2 alusel vähendatud G.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 kuud (isik vabanes 11.12.2012.a). Väärteokorras korduvalt karistatud.
Uuesti
korras kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 23.07.2013.a ning alates 25.07.2013.a kohaldati tõkendina vahistamist. Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.L KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi ning karistada teda 1 (ühe) aastase vangistusega. Vähendada
2 kohaselt G.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. Kohaldades KarS § 68 lg. 1 sätteid lugeda karistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg 12.06.2013.a. – 13.06.2013.a. (s.o. 2 päeva), mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. G.L-i suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada või vastavalt
1 p. 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Karistuse kandmise alguseks lugeda G.L-i kinnipidamise päev s.o 23.07.2013.a. Tsiviilhagi: VÕS § 1043 ja
1 alusel välja mõista G.L-ilt Maxima Eesti OÜ kasuks tsiviilhagi summas 47 (nelikümmend seitse) eurot ja 98 (üheksakümmend kaheksa) eurosenti. Tsiviilhagi tasuda Maxima Eesti OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX Swedbankis. Välja mõista G.L-ilt
1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, 5, § 180 lg. 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 160 (sada kuuskümmend) eurot ja 80 (kaheksakümmend) eurosenti ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 0,45 € (nelikümmend viis) eurosenti, kokku 161 (sada kuuskümmend üks) eurot ja 25 (kakskümmend viis) eurosenti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt selliselt, et 11 kuud tasuda 14 (neliteist) eurot kuus ning ja
§-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2, § 180 lg. 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt summas 40 (nelikümmend) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “G.L , kriminaalasi 1 – 13 – 7684, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 14.10.2013.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU G.L süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 13.04.2012.a otsusega mõistetud süüdi KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi ning kes on 25.05.2013.a ja 12.06.2013.a toime pannud varavastased süüteod väheväärtusliku asja vastu, uuesti 08.06.2013.a kella 14:36 ajal Tallinnas Mustamäe tee 12 asuvas kaupluses Maxima võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kauplusele kuuluvat kaupa: 0,5l alkohoolset jooki Hennessy väärtusega 19,99 eurot, 0,7l alkohoolset jooki Courvoisier väärtusega 27,99 eurot, kaupa koguväärtusega 47,98 eurot ning möödus kassadest selle eest tasumata, tekitades kauplusele nimetatud summas varalist kahju. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, uuesti 15.06.2013.a kell 11:55 ajal Tallinnas Kiili 16 asuvas kaupluses Maxima võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks pudelit alkoholi Bacardi väärtusega 18,39 eurot/tk, koguväärtusega 36,78 eurot ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, uuesti 23.07.2013.a kell 15:05 Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvas Rocca al Mare kaubanduskeskuses kaupluses Sportland võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kauplusele kuuluvad 5 Nike’i tennisesärki koguväärtusega 324,75 eurot, möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma sellise tegevusega pani G.L isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, uuesti toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s. o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi. 3 KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 24.09.2013.a toimunud kohtuistungil avaldas süüdistatav G.L , et süüdistus on talle arusaadav ning ta tunnistab end täielikult süüdi, kahetseb toimepandut. G.L avaldas, et on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, samuti on nõus hüvitama