1-06-5878 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19 juuni 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-5878 (05230100631) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 3. I.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 3832 (kolm tuhat kaheksasada kolmkümmend kaks) krooni ja 5 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 4. I.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul 1 ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi DK-0158-05/2280 tegemisega tekkinud kulu 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga

2. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: I.Gi süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 13.09.2004 kella 18.00 kuni 14.09.2004 kella 16.00 hoidis Tallinnas, Võidujooksu 7E garaažiühistu Duxer garaažiboksis nr 160 J.File kuuluvat sõiduautot Nissan Primera, reg nr 630 ATL, väärtusega 50 000 krooni, mis oli kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isiku poolt varastatud 06.09.2004 kella 12.50 paiku Tallinnas, Vilisuu 4 maja eest. Seega I.G pani toime KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuriteo, so kuriteo tulemusena saadud vara hoidmise. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud I.G end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et kasutas 2004 aastal valget Audit riikliku registreerimismärgiga 255 AHU. Seda autot peale tema keegi ei kasutanud. Garaažiboksi rentis selleks, et seal hoida suvila asju ja ehitusmaterjali. Hoidis seal suitsuahju ja muruniidukit. Millal asjad sinna viis ja ära viis, seda ei mäleta. Garaažiboksi võtmed sai vist augusti lõpus. Ajavahemik võtmete saamise ja edasi rentimise vahel ei olnud suur, ehk nädal. Muruniidukit hoidis seal juba enne seda kui võtmed sai. Seisis seal juba enne rentimist. Pärast rentimise muruniidukit ja suitsuahju seal enam ei olnud. Rentida oli vaja sellepärast, et isa pidi tulema merelt ja ostma ehitusmaterjali, kuid materjali ei ostnud. Täpselt ei mäleta. Väljarentimiseks pani garaaži kuulutuse ja rentnik helistas talle. Sõlmiti rendileping ning sai 500 krooni ettemaksu. Edasirentimine pidi olema vist kuuks või kaheks, pidi sõitma tööle Soome. D.Aiga edasirentimisest juttu ei olnud, küsida ka ei saanud, teda ei olnud, tema emaga üldse ei rääkinud. Garaažiboksis olid vaid Ai kaks jalgratast, pealegi tegi lepingu passi alusel. Passis olid nimi ja isikukood. Kontaktandmeid ei olnud, passiandmetest oli küllalt. Kas käis pärast väljarentimist boksis, ei mäleta, ei käinud. Ei ole kindel, et tema autot oleks seal nähtud, see on kokkusattumus. Seda isikut, kes rentis, rohkem näinud ei ole. Asjast sai teada siis kui helistati ja öeldi, et on vaja võtmeid. Lepingu täitis ise, blankett oli sellel inimesel. Täielikult täitis ise blanketi, ainult allkirja andis teine inimene, K, Oleg. Äratundmisel ei tundnud ära seda isikut, sest teda ei olnud pildi peal. Muude suvila asjade sinna viimine jäi ära, sest isa plaanid muutusid, ta oli merel. Isa loata ei saanud asju viia, asjad ei kuulu temale. Garaaži rentimise mõte oli isaga ühine. Asjade viimise kohta isa midagi ei öelnud, ei mäleta. Isa oli sõidus ja ei olnud enam mingit vajadust. Garaaži oli vaja selleks, et hoiule viia, kuna varastatakse. Suvilat võib-olla keegi kasutas, niikaua kuni keegi kasutas suvilat, ei olnud varastamise hirmu. Talveks oli vaja asju garaaži viia. See noormees ütles, et tal ei ole telefoni, tuleb Soomest ja võtab ühendust. Kodus ka ei olnud, ütles, et rendib korterit. Aadressi ei öelnud, ütles tänava, püüab meenutada, Lasnamäe turu ümbruses. Arvasid, et ei teki probleeme ja pole vaja ühendust võtta. Aile rendiraha maksmiseks andis raha isa. Võtmed jäid algul koju. 2 Tunnistaja L.S seletas, et Võidujooksu 7 asuv garaažiboks kuulus tunnistajale ja garaažiboksi kasutas poeg Dmitri A. 2004 aastal teatas poeg, et garaažiboksi tahetakse rentida. Nõustus rentimisega kolmeks kuuks. See