Obsah (7)

§ 263§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 262

1-11-1329 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-1329 (10230112643) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 263

p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav T.G ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 24.07.2010 kuni 25.07.2010, elukohast lahkumise keeld alates 25.07.2010, Varasem karistatus:

1. Põlva Maakohtu 30.05.1995 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3; § 185 lg 2; § 176 lg 1 järgi vabadusekaotus 1 aasta;
2. Rapla Maakohtu 21.03.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 ja 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta tingimisi katseajaga 2 aastat;
3. Harju Maakohtu 19.09.2008 otsusega

§ 424

järgi vangistus 30 päeva tingimisi katseajaga 1 aasta 8 kuud ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 kuud. Katseaja lõppemise kuupäev 18.05.

1. Väärteokorras karistatud 44 korda Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
2. T.G süüdi tunnistada

§ 263p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 4 (neli) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada T.G-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 1 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.07.2010 kuni 25.07.2010, so 2 (kaks) päeva, lugedes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. 4.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta T.G-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva T.G suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et T.G temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 5.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada T.G järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata T.G-le lisakohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi. 7.

§ 78

p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 23.02.

2. T.G suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. T.G-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 05 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.G, 1-11-1329, kaitsjatasu“.
4. T.G-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „T.G, 1-11-1329, sundraha“.
5. T.G-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 1 (üks) euro ja 21 (kakskümmend üks) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.G, 1-11-1329, koopiate tegemise kulu“.
6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. T U esitatud tsiviilhagi 5022,77 krooni ehk 321,01 euro nõudes jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates 2 päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: T.G süüdistatakse selles, et tema 24.07.2010 kella 18.05 paiku Tallinnas Filtri tee 1 asuva maja juures, olles alkoholijoobes, hakkas tüli norima temale võõra T U`ga, kes istus oma autos Audi Coupe reg nr xxx. T.G lõi käega vastu auto juhipoolse ukse aknaklaasi ning kui T U väljus autost ja küsis, miks ta niimoodi teeb, lõi T.G temale rusikaga rindkere piirkonda, millest T U tundis füüsilist valu. Seejärel jätkas T.G talle võõra isiku rahu rikkumist ja ronis autosse. Avaliku korra rikkumise lõpetamiseks sekkus konflikti VO, kelle rahu oli T.G teoga samuti rikutud. Lisaks lõi T.G vastu auto parempoolset esitiiba, tekitades sinna mõlgi. Kuna T.G avalikus kohas, kuhu on juurdepääs kõrvalistel isikutel, rikkus avalikku korda ja kasutas põhjuseta vägivalda isiku suhtes, kes on temale võõras ning taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda, siis pani T.G oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o

