Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 01.02.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-08-15144 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks J.H sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, algharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx linn Ida-Virumaa, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 26.09.2008 ja lõpp 26.01.2012 Jätta J.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 16.12.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.08.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 7; §215 lg.2 p.1, 2 ja §199 lg.2 p.4, 7 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 4 kuud alates 26.09.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 9 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Kinnipeetav õpib alates 01.09.2010 xxxi xxx, tema õppeedukus on rahuldav, kuid käitumine ei ole seaduskuulekas. Kinnipeetavaga 1 on läbi viidud sotsiaalpedagoogilised vestlused. Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval rahalisi nõudeid summas 11 521,50 krooni, vabanemisfondis on 749,10 krooni. Vanglas toetavad kinnipeetavat ema ja vanaema. Kinnipeetava emal on probleemid alkoholiga, kinnipeetava õde elab vanaema juures. Telefoni teel suhtleb kinnipeetav nii ema kui vanaemaga. Kuna kinnipeetav on alaealine, puudub tal majandusliku toimetuleku oskus. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetav soovib vanglast vabanemise järel asuda elama emaga ja loodab sugulaste toetusele, kuid see võib olla riskiks, kuna perekonnas on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kinnipeetav tegutseb impulsiivselt, tagajärgedele ei mõtle, ta tajub probleemide olemasolu, kuid pisendab oma osa nende tekkimises, tal on raskusi õigete lahendusstrateegiate valikuga. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et vangistuses viibimise järelejäänud aeg võimaldab tal ennast täiendada erialaselt ja osaleda sotsiaalprogrammis Eluviistreening, mis soodustab tema sotsialiseerumist ühiskonda vabanemisel ning vähendaks uue kuriteo toimepanemise riski. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise juhul on põhjust arvata, et kinnipeetaval tekivad majanduslikud raskused, millega seoses võib ta sooritada uusi kuritegusid. Kinnipeetava perekondlik taust on soodustav sõltuvusainete tarvitamise jätkamiseks vabaduses. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama sissekirjutusjärgsel aadressil. Kodukülastuse käigus selgus, et korter asub ühiselamus, kinnipeetava ema ei olnud kodus, korteri uks on katki lõhutud, korteris on korratus, seal ei ole ammu koristatud. Korter kuulub kinnipeetava emale, selle eest on võlgnevus 5680 krooni, mida ema püüab kustutada. Kinnipeetava ema kuritarvitab alkoholi. Kinnipeetava vanavanemad koos ema ja kinnipeetava noorema õega elavad 4-toalises, samuti ammu koristamata korteris. Väidetavalt on kinnipeetava vanaema esialgselt nõus kinnipeetavat moraalselt ja materiaalselt toetama. Vangise andmetest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. See näitab, et kinnipeetav ei oska teadvustada seaduskuuleka elu normide jälgimise vajadust ühiskonnas. Viru Vangla kontaktisiku sõnade kohaselt on kinnipeetav äkiline ja agressiivne. Kinnipeetav oli 2008 süüdi mõistetud ja talle määrati üldkasulik töö 50 tundi tegemise tähtajaga 6 kuud. Kinnipeetav ei täitnud talle pandud üldkasuliku töö tegemise kohustust täies ulatuses ning selle täitmise ajal pani toime uue kuriteo. Kriminaalhooldusametnik leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava poolt on kõrge ja see on seotud eelkõige materiaalse kindlustatusega. Kuna kinnipeetav on karistatud varavastaste kuritegude eest, võib ta oma käitumismustrit jätkata. Maakohtu istung Kinnipeetav J.H taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ning kinnitas, et tahab minna elama ema juurde ja õppima xxx. Samuti leidis kinnipeetav, et viimasel ajal ei ole teda enam distsiplinaarkorras karistatud, seega ta on paranenud ja tal on kõik korras. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil kinnipeetava 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda ja ka vanglakaristust kannab esimest korda. Viru Vangla iseloomustuses viidatud asjaolu, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda, ei ole õige. Viru Maakohtu 26.09.2008 määrusest nähtub, et sama kohtu 05.05.2008 määrusega lõpetati kinnipeetava suhtes kriminaalmenetlus ja KrMS §202 lg.2 p.3 alusel kohustati teda tegema 50 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 6 kuud. Uued tahtlikud kuriteod pani ta toime kohtu määratud kohustuste täitmise ajal. Kinnipeetava karistuse tähtaja lõpuni on veel peaaegu 1 aasta. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades asjaolu, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral ei suutnud kinnipeetav 50 üldkasuliku töö tundi teha ära ettenähtud tähtajal ja pani toime uued kuriteod, puudub maakohtul igasugune veendumus selles osas, et ta on suuteline katseaja kuni selle lõpuni 26.01.2012 läbima nõuetekohaselt. Kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 9 distsiplinaarkaristust, neist neli on käesoleval veel kehtivad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ja kinnipeetava seletusest maakohtu istungil nähtub, et vabanemise korral soovib ta asuda elama ema juurde. Tegemist on ühiselamu toaga, mille uks on lõhutud ja millel on võlg. Maakohus leiab, et kinnipeetava ennetähtaegne vabanemine sellisesse keskkonda ei ole mõistlik, kuna ei aita kinnipeetaval vabaduses resotsialiseeruda ja püsida seaduskuulekal teel. Kuna kinnipeetava perekonnas on tegemist alkoholi kuritarvitamisega ja kinnipeetavat on samuti karistatud korduvalt väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest, siis on suur oht, et elades asotsiaalses ümbruses koos alkoholi kuritarvitavate isikutega, jätkab kinnipeetav endist eluviisi. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, samas on tal tasumata rahalisi kohustusi. Arvestades seda, et kinnipeetaval puudub põhiharidus, eriala ja igasugune legaalse töötamise kogemus, ei ole töökoha saamine vabanemise korral reaalne. Kuigi kinnipeetav seletas maakohtu istungil, et soovib vabanemise korral asuda õppima kutsekooli, puudub tal selleks vajalik põhiharidus. 3 Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 26.01.2012, s.o. peaaegu 1 aasta pärast. Kinnipeetaval on selle aja jooksul võimalus aktiivselt tegeleda enda vabanemiseks vajalike tingimuste täitmisega – omandada jätkuvalt põhiharidust, ka eriala ja läbida sõltuvusega seotud sotsiaalprogramme. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 19.02.2011 №oremreferent Liivi Õun 4