tsiviilhagi. Ta jääb nende ütluste juurde, mis andis eeluurimisel, millegagi neid ütlusi tal täiendada ei ole. Vastuseks kohtule selgitas G.L, et ta varastab, kuna tal on probleemid narkootikumidega ning tal ei ole inimesi, kes teda aitaksid. Vastuseks kaitsja küsimusele lisas süüdistatav, et tal on hetkel tuberkuloos ning teda ravitakse. Vabaduses oleks tal võimalik ravile minna. Samuti soovib ta vabaduses otsida tööd ning minna sõltuvusravile. Viimase sõna korras lisas süüdistatav, et kahetseb oma tegu väga, on tõsiselt viimase kahe kuu jooksul järgi mõelnud ning palub kõigi käest vabandust. Prokurör jäi kohtuistungil esitatud süüdistuse juurde ning lisas, et G.L-i puhul on tegemist isikuga, keda on varasemalt 11-l korral karistatud, viimati vangistusega 8 kuud. Kuna ta jätkas kuritegude toimepanemisega, siis iga järgnev karistus peab olema rangem. Prokurör leidis, et käesolevas kriminaalasjas kergendavad asjaolud puuduvad ja kahetsust ei saa pidada puhtsüdamlikuks, kuna viimati peeti G.L kahtlustatavana kinni ning juba kuu aja pärast pani G.L toime uue episoodi. Prokurör palus G.L-i süüdi tunnistada KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi ning karistada teda 12-kuulise vangistusega, mida vähendada
S § 68 lg. 1 alusel palus prokurör lugeda ärakantuks eelvangistuses viibitud aja 12.06.2013.a. - 13.06.2013.a. ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Menetluskulud palus prokurör jätta G.L-i kanda. Kaitsja Leelo Viil asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud, tõendid on lubatavad. Kaitsja kohtulike vaidluste käigus nõustus süüdistusega ning lisas, et ka G.L ise on ennast süüdi tunnistanud. Karistuse mõistmise küsimuse osas lisas kaitsja, et tõepoolest karistuspraktika kohaselt peab iga järgnev karistus olema karmim eelnevast. Kaitsja palus aga arvestada asjaoluga, et süüdistataval on diagnoositud tuberkuloos. Ravi vanglas ei ole hea ning on kulukam kui vabaduses. Vangistuses tuleks G.L isoleerida teistest kaasvangidest. Kaitsja leidis, et süüdistatava väited selle kohta, et ta soovib asuda ravile, on usutavad. Kuna G.L on narkootikumidest vanglas oleku ajal hoidunud, on isik kindlasti võimeline nendest hoiduma ka vabaduses. Kaitsja palus arvestada ka Georgi. G.L-i puhtsüdamlikku kahetsust, piirduda leebema karistuse määraga ning arvestada ka G.L-i tervislikku seisundit. Menetluskulude tasumiseks palus kaitsja määrata mõistliku tähtaja. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 08.06.2013.a episoodi tõendid: • Maxima Eesti OÜ avaldus, mis tõendab kuriteo toimepanemise aega ja varastatud esemeid. Maxima Eesti OÜ avalduse kohaselt 08.06.2013.a kell 14:36 ajal kauplusest Maxima, aadressilt Mustamäe tee 12, varastas meesterahvas ühe pudeli Hennessy´d 0.5 l väärtusega 19.99 eurot ning ühe pudeli Courvoisier 0.7 l väärtusega 27.99 eurot. Kokku on tekitatud materiaalset kahju summas 47.98 eurot (t. lk. 2); • Tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt oli ta tööl 12.06.2013.a kaupluses Maxima. Valvekaameraid jälgides nägi ta meest, kes 02.06.2013.a viis kauplusest Maxima välja Jack Daniels´i ning 08.06.2013.a viis seesama noormees samal viisil kauplusest Maxima välja 1 4 • • • pudeli 0.5 Hennesy´d maksumusega 19.99 eurot ning 1 pudeli 0.7 Courvoiser´it maksumusega 29.99 eurot. (t. lk. 3-4); G.L-i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt on G.L kinni peetud 12.06.2013.a kell 21:04 aadressil Mustamäe tee 12, Tallinnas ning vabastatud 13.06.2013.a. kell 12:00. (t. lk. 9-11). G.L-i kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt 08.06.2013.a läks ta kauplusesse Maxima. Kauplusesse sisenedes võttis ta ostukorvi ning läks kohe alkoholi osakonda, võttis riiulist kaks pudelit alkoholi - Hennesy ning Courvoisier. Seejärel läks ta riiulite vahele, kus pani kauba kaasas olnud õlakotti ning väljus läbi kassade. Alkoholi müüs ta ära samal päeval. Oma teo pärast on G.L ütluste kohaselt väga piinlik ja kahju (t. lk. 12-14); Kannatanu Maxima Eesti OÜ esindaja XXX antud ütlused, mille kohaselt 08.06.2013.a kell 14:36 Tallinnas, aadressil Mustamäe tee 12 asuvast kauplusest Maxima võttis isik 2 pudelit alkoholi: Hennessy väärtusega 19.99 eurot ning Courvoisier väärtusega 27.99 eurot, kokku väärtusega 47,98 eurot. Antud summa osas soovib Maxima Eesti OÜ esitada tsiviilhagi. (t. lk. 17-19). 