§ 263p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav T.G seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta kahetseb toimepandut. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotle, kuivõrd ei mäleta sündmusest midagi. Kaitsja asus seisukohale, et on küllaldane kahtlus, et süüdistatava käitumises on õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 24.07.2010 ja 29.07.2010 koostatud kannatanu T U ülekuulamisprotokollide kohaselt 24.07.2010 kella 18:05 paiku istus ta is kus sõiduautos Audi Coupe (reg. nr xxx) Filtri tee 1 maja vastas sõidutee ääre lähedal. Tema kõrval istus VO. Auto juurde tuli võõras meesterahvas, kes koputas tugevalt vastu juhiukse klaasi. Kannatanu lasi klaasi alla ja küsis, mida ta tahab. Meesterahvas hakkas rääkima umbmäärast juttu. Kannatanu palus tal neid rahule jätta. Meesterahvas oli joobes. Kannatanu keris akna üles, mis peale meesterahvas lõi tugevalt vastu aknaklaasi. Kannatanu väljus autost, küsis miks ta niimoodi käitub. Seejärel meesterahvas lõi kannatanut ühe korra rusikaga rindkere piirkonda, mistõttu kannatanu tundis füüsilist valu. Peale lööki hüppas isik juhi kohale ning hakkas liigutama rooli, määrides niimoodi oma mustade riietega sõiduki juhiistme. Koos V said meesterahva autost välja. Isik rabeles tugevalt vastu. Ühel hetkel tõmbas meesterahvas käega üle auto kapoti, millest jäid alles jäljed (sh peopesa määrdumine) ning lõi vastu sõiduki esikülje tiiba, nii et sinna tekkis mõlk. Peale seda jooksis isik minema Filtri tee 1 poole. Kohale kutsusid politsei, kes pidas nimetatud isiku kinni. Sõidukil Kasko kindlustus puudub. Kannatanu soovib esitada tsiviilhagi summas 5022, 77 krooni (remondikulud). (t/l 2-4, 5-6) • 24.07.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fotodest nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht Tallinnas Filtri tee 1 asuva hoone vastas, teisel pool sõiduteed, kõnnitee ääre lähedal, kus esiotsaga Tartu mnt poole oli pargitud tumesinist värvi 3-ukseline sõiduauto Audi Coupe (reg nr XXX). Sõiduki esikapotil parempoolses alumises nurgas oli näha peopesa jälg. Kapoti keskosas alumise serva läheduses oli näha vertikaalselt kulgevaid puutejälgi. Sõiduki parempoolse esiküljetiiva ülemisel serval oli muljumisjälg (ovaalne, ca 2 cm diameetriga). Vasakpoolne esiiste oli määrdunud. (t/l 11-15) 3 • 29.07.2010 koostatud tunnistaja VO ülekuulamisprotokolli kohaselt 24.07.2010.a. kella 18.40 paiku oli ta koos oma sõbra T U tema sõiduautos Audi Coupe, auto seisis Filtri tee 1 maja juures. Nägi Filtri tee 1 maja juures seismas üht tundmatut meesterahvast, T ja mehe vahel tekkis vestlus, mille käigus mees ähvardas T ära tappa, samuti küsis, kas ta tunneb kedagi kärbest? See mees rääkis väga seosetut juttu, ütlesid Tiga, et mingu minema. T sulges autoukse, kui ootamatult sama mees lõi tugeva rusikahoobi vastu T auto juhipoolset küljeklaasi. T väljus ja mees lõi ühe korra T rusikaga rinnaku või kõhu piirkonda. Seejärel sama mees hüppas T autosse, tunnistaja ja T kiskusid mehe autost välja. Mees osutas vastupanu ja ei soovinud autost väljuda. Rüseluse käigus purunes mehe seljas olnud särk. Edasi see mees viskas pikali ja lohistas käes olnud sõrmusega T auto külje vastu. Äkitselt mees pistis jooksul Autobussijaama suunas, hüpates üle betoonist aia. Helistasid politseisse, et teavitada juhtunust. Mees kandis lühikesi pükse, ta oli paljajalu, pikkusega u 185-190 cm, lühikeste tumedate juustega. Hiljem politseinike sõnul oli mees tabatud Kaitseväe territooriumilt. (t/l 16-17) • 29.07.2010 koostatud tunnistaja J P `i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tema olles tööl 24.07.2010.a. Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullteenistuses koos politseikadett Max-Sander M said juhtimiskeskuselt väljakutse aadressile Odra 14, Tallinn, kus olevat võõras isik sisenenud maja trepikotta ja lõhkus koridori vaheust. Sündmuskohale jõudsid kell 18.

