Obsah (7)

§ 200§ 74§ 75§ 78§ 257§ 201§ 57

1-06-7040 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13 juuni 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-7040 (06231500628) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretä

§ 200

lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Alar Lehesmets Süüdistatav D.J , venelane, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: EBC Ehitus, Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON 1. D.J süüdi tunnistada

§ 200lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat) 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta D.Jile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 aasta ja 4 kuud D.Ji suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et D.J temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 742, 6 127 758) 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada D.Ji järgima katseajal kontrollnõudeid:  elada alalises elukohas Arbu 2-123 Tallinnas;  ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma  

5. kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78

p 1 alusel arvestada D.Jile määratud 18 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.06.

1. D.Ji suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. D.Jilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
2. D.Jilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1433 (üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm) krooni ja 70 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
3. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
4. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: D.Ji süüdistatakse selles, et tema 03.03.2006 kella 22.00 paiku Tallinnas, Virbi 11 asuva maja juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sai Margus Lult enda kätte mobiiltelefoni Siemens M55 (IMEI:353180000085517), mida ta ei tagastanud ning M.L`u nõudmise peale telefon tagasi anda kasutas D.J Margus Lu suhtes vägivalda, lüües Margus Lu rusikaga näkku Seega pani D.J oma tahtliku tegevusega toime vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so pani toime

§ 200lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav D.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  10.03.2006 koostatud suulise kuriteoteate protokollist nähtuvalt avaldas Margus L, et 03.03.2006 kella 22.00 ajal Virbi 11 maja juures andis ta oma mobiiltelefoni Siemens M55 oma tuttavale D.Jile helistamiseks. Pärast seda keeldus D.J telefoni tagastamisest ja tekkinud tüli käigus lõi avaldajat näkku. Telefoni maksumus 2000 krooni. (t/l 3-5)  10.03.2006 koostatud kannatanu Margus Lu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tarvitas kannatanu 03.03.2006 oma kodus koos D.Jiga alkoholi ja kella 22.00 ajal väljusid tänavale, kus Virbi 11 maja juures küsis D.J kannatanult helistamiseks mobiiltelefoni.          Saanud telefoni enda kätte teatas D.J, et ta seda ei tagasta ja üritas ära hinna. Kannatanu hüüdis teda tagasi ja palus telefon tagastada. Jooksis D.Jile järele ning püüdis telefoni tagasi saada, mille peale D.J lõi kannatanut näkku ja andis kannatanule telefonist Sim kaardi. Seda nägi pealt kannatanu sõber Reijo. Esitab tsiviilhagi 700 krooni. (t/l 6-10) 11.04.2006 koostatud kannatanu Margus Lu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et 03.03.2006 tuli kella 21.00 ajal koju ja oli alkoholi tarvitanud. Kohtas tuttavat R.Nit koos Dmitri ja veel ühe noormehega. Kutsus nad enda juurde koju ja tarvitati alkoholi. Kella 22.00 ajal läksid kõik õue. Pärast juhtunut helistas politseisse, kuid politseinikud soovitasid kaineneda ja avaldus kirjutada järgmisel päeval. Järgmisel päeval aga kohtas Dmitrit ja see lubas kas telefoni tagastada või hüvitada rahas. Pärast seda aga Dmitri enam ei helistanud. Seepärast pöörduski politseisse hiljem. Telefon on saadud firmast tasuta kasutamiseks ning ta kandis selle eest materiaalset vastutust. Ostis endale uue samasuguse telefoni 700 krooni eest, mistõttu ongi hagi nüüd 700 krooni mitte esialgne