15.06.2013.a episoodi tõendid: • Maxima Eesti OÜ avaldus, mille kohaselt 15.06.2013.a kella 10:29 ajal aadressil Kiili 16 asuvast kauplusest varastati alkoholi - 2 pudelit Bacardi´t 1l maksumusega 18.39 1tk, kogumaksumusega 36.78 eurot. (t. lk. 24); • Tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt viibis tunnistaja tööl 15.06.2013.a ning nägi kaamerast, kuidas noormees võttis riiulist 2 pudelit Bacardit, seejärel suundus noormees kassi- ja koeratoidu osakonda ning pani 2 pudelit Bacardit seljakotti. Pärast seda väljus ta kassa nr 2 kaudu, jättes kauba eest tasumata. Tööle hakkas turvaväravate signalisatsioon. (t. lk. 25-26). • Ettekanne, mis tõendab, et isik, kes Kiili 16 asuvast kauplusest Maxima kinni peeti, oli G.L ning kes toimetati Lõuna politseijaoskonda. (t. lk. 29); • G.L-i kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt 15.06.2013.a läks ta Kiili tänaval kauplusesse Maxima. Sisenedes ostusaali, võttis ta ostukorvi ja liikus edasi. Alkoholiriiulitelt võttis ta kaks pudelit alkoholi Bacardi mahuga 1 l, kokku 2 liitrit ning pani need endale ostukorvi, liikus edasi ja riiulite juures, kus asuvad kassi ja koera toidud, pani pudelid kaasas olnud seljakotti. Seejärel läks ta kassade juurde, läbis need kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Ütluste kohaselt G.L raha kaasas ei olnud ning ta läks poodi eesmärgiga midagi varastada. Oma tegu kahetseb ta väga. (t. lk. 32-33). 23.07.2013.a episoodi tõendid: • Sportland Eesti AS avaldus, mille kohaselt 23.07.2013.a. kella 15:05 ajal möödus isik Sportland Eesti AS kaupluse kassade rivist, jättes tasumata kauplusest võetud kauba eest summas 324,75 eurot. Isik võttis kauplusest järgmist kaupa: 5 Nike tennisesärki, ühe särgi jaehind 64,95 eurot. Kaup on kauplusele tagastatud ja rikkumata. (t. lk. 37); • Tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt oli ta tööl teenindajana Rocca al Mare Sportlandis aadressil Paldiski mnt 102, Tallinnas. Poes nägi ta kahtlast isikut, kes kell 15:05 lahkus poest, väljudes hakkas tööle turvavärav. Tunnistaja kutsus meesterahvast tagasi, kuid meesterahvas hakkas jooksma. Seejärel pidas turvamees ta kinni. (t. lk 40); • Õigusrikkuja kinnipidamise akt, mis tõendab, et G.L peeti 23.07.2013.a kinni Rocca al Mare Keskuses, noormees möödus kassarivist ja turvaväravatest, jättes kauba eest maksmata. (t. lk. 41); • G.L-i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti G.L kinni 23.07.2013.a. kell 15:15, aadressil Paldiski mnt 102, Tallinnas. (t. lk. 45-47); 5 • G.L-i kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt läks ta kauplusesse Rocca al Mare. Enne seda oli ta kohtunud oma tuttavaga, kes andis temale fooliumkoti. Koti võttis ta tuttavalt eesmärgiga toime panna vargus. Sisenenud kaubanduskeskusesse, suundus ta kauplusesse Sportland. Väljapääsu lähedal asuval kaubariiulil seisid must-valgetes värvides Nike´i spordisärgid. Ütluste kohaselt võttis G.L 5 särki ning peitis need fooliumkotti. Seejärel suundus ta väljapääsu poole, kuid kauba külge kinnitatud turvaelemendid andsid signaali ja turvatöötajad pidasid ta kinni. Varastatud spordisärgid tahtis ta maha müüa, et saada raha elamiseks. (t. lk. 48-51). Lisaks kontrollis kohus ka järgnevaid kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • G.L-i karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et G.L on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest. Lisaks on 1 G.L korduvalt väärteokorras