1. Nimetatud vahejuhtumit nägi pealt ÜS, kelle sõnul võõras mees (pikkusega u 185 cm, siilisoenguga, juustesse olid lõigatud lained, seljas tumedat värvi T-särk ja jalas lühikesed püksid), kutsus ennast „hulluks" ja karjus: „ Mina olen selle maja uus omanik, löön kõik maha!" ja seejärel lõi rusikaga puruks maja koridori vaheukse. Nimetatud mees rääkis eesti keelt väikese aktsendiga. Sündmuskohal meest enam polnud. 24.07.2010.a. kell 18.40 kuulis raadiosaatjast, et Filtri tee 1 maja juures toimus kaklus, mille käigus võõras mees tõmbas juhi istmel istuva T U tema autost Audi Coupe reg nr xxx välja ja soovis autoga ära sõita. Kuna tegemist oli sündmuskohaga, mis asus neist umbes 100 meetri kaugusel, võtsid väljakutse endale. Filtri tee 1 olid kannatanu T U ja juhtumi pealtnägija VO. Nende sõnul ründas võõras mees T U , lõi talle rusikaga ülakeha piirkonda, seejärel istus T. U sõiduautosse, T. U ja V. O tõmbasid võõra mehe autost välja ning seejärel jooksis mees minema Filtri tänavalt üleaedade mahajäetud hoone poole. T. U ja V. O sõnul oli nimetatud mees palja ülakehaga, lühikeste tumedate pükstega, paljajalu, siilipeaga. See mees oli eelnevalt T. U auto juures kandnud seljas tumedat T-särki, aga tema takistamisel ja autost välja tõmbamisel särk purunes ja jäi Filtri tee 1 maja juurde teele maha. Kuna isiku tundemärgid klappisid eelmise väljakutse kahtlusaluse isiku kirjeldusele, otsustasid välja kutsuda lisajõude. Kohale saabusid kiirreageerijate grupid nr 3080 ja 3081, kellega koos hakkasid ümbrust läbi otsima. Nägid Filtri tee 5 juures Kaitseväe territooriumil sarnaste tundemärkidega meesterahvast, kes kükitas. Andsid selle informatsiooni kiirreageerijatele edasi, kes pidasid kahtlusaluse kinni. Nimetatud isikuks osutus T.G. (t/l 18-19) • 25.07.2010 ja 05.01.2011 koostatud kahtlustatava T.G ülekuulamisprotokollide ja fototabeli kohaselt ei oska ta öelda, kas on toime pannud kahtlustuses esitatud kuritegu, kuna ei mäleta 24 juuli 2010.a. toimunud sündmusi. Mäletab, et 24.07.2010.a. hommikul ja päevasel ajal oli kodus Mahtra teel ja kuulas muusikat, tarbis alkoholi (kogust nimetada ei oska), jõi sampust ja kui see otsa sai, tahtis poodi minna ja uue sampuse osta. Kuid peab vähe tõenäoliseks, et jõudis 24.07.2010 õhtul Filtri teele ja ründas võõrast meest ja lõhkus tema autot, sest ta pole agressiivne inimene. Võimalik, et kannatanu ise ütles talle midagi halvasti, siis võib tal küll „katus minema sõita". Mil viisil talle tekkisid kätel lõikehaavad 24.07 25.07.2010.a. ja vasaku jala vigastus ei oska öelda, kahtlustab, et keegi võis teda noaga rünnata, kuid ei oska selle kohta ütlusi anda, sest ei mäleta. 24.07.2010.a. hommikul ja päeval oli täiesti terve, ööl vastu 25.07.2010.a. Kesklinna politseijaoskonnas ärgates olid aga tal lõikehaavad kätel ja vasak jalg valutas. Mõtles avalduse tegemise peale seoses ründega, kuid ei teinud seda, kuna ei oska ütlusi anda võimaliku ründe kohta. Talle ei meenu, et oleks 24.07.2010.a. õhtul üle aedade sh okastraataia põgenenud. Võib-olla kannatanu ise alustas konflikti provotseerides sõnadega, aga konkreetselt mida ta ütles, ei oska öelda. (t/l 24-29, 4849) 4 • 29.07.2010 koostatud tsiviilhagiavaldusest nähtuvalt esitab T U seoses 24.07.2010 toimunud sündmustega tsiviilhagi 5022,77 krooni, mille tõendamiseks