1. Kui Dmitri telefoni ei tagastanud ja ta seda tagasi nõudis, lõi Dmitri teda rusikaga näkku ning keeras ümber ja hakkas ära minema. Kas Dmitri seejuures midagi ütles, seda ei mäleta. Jõudis talle uuesti järele ja Dmitri andis sim-kaardi ja lahkus. Pärast lööki paistetas üles huul. Ei ole Dmitri käest raha võlgu võtnud. (t/l 11-17) Margus Lu 26.04.2006 antud allkiri selle kohta, et on D.Jilt saanud tsiviilhagi katteks 700 krooni. (t/l 18) 28.03.2006 koostatud tunnistaja R.N ülekuulamisprotokoll, millest nähtuvalt seletas tunnistaja, et 03.03.2006 oli Margus Lu juures ja seal olid inimesed, keda hästi ei tunne. Läksid välja ja Dmitri küsis Marguse käest mobiiltelefoni helistamiseks. Margus andis Dmitrile telefoni, kuid kui pärast tagasi küsis, siis ta tagasi ei andnud. Täpselt ei mäleta mida ütles. Siis lõi Dmitri Margust näkku ja andis Margusele sim-kaardi. (t/l 19-20) 11.04.2006 koostatud tunnistaja R.Ni ülekuulamisprotokollist nähtuvalt arvab tunnistaja, et Margus L ja D.J teineteist enne 03.03.2006 ei tundnud. Seltskonnas olles sellist muljet ei jäänud, et oleks tundnud. Pole kuulnud sellist juttu, et Margus L oleks D.Jile võlgu. (t/l 21-23) 29.03.2006 koostatud tunnistaja Aleksandr Vitjušovi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kuulis tunnistaja umbes kuu aega tagasi, et Margus L on D.Ji käest võlgu võtnud ja pole raha tagastanud. Summat ei tea. Teab Margus Lu ja seda, et ta on narkomaan. Dmitri sõnade kohaselt teadis seda, et Dmitri kohtas 03.03.2006 Margus Lu ja küsis Marguse käest raha tagasi, kuid Margus midagi konkreetselt ei vastanud ja siis palus Dmitri Marguselt telefoni et võtta see võla katteks. Sai aru, et Marguselt raha kätte saada ei olnud võimalik. (t/l 24-27) 12.04.2006 koostatud tunnistaja Aleksandr Vitjušovi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seisis tunnistaja 03.03.2006 oma maja juures õues ja tema juurde tuli D.J, kes ütles, et tarvitas alkoholi Marguse juures kodus ja võttis Marguselt ära mobiiltelefoni ning näitas tunnistajale mobiiltelefoni Siemens M
2. Samuti ütles, et Margus ei tahtnud telefoni anda ja lõi Margust näkku. Samal õhtul andis Dmitri telefoni Pae tänaval pandimajja ning hiljem ütles, et Margus on talle võlgu. Seda ütles Dima siis kui teda kutsuti politseisse. Seda rääkis ka politseis, kuid hiljem tuli välja, et Dima oli võla jutu välja mõelnud ja tegelikkuses ei olnud Margus talle midagi võlgu. (t/l 28-32) 12.04.2006 koostatud tunnistaja Aljona Rostovtseva ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 03.03.2006 anti Pae 74 asuvasse pandimajja OÜ Geliodoris telefon Siemens M55 imei koodiga 353180000085517 J Dmitri poolt, kes esitas oma välismaalase passi ja selle kohta esitab tunnistaja lepingu. (t/l 33-36, 38) Laenuleping nr 030316, millest nähtuvalt on D.J 03.03.2006 pantinud pandimajas OÜ Geliodoris mobiiltelefoni Siemens M55 ja saanud sularaha 200 krooni. (t/l 37) 23.03.2006 koostatud puhtsüdamlik ülestunnistus, millest nähtuvalt D.J tunnistab, et 03.03.2006 kella 22.00 ajal võttis Virbi 11 maja juures Marguselt võla katteks telefoni Siemens M
3. Margus võttis sim kaardi ja ta küsis Marguselt, millal saab ülejäänud võla tasutud. Tüli tulemusena lõi Margust näkku. Telefoni müüd Privat Info kaudu 300 krooniga. (t/l 46-47)    23.03.2006 koostatud kahtlustatava D.Ji ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav

§ 257

ettenähtud kuriteo toimepanemist ja seletas, et kolm kuud tagasi võttis Margus L temalt võlgu 1500 krooni, kuid raha ei tagastanud. Kohtusid juhuslikult 03.03.2006, läksid Marguse juurde, tarvitasid alkoholi ning kui olid väljunud, siis küsis Marguselt millal raha tagasi maksab. Margus hakkas rääkima midagi arusaamatut ja oli narkootilises joobes. Mõtles, et kui temalt telefoni võtab, siis telefoni müües saab osa võlga kustutada. Küsiski helistamiseks telefoni ning saanud telefoni, läks eemale, kuid Margus jooksis järele. Ei hakanud temaga midagi rääkima, andis sim kaardi Margusele. Kuna Margus ei nõustunud sellise võla kustutamisega, sai tigedaks ja lõi Margust näkku, sest sai aru, et Margus ei kavatsegi võlga tagasi maksta. Võlast teadis ka Aleksandr Vitjušov. (t/l 48-51) 29.03.2006 koostatud vastastamisprotokollist nähtuvalt seletas Margus L, et 03.03.2006 nägi D.Ji esimest korda. Mingit raha võlgu ei ole D.Jilt võtnud. Kui korterist välja mindi küsis D.J telefoni helistamiseks ja kui D.J hakkas telefoniga ära minema, siis läks järele ja küsis telefoni tagasi. D.J lõi rusikaga näkku ja andis sim kaardi, ütlemata miks lõi. D.J seletas, et teab M.Lu viimased pool aastat, on teineteist korduvalt näinud. Umbes 5 kuud tagasi küsis M.L temalt raha laenuks Küsis 1500 krooni. Täpsemalt ei mäleta, kuid M.L küsis 600 krooni ja ta andis M.Lule, siis võttis veel 400 krooni laenuks ja kokku on laenanud M.Lule 1000 krooni. Selles osas kinnitab M.Lu ütlusi, et ei öelnud M.Lule, et võtab telefoni ära võlgade katteks. Midagi võlast rääkimata lõi M.Lu näkku, andes enne ära sim kaardi. Tegi seda sellepärast, et M.L ignoreerib võla tagastamist. On küsinud M.Lult võlga tagasi, kuid ei mäleta millal. (t/l 55-59) 12.04.2006 koostatud kahtlustatava D.Ji ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab kahtlustatav

§ 200lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemist.