karistatud, muuhulgas NPALS § 15 alusel. (t. lk. 64-82); • Harju Maakohtu kohtuotsuse nr 1-12-3537 väljatrükk, mille kohaselt on G.L 13.04.2012.a karistatud süstemaatilise varguse eest ning mõistetud lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. (t. lk. 83-84); • 25.05.2013.a kiirmenetluse otsus nr 2317,13,004501, mille kohaselt on G.L karistatud KarS § 218 lg. 1 järgi ning mõistetud karistuseks rahatrahviks 80 eurot. Samuti on G.L karistatud KarS § 218 lg. 1 alusel 12.06.2013.a kiirmenetluse otsusega nr 2317,13,005087 ning mõistetud karistuseks rahatrahv 60 eurot. (t. lk. 85-87). Kohtu seisukoht: Kohus kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava G.L-i seisukoha, samuti prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et on tõendamist leidnud alljärgnev: G.L on toime pannud kolm KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi kvalifitseeritavat kuriteoepisoodi, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 13.04.2012.a otsusega mõistetud süüdi KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi ning kes on 25.05.2013.a ja 12.06.2013.a toime pannud varavastased süüteod väheväärtusliku asja vastu, uuesti 08.06.2013.a kella 14:36 ajal Tallinnas, Mustamäe tee 12 asuvas kaupluses Maxima võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kauplusele kuuluvat kaupa: 0,5l alkohoolset jooki Hennessy väärtusega 19,99 eurot, 0,7l alkohoolset jooki Courvoisier väärtusega 27,99 eurot, kaupa koguväärtusega 47,98 eurot ning möödus kassadest selle eest tasumata, tekitades kauplusele nimetatud summas varalist kahju. G.L on ennast kohtueelsel uurimisel ja kohtus nimetatud kuriteoepisoodis süüdi tunnistanud ning avaldanud kohtuistungil, et jääb nende ütluste juurde, mis andis eeluurimisel (t. lk. 12-14). Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt tunnistab G.L ennast varguse toimepanemises täielikult süüdi ning annab ütlusi, et 08.06.2013.a läks ta kauplusesse Maxima. Kauplusesse sisenedes võttis ta ostukorvi ning läks kohe alkoholi osakonda, võttis riiulist kaks pudelit alkoholi - Hennesy ning Courvoisier. Seejärel läks ta riiulite vahele, kus pani kauba kaasas olnud õlakotti ning väljus läbi kassade. Alkoholi müüs ta ära samal päeval. Oma teo pärast on G.L ütluste kohaselt väga piinlik ja kahju. G.L-i poolt eeluurimisel antud ütlused on omavahel riimuvad ka muude menetluse käigus kogutud tõenditega ning G.L-i süü 08.06.2013.a episoodis on tõendamist leidnud lisaks G.L-i poolt eeluurimisel antud ütlustele (t. lk. 12-14) ning süü omaksvõtule ka Maxima Eesti OÜ avaldusega (t. lk. 2); tunnistaja XXX ütlustega (t. lk. 3-4); G.L-i kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (t. lk. 9-11) ning kannatanu Maxima Eesti OÜ esindaja XXX antud ütlustega (t. lk. 17-19). 6 Seega on tõendamist leidnud, et G.L isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, pani uuesti toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti G.L isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, uuesti 15.06.2013.a kell 11:55 ajal Tallinnas Kiili 16 asuvas kaupluses Maxima võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks pudelit alkoholi Bacardi väärtusega 18,39 eurot/tk, koguväärtusega 36,78 eurot ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. G.L on ennast kohtueelsel uurimisel ja kohtus nimetatud kuriteoepisoodis süüdi tunnistanud ning avaldanud kohtuistungil, et jääb nende ütluste juurde, mis andis eeluurimisel (t. lk. 32-33). Eeluurimisel antud ütluste kohaselt 15.06.2013.a läks ta Kiili tänaval kauplusesse Maxima. Sisenedes ostusaali, võttis ta ostukorvi ja liikus edasi. Alkoholiriiulitelt võttis ta kaks pudelit alkoholi Bacardi mahuga 1 l, kokku 2 liitrit ning pani need endale ostukorvi, liikus edasi ja riiulite juures, kus asuvad kassi ja koera toidud, pani pudelid kaasas olnud seljakotti. Seejärel läks ta kassade juurde, läbis need kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Ütluste kohaselt G.L raha kaasas ei olnud ning ta läks poodi eesmärgiga midagi varastada. Oma tegu kahetseb ta väga. G.L-i poolt eeluurimisel antud ütlused riimuvad ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning G.L-i süü 15.06.2013.a episoodis on tõendamist leidnud lisaks G.L-i poolt eeluurimisel antud ütlustele (t. lk. 32-33) ning süü omaksvõtule ka Maxima Eesti OÜ avaldusega (t. lk 24); tunnistaja XXX ütlustega (t. lk. 25-26) ning ettekandega (t. lk. 29), mille kohaselt peeti kaupluses kinni G.L. Seega on tõendamist leidnud, et G.L isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, pani uuesti toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti G.L isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, uuesti 23.07.2013.a kell 15:05 Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvas Rocca al Mare kaubanduskeskuses kaupluses Sportland võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kauplusele kuuluvad 5 Nike’i tennisesärki koguväärtusega 324,75 eurot, möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. G.L on ennast kohtueelsel uurimisel ja kohtus nimetatud kuriteoepisoodis süüdi tunnistanud ning avaldanud kohtuistungil, et jääb nende ütluste juurde, mis andis eeluurimisel (t. lk. 48-51). Ütluste kohaselt läks ta kauplusesse Rocca al Mare. Enne seda oli ta kohtunud oma tuttavaga, kes andis temale fooliumkoti. Koti võttis ta tuttavalt eesmärgiga toime panna vargus. Sisenenud kaubanduskeskusesse, suundus ta kauplusesse Sportland. Väljapääsu lähedal asuval kaubariiulil seisid must-valgetes värvides Nike´i spordisärgid. Ütluste kohaselt võttis G.L 5 särki ning peitis need fooliumkotti. Seejärel suundus ta väljapääsu poole, kuid kauba külge kinnitatud turvaelemendid andsid signaali ja turvatöötajad pidasid ta kinni. Varastatud spordisärgid tahtis ta maha müüa, et saada raha elamiseks. G.L-i poolt eeluurimisel antud ütlused on omavahel riimuvad ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning G.L-i süü 23.07.2013.a episoodis on tõendamist leidnud lisaks G.L-i poolt eeluurimisel antud ütlustele ning süü omaksvõtule ka Sportland Eesti AS avaldusega (t. lk. 37); tunnistaja XXX ütlustega (t. lk 40); õigusrikkuja kinnipidamise aktiga (t. lk. 41) ning G.L-i kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (t. lk. 45-47). Seega on tõendamist leidnud, et G.L isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, pani uuesti toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 7 Asjaolu, et G.L on isik, keda on varasemalt korduvalt nii kriminaal- kui väärteokorras karistatud, nähtub karistusregistri väljavõttest (t. lk. 64-82) ning asjaolu, et G.L on isik, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, nähtub Harju Maakohtu kohtuotsusest nr 1-123537, mille kohaselt on G.L 13.04.2012.a karistatud süstemaatilise varguse eest ning mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust (t. lk. 83-84), samuti 25.05.2013.a kiirmenetluse otsusest nr 2317,13,004501 ning 12.06.2013.a kiirmenetluse otsusest nr 2317,13,005087, millega G.L on karistatud KarS § 218 lg. 1 alusel (t. lk. 85-87). Kohus leiab, et G.L-i süü KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi kõigis kolmes kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud ning süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul on G.L süüvõimeline ning kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et G.L pani KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteo episoodid, millistest kaks jäid katsestaadiumisse, toime kavatsetult. G.L seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub või vähemalt pidi seda võimalikuks pidama. TSIVIILHAGI: Käesolevas kriminaalajas on esitanud tsiviilhagi kannatanu Maxima Eesti OÜ summas 47,98 eurot (t. lk. 20). Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus on seisukohal, et antud juhul kuulub Maxima Eesti OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule Maxima Eesti OÜ-le on kahju põhjustatud G.L-i tegevusega. Toimunud kohtuistungil kinnitas süüdistatav G.L , et on nõus tsiviilhagi hüvitama. Seega on G.L hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et Maxima Eesti OÜ poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning milline on tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega, mistõttu kuulub tsiviilhagi täies mahus süüdistatavalt G.L-ilt väljamõistmisele. 8 KARISTUS: Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat G.L on varasemalt korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud (t. lk. 64 – 82, 83 – 84, 85, 86). G.L on toime pannud teise astme kuriteo – süstemaatiliselt kolm võõra vallasasja äravõtmise episoodi selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, millest kaks episoodi jäid katsestaadiumisse. Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Vastutust raskendavad asjaolud G.L-i puhul puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kuivõrd G.L on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on ka kohtule G.L iseloomustavaks asjaoluks, tuleb karistuse mõistmisel arvestada eelkõige isiku süüga, karistust kergendavate ja raskendavate asjaoludega, õiguskorra kaitsmise huvidega ning samuti arvestama võimalusega mõjutada G.L edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et G.L ei ole v õimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuivõrd see ei kannaks karistuse eesmärke. G.L on korduvalt reaalse vangistusega karistatud, kuid millised ei ole oma eesmärki saavutanud ega mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. G.L ei ole teinud karistustest vastavaid järeldusi ning on jätkanud kuritegude toimepanemisega. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud ka põhjusel, et toimiku materjalidele tuginedes ei oma G.L kindlat töökohta. Lisaks kuuluvad temalt väljamõistmisele ka menetluskulud. Kohus on seisukohal, et G.L tuleb karistada vangistusega. Karistuse mõistmisel G.L-ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse üld- ja eripreventiivset mõju. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RK 31-1-87-08). Karistusregistrist nähtuvalt on G.L korduvalt karistatud muuhulgas ka Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel. Asjaolu, et G.L on probleemid narkootikumidega, kinnitas isik ka kohtuistungil (t. lk. 109). Seega on kohus seisukohal, et G.L-i probleemid narkootikumidega võivad takistada üldkasuliku töö reaalset täideviimist. Lisaks märgib kohus, et nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. G.L-i näol ei ole aga tegemist isikuga, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga. G.L on varasemalt korduvalt reaalse vangistusega karistatud. Vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. G.L-i suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks ning tema suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks kohtu hinnangul oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Kohtul puudub igasugune usaldus, et G.L suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (varavastaste) süütegude toimepanemisest ning üldkasuliku tööga seotud kontrollnõudeid korrektselt järgida. 9 KarS § 199 lg. 2 p. 9 ettenähtud sanktsiooni keskmise määrana on seaduseandja määratlenud 2,5 aastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt RK 3-1-1-77-11, p 11; RK 3-1-1-58-13 p 7). Kohus leiab, et G.L on võimalik karistada reaalse vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra ning seda põhjusel, et G.L puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut ning toimepandud kuriteost kaks episoodi jäid katsestaadiumisse, millega varalist kahju ei tekkinud. Kõike eelpool toodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista karistuseks KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi vangistus 1 aasta, mida vähendada