on kannatanu esitanud OÜ Artelli Auto remondikalkulatsiooni. (t/l 7) • 27.07.2010 koostatud OÜ Artelli Auto remondikalkulatsioonist, varuosaspetsifikatsioonist ja värvispetsifikatsioonist sõiduki Audi Coupe, 2 D (reg nr. XXX) kohta nähtub, et remondimaksumus kokku on 5022,77 krooni, esiistme keemilise puhastuse ja V polster esiukse teenuse hind on kokku 2000 krooni, esitiiva värvimine ja roostetõrje maksumus kokku on 2328,12 krooni. (t/l 8-10) • 24.07.2010 koostatud ettekannetest nähtuvalt Teemo T olles tööl koos V.V said juhtimiskeskuselt 24.07.2010 kell 18:55 väljakutse aadressile Filtri tee 1, kus vajati joobes ja märatseva isiku kinnipidamisel abi. Kohale jõudes märkasid isikukirjeldusele vastavat meesterahvast Filtri tee 5 asuvas Kaitsejõudude territooriumil. Pidasid kinni nimetatud isiku, kelleks osutus T.G. T.G olid üle aia (kus oli lõiketraat) ronimisest mõlemad peopesad lõikehaavu täis. J.P ´i ettekandest nähtuvalt 24.07.2010 tema olles patrullis koos Max-Sander M 'ga sai kell 17.52 „B" väljakutse aadressile Odra 14, kus võõras isik sisenes maja trepikotta ja lõhkus koridori vaheust. Kohale saabusid kell 18.00, kell 18.40 kuulsid eetrist, et Filtri tee 1 juures toimus kaklus, mille käigus võõras inimene tõmbas juhi istmel istuva T U autost (AUDI Coupe, reg. nr. xxx) välja ja T.U sõnul üritas autoga ära sõita. Kuna tegemist oli aadressiga, mis asus neist 100 meetri kaugusel, võtsid väljakutse endale. Kohale jõudes vestlesid T.U ja tema sõber VO . Nende sõnul nad takistasid võõrast isikut autot ärandamast ja meesterahvas jooksis auto juurest ära ning suunas Filtri tänavalt üle aedade mahajäetud hoone poole. Nende sõnade järgi ära jooksnud isik oli palja ülakehaga, lühikeste pükste, mis olid musta värvi, palja jalu, siilipeaga. Isik oli eelnevalt auto juurde tulles tumeda t-särgiga aga tema takistamisel ja autost väljatõmbamisel särk purunes ja jäi Filtri tänav 1 maja juurde teepeale maha. Kuna need tundemärgid ja asjaolu, et isik kutsus ennast hulluks vastasid eelmise väljakutse kahtlusaluse isiku kirjeldusele, otsustasid välja kutsuda lisajõudu. Kohale saabusid KRG grupp 3080 ja
2. Hakkasid koos ümbrust läbi otsima. Nägid Filtri tee 5 juures Kaitseväe territooriumil sarnaste tundemärkidega meesterahvast, kes kükitas territooriumil. Andsid informatsiooni KRG , kes pidasid antud isiku kinni. Isikuks osutus T.G. (t/l 20, 23) • 24.07.2010 koostatud kiirabikaardist ja patsiendikaart nr R505425 nähtuvalt 24.07.2010 T.G oli paistes vasak labajalg ning diagnoositi Contusio pedis sin EBR.ALC ning randme ja käe muude osade lahtised haavad. (t/l 33-35) • 24.07.2010 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt 24.07.2010 kell 20:04 tuvastati indikaatorvahendi Alco Quant 6020 nr A103442 (kontrollimise kuupäev 10.11.2010) kasutamisel T.G joove 0,83 mg/l. (t/l 32) • Teatisest kriminaalasja alustamata jätmise kohta nähtub, et kriminaalmenetlus nr 1023121819 jäeti alustamata, kuivõrd puuduvad tõendid, et T.G oleks keegi rünnanud ning sel viisil talle tekitanud lõikehaavad kätele. Kriminaalmenetluses kogutud tõenditest nähtub, et T.G ronis üle okastraataia Kaitseväe territooriumile, mille tulemusena võisid tekkida ka lõikehaavad tema kätele. (t/l 45-46) • 13.12.2010 koostatud ettekandest nähtuvalt on politseiametnik Siret R võtnud ühendust T