1-06-1339\9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006.a Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasja number 1-06-1339 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Igor Amann ja Priit Pikamäe Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Kriminaalasi T.E.i süüdistus KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja adv. Viktor Särgava Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav T.E. sünd xx.xx.xxxx.a. Eesti kodanik, elukoht xxxxxxxxx, viibib lapsehoolduspuhkusel, karistatud 14.11.2005.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 345 lg 1 järgi 2-kuulise vangistusega tingimisi 3 aastaase katseajaga Kaitsja Adv. Viktor Särgava RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. mai 2006.a. otsus T.E.i süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK T.E. tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ja karistati 45 päevase vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse – 2 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 66 alusel määras kohus vangistuse kandmise ositi – igas kuus vähemalt 10 päeva ja seda 9 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. T.E. tunnistati süüdi selles, et ta 4.12.2005.a. Tallinn-Paldiski maanteel juhtis sõiduautot Ford Taurus joobeseisundis, olles 20.07.2005.a. karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 12 000 krooni suuruse rahatrahviga. Apellatsioonis ei vaidlustata T.E.i süüd ega ka karistusmäära vaid taotletakse kohtuotsuse tühistamist osas, millega kohus määras, et vangistust on võimalik kanda ositi; igas kuus 10 päeva ja seda 9 kuu jooksul. Apellant taotleb võimalust kanda vangistust ositi nii, et igas kuus kuuluks kandmisele vähemalt 8 päeva ja seda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Apellant märgib, et maakohus ei põhjendanud, miks tuleb vangistust just 9 kuu jooksul ära kanda. 12-kuulist karistuse kandmise perioodi taotletakse seetõttu, et T.E.il on 3 alaealist last ning siis oleks võimalus laste eest hoolitseda nädala sees ja karistust kanda nädalavahetusel. Kuivõrd nädalavahetusel laste isa ei tööta, saaks laste eest hoolitseda tema. POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon selle tühistamiseks alust ei anna. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon rahuldamisele ei kuulu, maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohtukolleegium on seisukohal, et T.E.ile mõistetud karistus ja selle kandmise viis KarS § 60 lg 1 alusel on igakülgselt põhjendatud ja seaduslik. Süüdistatava perekondlikku seisundit ja laste eest hoolitsemise kohustust on maakohus arvestanud ning määranud karistuse kandmise ositi KarS § 60 lg-tes 1 ja 3 sätestatud korda silmas pidades süüdimõistetule kõige soodsama viisi lähedaselt. Apellatsioonis ei esitata selliseid argumente, milliseid maakohus T.E.ile mõistetud karistuse ositi kandmise määramisel ei oleks arvestanud. Apellant leiab, et maakohus on karistuse ositi kandmise määramisel rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, s.o kohtuotsuses puudub põhjendus. Kohtukolleegium apellatsioonis esitatud arusaamaga ei nõustu ning peab vajalikuks rõhutada, et motiivide puudumisena tuleb käsitleda olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad menetlusosalisele ebapiisavatena (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-17-03). Motiivide puudumise tõttu kohtuotsuses võib ringkonnakohus kohtuotsuse tühistada, kui maakohus ei ole mingit oma seisukohta või järeldust üldse põhjendanud või kui kohtuotsuses on püütud mingit seisukohta või järeldust põhjendada, kuid selle põhjenduse kujunemine ei ole kohtuotsuse lugejale jälgitav või kui kohtu põhjendused ei ole veenvad (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-47-04). Vaidlustatud otsus on põhjendatud, põhjenduse kujunemine on jälgitav ning veenev. Seega ei anna apellatsioonis esitatu T.E.i süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks alust. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 11.05.2006.a. otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Igor Amann Priit Pikamäe