1-06-6488\1

(06231700007)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi V.L süüdistus KarS § 263 p 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Peeter Pool Süüdistatav V.L , eestlane, EV kodanik, algharidus, töökoht: töötab mitteametlikult ehitusel, Varasem karistatus: Viljandi Maakohtu 04.09.1997 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotus 3 kuud tingimisi, katseaeg 1 aasta Kaitsja Advokaat Vaike Eerma RESOLUTSIOON

1. V.L süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 120 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 6 000 (kuus tuhat) krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4 000 (neli tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga
4. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 8 kuu jooksul 500 krooni kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 15ndast kuupäevast.
5. V.L suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
6. V.Llt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2309 (kaks tuhat kolmsada üheksa) krooni ja 85 senti, mis tuleb tasuda 1 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
8. V.Llt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
10. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: V.Lt süüdistatakse selles, et tema 01.01.2006 kella 08.00 paiku Tallinnas, Mustamäe tee ja Tammsaare tee ristmikul asuva Statoili bensiinijaama lähedal, väljendas lugupidamatust teiste isikute suhtes, rikkudes rahu ja avalikku korda, lõi põhjuseta rusikaga näkku A. Kile, tekitades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu. Seega V.L pani toime vägivallaga avaliku korra raske rikkumise, so KarS 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kohtuistungil süüdistatav V.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava süü kriminaaltoimiku materjalidega tõendamist leidnud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  01.01.2006 koostatud A. Ki suulise kuriteoteate protokoll, millest nähtuvalt on A.K avaldanud, et 01.01.2006 kella 03.00 ajal öösel Statoili tanklas Mustamäel temale tundmatu noormees lõi teda näkku, mille tagajärjel kaotas teadvuse. Selle tulemusena on huuled paistes, vasak kulm ja käed kriimustatud. (t/l 2-4)  01.01.2006 koostatud kannatanu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas A. K, et 01.01.2006 öösel läks koos Rita nimelise tütarlapsega Mustamäel tanklasse toidukaupade järgi. Kui jõudis poodi, olid seal müüja ja kolm eesti noormeest. Üks neist hakkas Ritat tülitama. Asi lõppes sellega, et noormees kutsus kannatanu välja tüdruku asja selgitama. Kõik väljusid kauplusest ja algas kaklus. Noormees lõi kannatanut rusikaga vastu vasakut kulmu, kannatanu hakkas kaotama teadvust, tundis veel mõningaid lööke ja kaotas teadvuse. Toibudes nägi, et tanklasse oli tulnud sõber I.P. Peksja koos teistega oli jooksnud 5 kordsesse paneelmajja. Igor kutsus välja politsei ning nad jäid politseid ootama trepikoja juures, kuhu põgenejad olid sisenenud. Politsei viis ta traumapunkti. (t/l 5-8)  SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisest nähtuvalt on A. Kil 01.01.2006 kell 09.06 diagnoositud vasaku kulmu haav, nina põrutus. (t/l 9) 2       SA PER Mustamäe korpuse erakorralise meditsiini osakonnas koostatud patsiendikaardile kantud informatsioonist nähtuvalt on A. Kil 01.01.2006 kell 09.06 tuvastatud vasaku kulmu marrastushaav ja nina põrutus. (t/l 10) 01.01.2006 koostatud tunnistaja I.Pi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on tunnistaja seletanud, et ta võttis vastu külalisi oma kodus Mustamäe tee 96-12 ning kella 08.00 ajal lõppesid sigaretid. A. koos M.Vjaga läksid sigarette tooma. Kuna neid kaua ei olnud, siis helistas A.le, kes ütles, et tal on probleemid eestlastega. Ütles, et tuleb kohe Statoili. Alguses läks sinna Oksana Isatekina, tunnistaja järgnes talle. Statoilis tüdrukud ja A. ning kaks noormeest seisid parkimisplatsil, üks noormees läks üle tee Tammsaare tee 107 suunas. A.l oli juba nägu katki löödud. Tundmatu rääkis eesti keeles ja palus neil rahuneda ja läks Tammsaare tee 107 maja suunas. Kõik neljakesi läksid talle järgi selle trepikoja juurde. Uks oli kinni, kuid Margarita helistas trepikotta ja uks tehti lahti. Tunnistaja arvas, et peab minema teisele korrusele vasakule, sest nägi seal aknal noormeest mütsis, kes rääkis A.ga. Korteri number oli