U , kes teatas, et ta ei ole sõidukit veel remontinud kuna selleks puuduvad materiaalsed võimalused ja ta ootab tsiviilhagis esitatud summa väljamõistmist. (t/l 47) • Õiendist nähtub, et MTA andmetel aastatel 2008 ja 2009 T.G maksustatavat tulu ei saanud. (t/l 38) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel T.G süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu T U ütlusi, tunnistajate VO ja J P `i ütlusi, kiirabikaarti, patsiendikaarti, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotosid, tsiviilhagiavaldust, remondikalkulatsioone sõiduki 5 taastamisremondi kohta, kriminaalasja alustamata jätmise teatist, ettekandeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 263lg 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatakse süüdistatavat selles, et tema pani toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise sellega, et 24.07.2010.a. kella 18:05 paiku Tallinnas, Filtri te 1 asuva maja juures lõi vastu T U sõiduki juhiukse klaasi ning T U väljumisel autost rusikaga kannatanule rindkere piirkonda, seejärel istus T.G T U sõidukisse, osutas kannatanule ja tunnistajale vastupanu püüdele teda autost välja saada ning väljumisel tõmbas käega vastu auto kapotti ning lõi auto parempoolset esiküljetiiba, mille tulemusena tekkis sõidukile mõlk. Nimetatud käitumisele eelnevalt oli politsei saanud väljakutse Odra 14 maja juurde, kus tundmatu isik märatses maja trepikojas, ähvardas maja elanike suhtes vägivalda kasutada ning lõhus maja trepikojas vaheukse. Sellele järgnevalt sai politsei väljakutse juba Filtri 1 maja juurde, kus sama isikukirjeldusega isik tungis valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ja kasutas füüsilist vägivalda sõiduki valdaja suhtes, millele järgnevalt rikkus ka sõidukit, so võõrast vallasaja, tekitades varalise kahju. Isikukirjelduse järgi peeti tundemärkidele vastav isik kinni ja selleks osutus alkoholijoobes T.G . Kriminaaltoimikust nähtuvalt tuvastati T.G alkoholijoove nii kannatanu ütluste kui ka indikaatorvahendi ja politseiametnike ettekannetest nähtuva informatsiooniga ning kohus loeb joobe selliste tõenditega tuvastatuks. Kuigi süüdistatav on väitnud, et ta ei ole temale inkrimineeritud tegu toime pannud, siis nähtub tema ütlustest ka seda, et ta ei mäleta ööpäeva jooksul toimunut. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava poolt paljasõnaline süü eitamine ei ole ütlustena kui tõendina arvestatav ning kohus loeb usaldusväärsemaks kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ja kannatanu ütlusi, samuti politseiametnike ettekandeid, kuivõrd need ütlused ja ettekannetes leiduv informatsioon riimuvad omavahel. Kohus leiab kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud tõendite põhjal kogumis, et süüdistuses inkrimineeritud teo on toime pannud süüdistatav. Kohus asub seisukohale, et taoline käitumine kannatanu T.U suhtes oli lugupidamatuse väljendamine teiste ühiskonnaliikmete suhtes ja avalikus kohas viibivate inimeste rahu häiriv tegevus. Taoline käitumine leidis aset tänaval, mistõttu oli tegemist avaliku kohaga. Süüdistatav rikkus oma käitumisega peale teiste isikute rahu häirimise ja lugupidamatuse väljendamise ka kannatanu ja tunnistaja õigust privaatsusele ja turvatundele avalikus kohas ning pani sellega toime avaliku korra rikkumise

