← Eesti

1-13-3409/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.09.2013, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 05.09.2013 Kohtuasja number 1-13-3409 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Prokurör Ain Tali Kaitsja Matti Reinsalu Kohtuasi xxxx materjalid E T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu E T , isikukood: xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: xxxx Karistuse kandmise algus 11.02.2013 ja lõpp 11.12.2013 RESOLUTSIOON: Jätta E T vangistusest tingimisi enne vabastamata. tähtaega Rahuldada kaitsja taotlus osaliselt ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 206,64 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu E T ’i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulu riigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik 1 sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata xxxx, süüdimõistetule, tema kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud: xxxx edastas 09.08.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. T ’i vangistusest E T tunnistati süüdi Viru Maakohtu 05.06.2013 kohtuotsusega Karistusseadustiku § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust ning KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. Karistusaega arvestati alates 11.02.2013.a. xxxx poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et E T ’it on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Karistus on mõistetud varguse ja asja omavolilise kasutamise eest, varasemad kuriteod on isiku- ja varavastased. Vangistuses lõpetas isik 8. klassi, osales kaplani ja psühholoogi vestlustel. Kinnipeetav on käitumiselt ettearvamatu, ei suuda oma emotsioone talitseda, on impulsiivne ja kiirest ärrituv. Isikul on vangistuses 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh vangla vara lõhkumise ja ametniku korralduste eiramise eest. Vabanemisel asub isik elama lastekodusse. Isik on Narva-Jõesuu omavalitsuse ülalpidamisel. Isiku emalt on võetud ära vanemlikud õigused.Isiku suhtes on rahuldamata nõudeid summas 560 eurot. Kuriteod pani isik toime materiaalse kasu saamiseks. Isikul on diagnoositud sõltuvus, mida pole ravitud. Isik on olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse st nähtub, et isik on olnud ka xxxx. Isikul puudus igasugune huvi õppetöö vastu, samuti rikkus ta kooli kodukorda. Prokuröri seisukoht: Prokuröri hinnangul kinnipeetava varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Varem on isik olnud allutatud kriminaalhooldusele. Katseaeg kulges probleemselt, kuna isik rikkus korduvalt registreerimisnõudeid ning hoidis kõrvale lisakohustusest omandada üldharidus. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme sõltuvusainete tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Varasemad karistused ei ole talle mingit mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung: 2 05.09.2013 toimunud videokohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist. Isiku kinnitusel on ta järeldused teinud, tema sooviks on edasi õppida ja minna välismaale tööle. Kinnipeetava kaitsja toetas kinnipeetava vabastamist, kuna isik on kinnipidamiskohas viibinud pikemat aega ning isik soovib jätkata haridusteed ja hakata korralikuks. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja E T tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ning tema ülalpidamise eest hoolitseb kohalik omavalitsus, on tema vabastamist välistavaid asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, kel puudub põhiharidus ja kelle vastu on rahalisi nõudeid. Kuivõrd isik on ka varem toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, on olemas arvestatav risk, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist just kasu saamise eesmärgil. Käesolevas asjas kohtule edastatud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mida ei ole ravitud. Tegemist on isikuga, kes on varem rikkunud katseajaks kehtestatud kontrollnõudeid. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu isiku suutmatust kontrollile alluda ning kehtestatud nõuetest kinni pidada. Kohus leiab, et isiku kriminaalhooldusele allutamine ei taga tema õiguskuulekat käitumist. Kohus peab paljasõnalisteks kinnipeetava lubadusi edaspidi seaduskuulekalt käituda. Kinnipeetaval on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Kinnipeetava vabastamist enne tähtaega ei toetanud ka prokurör. Kohus nõustub prokuröri hinnanguga, et isiku elukäik, käitumine vangistuses ja toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks E T ’it tingimisi enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.