud kannatanute S.K. i ja K.K. i jopedesse augud. Mõlemad kannatanud on taotlenud jope väärtuse täielikku hüvitamist, vastavalt S.K. i puhul summas 2400 krooni ja K.K. i puhul summas 2249 krooni ning on kinnitanud, et neile tekkinud kahju vastab taotletavale hüvitise summale. Kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi asjaolu, mis annaks aluse kannatanute väidetes kahtlemiseks. 10 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kannatanute tsiviilhagid tuleb täies ulatuses rahuldada ja mõista L.G-lt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel S.K. i kasuks välja tsiviilhagi summas 2400 krooni ning K.K. i kasuks tsiviilhagi summas 2249 krooni. Menetluskulud Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et I.H ja L.G tuleb neile esitatud süüdistustes süüdi tunnistada, siis tuleb neilt vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 riigieelarvesse välja mõista ka kriminaalasjas tekkinud menetluskulud. I.H-lt tuleb menetluskuludena välja mõista postikulu summas 80 krooni (tl 143), kaitsjale kriminaaltoimiku tegemise kulu summas 7 krooni (tl 93) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 6525 krooni. L.G-lt tuleb menetluskuludena välja mõista postikulu summas 80 krooni (tl 143), kaitsjale kriminaaltoimiku tegemise kulu summas 7 krooni (tl 94), määratud kaitsjale makstud tasu summas 9000 krooni (tl 62-67, 96-97, 103-104, 142) ja ekspertiisikulu summas 2875 krooni (tl 10). Kuna L.G poolt toimepandud
p 1 süüteokoosseisu puhul on tegemist esimese astme kuriteoga, siis tuleb temal tasuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevat sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o summas 10 875 krooni. Kohtunik: 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.