§ 262mõttes.

Süüdistatav lõi avaliku korra rikkumise käigus kannatanut, seega toimepandud tegu on käsitletav teise isiku väärkohtlemisena, mis on toime pandud võõra isiku suhtes ja igasuguse põhjuseta ning teise isiku löömine on kohtu arvates käesoleval juhul hinnatav vägivallana

§ 263p 1 mõttes.

Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub, mistõttu kuulub süüdistatav süüditunnistamisele

§ 263p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Kohtueelsel menetlusel on T U esitanud tsiviilhagi 5022,77 krooni ehk 321,01 euro nõudes, milline sisaldab endas sõiduki remondikulusid. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et T.G istus kannatanu sõidukisse ja ka lõi käega sõidukit. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks kannatanu poolt esitatud remondikalkulatsioonid (t/l 8-10) ning kriminaaltoimiku t/l 47 kohaselt on politseiametniku 13.12.2010 ettekandest nähtuvalt T U sõiduk remontimata kuivõrd tal puuduvad rahalised vahendid. Samas on tsiviilhagi rahuldamise eesmärgiks kannatanu varalise seisundi viimine süüteoeelsesse olukorda ning seda saab hinnata vaid juhul, kui kannatanu on saanud konkreetset kahju, so käesoleval juhul teinud konkreetseid kulutusi sõiduki taastamiseks ja taastamisele kulunud rahalised vahendid tuleks seejärel kahju tekitajalt välja mõista. Seejuures peab varaliste kulutuste tegemine olema tõendatud. Kriminaaltoimiku materjalide 6 põhjal aga selliseid järeldusi teha ei saa, et kannatanu oleks teinud rahalisi kulutusi sõiduki taastamiseks, kuivõrd sõiduk on taastamata. Seetõttu ei ole ka kohtule teada kui suur oleks tegelik varaline kahju, mis tuleneks süüteo toimepanemise tulemusena rikutud vallasasja taastamiseks tehtud kuludest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et varalise kahju tegelik suurus ei ole tõendatud ning kohus ei saa seetõttu ka esitatud tsiviilhagi rahuldada, mistõttu leiab kohus, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav avaldas kohtuistungil viimases sõnas, et ta kahetseb, kuid samas ei olnud ta suuteline oma käitumist, mida ta kahetseb, meenutama. Arvestades asjaolu, et süüdistatava jaoks on õiguserikkumiste toimepanemine karistusandmete kohaselt üpris tavaline käitumisviis, kuivõrd teda on ainuüksi 2010 aasta jooksul karistatud väärtegude toimepanemise eest juba kaheksal korral, siis ei saa avaldatud kahetsust siirana võtta. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 3 korda ning väärteokorras üle 40 korra, millest saab järeldada, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus kui ka vangistus kuni 5 aastat. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja asjaolu, et süüdistataval puudub alaline sissetulek, kriminaaltoimikust võib teha järeldusi ka tema vastu hulgaliste rahaliste nõuete kohta, mis tulenevad tasumata trahvidest ja menetluskuludest, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset, so rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad rahalised vahendid selle tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Karistuse määra valikul arvestab kohus, et kannatanule tekitatud tervisekahjustus ei olnud märkimisväärne, kuivõrd põhjustati vaid füüsilist valu ja kannatanu ei vajanud ei esmaabi ega operatiivset meditsiinilist abi. Seetõttu leiab kohus, et kasutatud vägivald ei olnud intensiivne ja kohus leiab, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kohus leiab, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata, allutades seejuures süüdistatava käitumiskontrollile lootuses, et määratav katseaeg ja kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest vähemalt katseaja kestel. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud süüteo tehioludest ja eelmise kohtuotsusega tuvastatud eelmise süüteo tehioludest võib teha järeldusi süüdistatava alkoholilembuse kohta ja alkoholi tarvitamisest tingitud käitumise muutumisest õigusvastaseks käitumiseks, leiab kohus, et katseajaks tuleb süüdistatavale määrata ka lisakohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi. Märt Toming kohtunik 7