11. Siis tuli politsei ja nad viidi traumapunkti. Tüdrukud läksid ära enne politsei tulekut. (t/l 12-15) 04.01.2006 koostatud tunnistaja Tarmo Lapp ülekuulamisprotokollist nähtuvalt olid 01.01.2006 tunnistaja juures kodus V.L ja Jaanus Kroon, kellega koos läks kella 08.00 ajal Statoili. Tegi oma ostud ära ja läks nurga taha, Jaanus ja Viktor jäid aga bensiinijaama. Sinna tulid ka vene rahvusest noormees ja tütarlaps. Nägi aknast kuidas Viktor lõi seda noormeest rusikaga, kuid tüli põhjust ei tea. Jaanus oli sel ajal bensiinijaamas sees. Tunnistaja läks sisse ja lahutas nad ära. Vene noormehel oli nägu juba verine. Lahkusid kolmekesi Statoilist ja viis asjad tuppa. Jaanus ja Viktor jäid välja ning sel ajal tuli veel üks vene noormees ja nad kõik tulid tunnistaja maja juurde. Läks uuesti välja ja Jaanus seisis ukse juures, Viktor aga läks venelaste juurde. Prügikastide juures läks kakluseks ning Viktor peksis kahte vene noormeest, need omakorda teda. Tunnistaja läks tuppa ja nägi aknast, et Viktor jookseb välisukse poole. Lasi ta sisse. Viktoril oli nägu verine ja ta lahkus umbes 20 minuti pärast taksoga. Viktor oli päris purjus.(t/l 16-18) 11.01.2006 koostatud tunnistaja M.V ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja I.Pi juures ja kella 05.00 ajal umbes lõppesid sigaretid. Ei tahtnud üksi ostma minna ja kutsus kaasa A. Ki. Bensiinijaama sisenesid ka kolm eesti noormeest, kellest üks ütles, et tunnistaja on sümpaatne tütarlaps. Tunnistaja ütlemisele ei reageerinud ning väljus bensiinijaamast, arvates, et A. tuleb järgi. A. aga väljus mõne aja pärast ja nägu oli verine. Kui puhastas A. nägu verest helistas Igor ja küsis kus nad nii kaua on. Varsti tulid Oksana ja mõne aja pärast Igor sinna ning A. ja Igor otsustasid, et A.d peksnud noormees tuleb kinni pidada ja politseisse anda. Selleks ajaks olid eesti keelt kõnelenud noormehed läinud üle tee. Käksid neljakesi järgi. Poisid läksid eespool ja vist toimus veel mingi lööming, kuid seda ta ei näinud. Kui tema koos Oksanaga olid üle tee jõudnud, olid eestlased juba trepikotta sisenenud. Eestlastest sisenes alguses üks, siis teine ja lõpuks kolmas, kes oli A.d löönud. Trepikoja uks oli lukus, kuid vaatas akende järgi, millised inimesed ei maga ja helistas taksofoniga ning neile avati uks. Seejärel koos Oksanaga lahkus ning mis edasi sai, seda ei tea. (t/l 19-22) 16.01.2006 koostatud tunnistaja O.I ülekuulamisprotokollist nähtuvalt olid temal ja Igoril külas A. ja Margarita. Margarital lõppesid sigaretid kella 7-8 paiku ning ta kutsus endaga kaasa A.. Pikka aega ei olnud neid ja Igor helistas A.le, kes ütles, et neil on Statoilis probleeme. Jõudis esimesena kohale ja nägi, et A. nägu on verine.. Siis jõudis sinna ka Igor. Statoilis oli kolm eestlast, kellest üks oli agressiivne, teised aga üritasid teda rahustada ja lähedalasuvasse majja viia. Pärast Igor ütles, et ta kutsus politsei välja. Seisid maja juures ja uuesti väljus trepikojast kõige agressiivsem noormees ja hüüdis, et ta on siin, tulge siia. Igor ja A. vastasid, et tulge ise siia ja noormees tuligi ning siis toimus veel kaklus. Kes esimesena lõi, seda ei tea, kuid agressiivne noormees jooksis trepikoja juurde tagasi ja karjus uuesti, et on siin. Teised noormehed seisid trepikoja juures ja sisenesid trepikotta. Miks oli Igoril ja A.l vaja minna trepikotta järele, seda ei tea. Margarita sai neile ukse lahti ning siis tema koos Margaritaga läks koju. (t/l 24-27) 12.01.2006 koostatud tunnistaja Jaanus Krooni ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et ta oli 31.12.2005 Viirpuu tee 8 ja lahkus sealt 01.01.2006 õhtul kella 17.003  18.00 ajal. Mingist kaklusest Mustamäe Statoilis ei tea midagi. Hommikul kella 08.00 ajal magas. (t/l 29-30) 04.01.2006 koostatud kahtlustatava V.L ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav end temale esitatud kahtlustuses süüdi ja seletas, et oli 01.01.2006 koos Tarmo Lapi ja „Krooniga“, kelle nime ei tea, Statoilis bensiinijaamas ja tanklas olid veel üks vene noormees ja tütarlaps. Hakkas tütarlapsega rääkima ja noormees tuli ligi ning ütles midagi vene keeles. Lõi noormeest rusikaga näkku ja läks seejärel koos Tarmo ja „Krooniga“ Tarmo juurde koju. Tarmo maja juures tulid need noormehed