2 kohaselt ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 kuud. Kohaldades KarS § 68 lg. 1 sätteid tuleb lugeda karistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg 12.06.2013.a. – 13.06.2013.a. (s.o. 2 päeva), mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks G.L-ile tähtajalise vangistuse 7 kuud ja 28 päeva. G.L-i suhtes valitud tõkend – vahistamine – tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada või vastavalt
1 p. 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Kuivõrd G.L peeti 23.07.2013.a kahtlustatavana kinni ning tema suhtes kohaldati tõkendina vahistamist alates 25.07.2013.a, tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise päev, s.o 23.07.2013.a. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole kohtu hinnangul G.L-i suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid, s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest G.L-i tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud teod ei ole toime pandud juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. G.L-i näol on tegemist isikuga, kes on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RK 3-1-1-21-05 p. 5). Kohus leiab, et ka karistuse osalisel täitmisele pööramisel puuduks G.L-i suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Šokivangistuse efekt saavutatakse kohtu hinnangul kõige otstarbekamalt juhul, kui süüdistatav ei ole viibinud kriminaalmenetluse raames vahi all (v.a. kahtlustatavana kinnipidamine) ning kohesele ärakandmisele kuuluv vangistus pööratakse täitmisele viivitamatult peale mõistmist. G.L viibib vahi all alates 23. juulist 2013.a, mis on üle kahe kuu, seega 10 ei ole G.L-i näol tegemist isikuga, kellele oleks võimalik kohaldada šokivangistust. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. G.L pani kuriteod toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohaselt ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et G.L-i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale vaid reaalse vangistuse. Neil motiividel pole õigustatud ka G.L-i ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Menetluskulud:
1 p. 1 ja lg. 2 ja
1 p. 4, 5, 9 kohaselt on antud kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
1 p. 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot, mis kuulub G.L-ilt väljamõistmisele. Süüdistatava kaitsja Leelo Viil on esitanud kohtule taotlused riigi õigusabi kulude hüvitamiseks summas 64,80 eurot (sh käibemaks), mille moodustab tasu kohtueelses menetluses toimikuga tutvumise eest ja 96 eurot (sh käibemaks), mille moodustab tasu kohtuistungiks ettevalmistuse ning kohtuistungil osalemise eest. Kokku taotleb kaitsja riigi õigusabi kulude hüvitamist summas 160,80 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulud käesolevas kriminaalasjas on summas 0,45 eurot. Kohus leiab, et on põhjendatud hüvitada tasud kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise eest kaitsja poolt taotletud mahus. Seega kuulub süüdistatavalt G.L-ilt menetluskuludena
1 p. 4, 5 alusel väljamõistmisele kokku summa 161,25 eurot.
lg.1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus tõdeb, et
3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et G.L esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et G.L-ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328; 1 – 10 – 15032; 1 – 12 – 5420; 112-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas
3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoludega, et kinnipidamisasutuses viibimise ajal G.L täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on 11 piiratud. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. (RKKK 3-1-1-105-12 p.7) Kohus juhindub
§-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p-dest 4, 5, 9; § 180 lg. 1, 3; § 238 lg. 1 p. 4 ja lg. 2; § 310 lg. 1; § 311; § 312; § 313; VÕS § 1043. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.