1-10-5959/18

Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 01.02.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-10-5959 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks S.B sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 08.08.2008 ja lõpp 13.09.2011 Jätta S.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt S.B-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 senti (s.h. ettevalmistus kohtuistungiks ja tutvumine materjalidega 31,96 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 9,59 eurot). Välja mõista S.B-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 04.01.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav S.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.B on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.11.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §263 p.1 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2 ja KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 1 kuu 5 päeva alates 08.08.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 8 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vangistust kannab esimest korda. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides Sõltuvusainete tarvitamise muutmise rehabilitatsiooni programm, Eluviisitreening ja Viha juhtimine. Kinnipeetav töötab alates 11.09.2010 majandustöödel ja õpib alates 01.09.2010 kutseharidussüsteemis abikoka erialal. Kinnipeetav käib regulaarselt psühholoogi nõustamisel. Kinnipeetava isikliku majandusliku toimetuleku oskus on nõrk, tasumata rahalisi nõudeid on summas 77 039 krooni. Kinnipeetava sotsiaalsesse lähivõrgustikku kuuluvad ema ja õe pere, suheldakse kirja teel, kokkusaamisi ei ole toimunud. Kinnipeetav on varasest noorusest peale tarvitanud alkoholi, joobes muutub kergesti ärrituvaks ja agressiivseks. Narkootikume proovis esmakordselt 10-aastaselt, tarvitama hakkas 15-aastaselt, viimased 3 aastat on olnud amfetamiinisõltlane, süstides end mõnikord 10 korda päevas. Kinnipeetav on lapsepõlves suunatud psühhiaatri vastuvõtule, on olnud 3-nädalasel ravil Jämejala Haiglas. Kinnipeetava mina-pilt on segane, enesehinnang madal, emotsionaalsete lähisuhete loomine raskendatud, vestlusel ärev, väljendab hirme kaaskinnipeetavate suhtes, tasakaalutu. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vajavad arendamist, tal on esinenud enesekontrolli kaotamist. Kinnipeetava senist käitumist iseloomustab vähene vastutustunne ja hoolimatus. Viru Vangla ei toeta S.B ennetähtaegset vabanemist Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja arvestab siinkohal kinnipeetava süütegusid, tema käitumist vabaduses ja vanglas ning hindab riske võimaliku vabanemise korral. Kinnipeetav on rikkunud kontrollnõudeid ja kuriteo sooritanud katseajal. Vangistuse ajal on kinnipeetav sooritanud uue kuriteo. Hetkel on kinnipeetaval 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama ema ja viimase elukaaslase juurde eramusse, mis vajab küll sanitaarremonti, kuid eluks vajalik on olemas. Samas ei ole ema elukaaslane kinnipeetavat kordagi näinud. Lähedased ei ole kinnipeetavat vanglas vaatamas käinud. Kuigi ema hinnangul on tema läbisaamine pojaga hea, nähtub vangla materjalidest, et kinnipeetava ja ema läbisaamine on olnud probleemne – kinnipeetav on ema vastu kasutanud vägivalda, löönud, samuti ei viibinud ta tihti kodus ja hulkus ringi. Kinnipeetava ja tema õe läbisaamine oli enne vangistust hea, kuid õe suhtumine muutus peale venna õigusrikkumistest teadasaamist. Lähedased ei ole kinnipeetavat rahaliselt toetanud ja ema sõnul kindlustab ta poja vaid elukohaga, mitte rahalise toetusega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et sotsiaalne toetav lähivõrgustik kinnipeetaval puudub. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kuigi ema on kinnitanud, et tegeleb poja töölesaamise küsimusega, ei osanud ta nimetada tööandjat. Kinnipeetava esmaseks sissetulekuallikaks saab olla vaid töötu abiraha, kuna ema sissetulekuks on vaid 80% töövõime kaotuse pension ja ema elukaaslasel juhutööde eest saadav tasu. Kinnipeetava majanduslikku toimetulekut mõjutavateks teguriteks võib olla kogu pere alkoholi kuritarvitamine, kinnipeetava poolt sõltuvusainete tarvitamine ning suured rahalised kohustused. Kinnipeetav on kriminaalkorras 2 karistatud neljal korral, millest ühel korral on teda allutatud käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusperioodil käitus kinnipeetav kuritegelikult ja pani toime uue kuriteo. Seega tingimusliku karistuse määramine allutamisega kriminaalhooldusele ei täitnud kinnipeetava puhul oma eesmärki. Ka vanglas on ta sooritanud kuriteo ja rikkunud kehtivat korda. Kriminaalhooldusametnik hindab kogutud info põhjal uue kuriteo toimepanemise riski kinnipeetava poolt kõrgeks. Maakohtu istung Kinnipeetav S.B taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et asub elama ema juurde ja arvab, et ema toetab teda seni, kuni ta leiab mingi töökoha. Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis, et kinnipeetava puhul ei avalda kriminaalhooldus piisavat mõju, mistõttu tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole õigustatud. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda. Uue kuriteo, mille eest kannab karistust käesoleval ajal, pani kinnipeetav toime vangistuses viibimise ajal. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 8 distsiplinaarkaristust, neist 4 aastal 2009 ja 4 aastal
2. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud enda jaoks mingeid järeldusi ning ühiskonnas sätestatud reegleid ja norme ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses olles. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetav oli Tartu Maakohtu 14.06.2007 otsusega süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega 2 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud. Pärnu Maakohtu 08.08.2008 määrusest nähtub, et uued kuriteod pani ta toime juba 18.01.2008, seega vähem, kui aasta möödumisel, katseajal. 3 Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav on suuteline katseaja kuni selle lõpuni läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kuigi kinnipeetava ema lubas kriminaalhooldusametnikule teatada võimaliku töökoha andmed, ei ole ta seda teinud. seega saab öelda, et vabanemise korral ei ole kinnipeetaval töökohta. Arvestades hetkeolukorda majanduses ja lähikonna tööturuseisu ning kinnipeetava haridust, minevikku, eriala puudumist ja vähest töökogemust, on kinnipeetaval töö leidmine elukoha piirkonnas üsna keeruline. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, ei ole kinnipeetava ema nõustunud poega vabanemise korral materiaalselt toetama, kindlustades ta vaid elamispinnaga. Kinnipeetaval on ka tasumata rahalisi kohustusi, summas 49 864,69 krooni. Kuna kinnipeetavat on varasemalt korduvalt karistatud muuhulgas varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib ta toime panna uusi kuritegusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Tegemist on ema uue elukaaslase vennale kuuluva eramuga. Ema uus elukaaslane ei ole kinnipeetavat kunagi näinud, kuid on kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et on ka ise viibinud vangistuses Rummu Vanglas. Maakohus ei pea mõistlikuks, et vabanemise korral vangistusest tingimisi enne tähtaega satub kinnipeetav katseajal elama koos kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetava lähedaste ringi kuuluvad ema ja õde. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kuigi ema loeb oma suhteid pojaga headeks, on varasemalt olnud kinnipeetava ja ema läbisaamine problemaatiline – kinnipeetav on ema vastu kasutanud vägivalda ja löönud, samuti ei hulkus kinnipeetav ringi ja viibinud kodus. See annab tunnistust sellest, et ema ei suuda kinnipeetava üle teostada järelevalvet ja hoida teda seaduserikkumistest eemal. Maakohtul puudub veendumus, et sel korral suudab ema kriminaalhooldusametnikku toetavana teostada ka isegi järelevalvet kinnipeetava üle. Kinnipeetava õde elab iseseisvat elu Tallinnas ja tema suhtumine venda muutus peale viimase poolt toimepandud õiguserikkumistest teadasaamist. Lähedased ei ole kinnipeetavat vangistuse ajal külastanud. Seega võib öelda, et kinnipeetaval puudub sisuliselt toetav sotsiaalne lähivõrgustik, kelle moraalsele ja materiaalsele toetusele võiks kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral loota. Kinnipeetava osalemise sotsiaalprogrammides, töötamise ja kutseharidussüsteemis õppimise loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid nendel asjaoludel ei ole kinnipeetava vabastamine võimalik ja põhjendatud. Karistuse kandmise jätkamine vangistuses võimaldab kinnipeetaval jätkata abikoka eriala omandamist, mis edaspidi võimaldab tal vabaduses tulla paremini toime tööjõuturul. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud ning ei ole kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ühiskonna ja ka üksikisikute heaolu oleks endiselt ohustatud ja uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt kõrge. Isik, kes paneb korduvalt toime kuritegusid ning sooritab ka neid katseajal ja vangistuses, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning 4 riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistust vabastamine talle garanteeritud. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 57,53 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa kuulub riigituludesse väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 19.02.2011 №oremreferent Liivi Õun 5