ja siis sai tema peksa. Kes kaklust alustas, seda ei tea. Mäletab, et neid oli kaks ja siis sai tema peksa. Arsti juurde ei läinud, see polnud tema jaoks oluline. Lõid ju üksteist vastastikku, kust võis teada, et asi nii hulluks läheb. (t/l 37-39) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud V.L süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu A. Ki, tunnistajate I.Pi, Tarmo Lappi, M.V, O.I ütlusi, samuti SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisest ja SA PER Mustamäe korpuse erakorralise meditsiini osakonnas koostatud patsiendikaardile kantud informatsiooni A. Kil 01.01.2006 kell 09.06 tuvastatud tervisekahjustuste, so vasaku kulmu marrastushaava ja nina põrutuse kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava V.L käitumine kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteona, so avaliku korra raske rikkumisena, mis on toime pandud vägivallaga. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt viibisid süüdistatav, tunnistaja Tarmo Lapp, samuti kannatanu A. K ja tunnistaja Margarita Vtoraja tanklas, kusjuures süüdistatav, kannatanu ja tunnistaja M.Vtoraja seejuures ka tankla kaupluse ruumides ning neid teenindas tankla töötaja. Seega viibisid eelnimetatud isikud avalikus teenindusasutuses, so avalikus kohas. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt lõi süüdistatav samas tankla teenindusruumis süüdistatava jaoks kõrvaliste isikute juuresolekul põhjusetult kannatanule rusikaga näkku, kohtudes seejuures kannatanuga esimest korda. Kohus asub seisukohale, et taoline kõrvaliste isikute juuresolekul põhjusetu vägivalla kasutamine võõra inimese suhtes on hinnatav avaliku korra raske rikkumisena, mis on toime pandud vägivallaga, kuivõrd taoline käitumine ei ole kooskõlas ühiskonnas kehtestatud inimestevahelises suhtlemises kinnistunud tavade ja kommetega ning rikub ühiskonnaliikmete põhiseaduslikku õigust vabalt viibida soovitud ajal soovitud kohas ja olla veendunud selles, et on tagatud tema avalik kindlustunne ja võimalus realiseerida oma õigusi ja vabadusi ning kohustusi. Kuivõrd kannatanule tekitati tervisekahjustus, mis ei olnud elule ega tervisele ohtlik tekitamise momendil, on tegemist tervisekahjustuse tekitamisega KarS § 121 mõttes. Seetõttu leiab kohus, et tegemist on vägivallaga, mis on hõlmatud KarS § 263 p 1 märgitud avaliku korra raske rikkumise süüteokoosseisuga. Karistuse määra ja liigi valikul lähtub kohus süüdistatavale inkrimineeritud süü suurusest, toimepandud kuriteo laadist ja ohtlikkusest, süüdistatava isikust ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus. Inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus 30st päevamäärast kuni 500 päevamäärani või vangistus 30st päevast 5 aastani. Süüdistatavat on varem kohtu poolt karistatud ja mõistetud karistus jäeti tingimisi kohaldamata. Karistus jäeti täitmisele pööramata ja katseaeg möödus edukalt. Taolised asjaolud annaks aluse uuesti kohaldada vangistust, jättes selle taas tingimisi kohaldamata, kuivõrd eelmisest karistusest võiks teha järelduse, et järelevalve tingimustes käitub süüdistatav õiguskuulekalt. Kriminaalasja materjalidest ilmnes, et süüdistataval puudub alaline sissetulek. Samas teatas süüdistatav kohtuistungil, et ta on asunud tööle ja palga osas on kokku lepitud kehtiva 4 keskmise palga suurune palk. Seejuures taotles süüdistatav rahalise karistuse mõistmist ja selle ositi tasumisele määramist, väites samas, et rahaline karistus tal üle jõu ei käiks. Arvestades seda, et süüdistatava majanduslik olukord on kohtuistungi ajaks oluliselt muutunud ning eelmine karistus praktiliselt kustunud, asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes võib kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et inkrimineeritud kuriteo pani süüdistatav toime alkoholijoobest tingitud agressiivsuse tulemusena, millele järgnes politsei väljakutsumine ja süüdistatava tagaajamine kannatanu ja tunnistajate poolt, mis lõppes kaklusega, kus kannatajaks pooleks oli juba süüdistatav ise. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib määrata karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistatav on küll asunud tööle, kuid ei ole veel palka saanud, peab kohus võimalikuks määrata mõistetava rahalise karistuse tasumisele ositi. Märt Toming kohtunik 5