Küsis telefoni helistamiseks, kuid teadis, et ei kavatse seda tagastada. Saanud telefoni hakkas ära minema, kuid Margus tuli järele ja palus tagastada. Andis sim kaardi ja kui Margus ikka palus telefoni tagastada, siis lõi teda rusikaga näkku. Margus astus tagasi ja palus, et rohkem ei lööks. Siis läka minema telefoniga ja müüs selle mõne päeva pärast 300 krooni eest Privat Info kaudu ühele meesterahvale. Pani teo toime, sest et ei olnud kaine ja raha oli vaja. Mõtles, et tagastab rahas, kuid senini ei ole olnud võimalust. Kohustub nädala jooksul hüvitama. Kui oli aru saanud, et on kuriteo toime pannud, siis mõtlev võla suhtes välja. Tegelikkuses ei ole M.L võlgu ja esimest korda kohtusidki 03.03.2006. Varem on M.Lu lihtsalt näinud. (t/l 60-65) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel D.Ji kahtlustatavana ülekuulamistel antud erinevaid ütlusi, kannatanu Margus Lu ütlusi, tunnistajate Aleksandr Vitjušovi ja R.Ni ning Aljona Rostovtseva ütlusi ning kannatanu allkirja kahju hüvitamise kohta, samuti pandimaja lepingut, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 200

lg 1 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu andnud korduvalt ühesuguseid ja muutumatuid ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta, seevastu on kahtlustatav esitanud korduvalt versiooni selle kohta, et kannatanu oli talle raha võlgu. Taolist asjaolu on aga kannatanu eitanud ning lõpuks on ka kahtlustatav kohtueelse menetluse lõpus kinnitanud, et ei olnud kannatanuga varem tuttav, mida kaudselt kinnitasid ka tunnistajad R.N ja Aleksandr Vitjušov, kes on ka väitnud seda, et D.J tunnistas talle hiljem, et võlasuhte versioon oli välja mõeldud. Kahtlustatav on ka tunnistanud, et võttis telefoni ära seetõttu, et tal oli vaja raha. Seega on kriminaalasja materjalidega tuvastatud, et võõra vallasasja äravõtmine toimus selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Omastamise eesmärki kinnitab ka pandimaja leping, millest nähtuvalt müüs süüdistatav hõivatud telefoni juba samal päeval pandimajja, saades selle eest 200 krooni. Seega käsutas süüdistatav hõivatud vara oma äranägemise järgi, pöörates vallasasja oma kasuks. Kannatanu ütluste kohaselt kasutati tema suhtes vägivalda kui ta oma telefoni tagasi nõudis. Ka kahtlustatav tunnistas, et pärast seda kui ta oli tagasi andnud telefonist kaardi, nõudis kannatanu endiselt telefoni ning ta lõi kannatanut näkku, pärast mida lahkus sündmuskohalt. Sama kinnitavad ka nii sündmuse juures viibinud R.N kui ka Aleksandr Vitjušov, kellele süüdistatav rääkis vara hõivamise asjaoludest ja näitas ka hõivatud telefoni. Taolistest tõenditest järeldab kohus, et seni kuni telefon oli kannatanu nõusolekul süüdistatava käes, ei olnud valdus asja üle murtud, kuid kui kannatanu hakkas telefoni tagasi nõudma ja süüdistatav telefoni ei tagastanud, kaotas kannatanu kontrolli oma vallasasja üle, kuid valdus ei olnud selleks ajaks veel üle läinud. Seega oli süüdistatava esialgne tahtlus suunatud

§ 201

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisele, so temale usaldatud võõra vallasasja ebaseaduslikule oma kasuks pööramisele. Alles siis kui kannatanu püüdele telefon süüdistatava käest rabada reageeris süüdistatav löögiga näkku, loobus kannatanu edasisest vara tagastamise nõudmisest ning kohus leiab, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli vallasasja üle kannatanu valduse murdmise ja uue valduse kehtestamise vahendiks, so vara ülemineku vahendiks, millega

§ 201

lg 1 ettenähtud kuritegu kasvas üle

§ 200lg 1 ettenähtud kuriteoks.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks või korrigeerimiseks puudub. Karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus.

Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud väärtegude toimepanemise eest ning kohtulikult ei ole süüdistatavat karistatud. Inkrimineeritud esimese astme kuriteoga tekitas süüdistatav varalise kahju, mis kohtueelse menetluse lõppedes on kannatanule hüvitatud ja kannatanul süüdistatava vastu varalisi pretensioone ei ole. Taoline asjaolu on kohtu arvates hinnatav karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 2 mõttes.

Arvestades karistust raskendavate asjaolude puudumist ning kahe karistust kergendava asjaolu esinemist peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd süüdistatav on varem kohtulikult karistamata ning ta on saanud endale ka alalise töökoha, seega alalise ja legaalse sissetuleku, asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta täies ulatuses kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile. Vaatamata sellele, et süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, leiab kohus, et süüdistatava isikut arvestades võib süüdistatavale määrata katseaja miinimummääras. Märt Toming kohtunik