võis olla 2004 aasta suvel. Kolmeks kuuks sellepärast, et poeg läks kolmeks kuuks merele. Rentida tahtis poja sõnade kohaselt I.G. Kirjalikku lepingut ei sõlmitud, isegi ei mõeldud selle peale. Garaažiboks oli suletav kahe lukuga ja võtmeid oli kaks komplekti, kuid üks täiskomplekt sai ära antud ja neile jäi vaid ühe luku võti. Teise luku, so tabaluku teist võtit ei olnud. Pärast väljarentimist läks poeg kohe merele. Helistas garaažikooperatiivi juhataja, kes ütles, et nende garaažiboks avatakse, kuid põhjust ei öelnud. Ütles, et miks lõhkuda kui võtmega saab ja siis tuli politsei koju järele. Tahtis Iljalt võtit saada, kuid ei saanud ühendust ja lukk lõigati lahti. Nägi nädala sees ka Iljad väljas ja küsis võtmete kohta, kuid Ilja ütles, et rentis garaaži edasi ja võtmeid tal ei olnud. Ütles, et võib üles otsida selle rentniku, kuid ei öelnud, kes see on. Garaažiboksist leiti auto ja mingi mees oli seal koos politseiga. Politsei ütles, et boksis on ilmselt auto, mida nad otsivad. Auto oli tumepunane. Poeg sai kõigest sellest teada alles siis kui merelt tuli. Peale auto ei olnud seal boksis mingeid võõraid esemeid. Tunnistaja A.K seletas, et süüdistatavat ei tunne. Võidujooksu 7E garaažiboks nr 156 kuulub temale. Käib seal siis kui midagi vaja teha, remontida. Talvel ei käi seal. Boksist 156 järgmine on 158 ja siis
3. Garaažis on politseiametnikke näinud kaks korda. Töötas boksis kui tulid politseinikud ja otsisid autot, öeldes, et see on ärandatud. Ülekuulamisel küsiti kas rääkis selle meesterahvaga. Läks vaatas ja nägi seal punast autot, kuid marki ei näinud. Politseinikud olid seal nagu valves, panid kaamera üles. Politsei jälgis 3-4 päeva, siis tuli keegi ja avas boksi. Politsei käis varem ja avastas auto. Alles siis tuldi ja tehti boks lahti. Garaažiboksi juures oli üks noormees valge autoga. Kes boksi lahti tegi ja sulges, seda ei näinud. Seal ei olnud rohkem kedagi. Varem ei olnud seda valget autot seal näinud. Oli ise umbes 5 meetri kaugusel. Pärast politsei ütles, et leiti punane auto, läks vaatama, kuid ei näinud suurt midagi, auto oli riidega kaetud. Valge auto ees seisis noormees. Noormeest kirjeldada ei oska. Oma boksis sees olles kuulis kui teise boksi uks suleti ja masin sõitis ära, kuid ei näinud seda. Kinnitab oma kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, mille kohaselt nägi päev või kaks enne politseinike tulekut ja auto avastamist nende poolt seal garaažiboksi juures 12 või 13.09.2004 kella 5-6 paiku õhtul valget Audit registreerimismärgiga 255 AGU nagu mäletab (t/l 52-57). Tunnistaja Dmitri A seletas, et garaažiboks kuulus tema emale, kuid kasutas tema, sest tal oli auto. 2004 aasta suvel müüs auto maha ja garaažiboksi rentimise vastu tundis huvi Ilja. Tal oli vaja seal mingeid asju hoida, kuid ei tundnud huvi missuguseid asju. Sai aru, et Ilja tahtis rentida boksi neljaks kuuks, küsis luba ka ema käest. Mingit lepingut ei sõlminud, tuli lihtsalt vastu Iljale. Võtmete komplektidest oli üks kahe võtmega, teises komplektis oli vaid üks võti. Ilja maksis vist avansina 1000 krooni, kuid rahal ei olnud tähtsust. Dokumentide kohaselt läks merele
4. august
5. Enne võtmete andmist Ilja selles boksis oma asju ei hoidnud, seal oli vaid tunnistaja auto. Enne seda ei olnud Ilja selle garaažiboksi vastu huvi tundnud. Kui detsembris merelt tuli, siis helistas uurija ja siis sai ka teada vaid seda, et sealt leiti auto. Iljal endal vist on valge Audi. Pärast võtmete üleandmist ise enam garaažiboksis ei käinud. Sellest juttu ei olnud, et lubaks Iljal boksi edasi rentida. Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: Kuriteoteate protokollist nähtuvalt on 06.09.2004 J.F avaldanud, te 06.09.2004 ajavahemikul 12.45 kuni 12.55 ärandati Vilisuu 4 maja eest sõiduauto Nissan Primera Universaal registreerimismärgiga 630 ATL. Materiaalne kahju 50 000 krooni. (t/l 4) 14.09.2004 koostatud läbiotsimisprotokollist nähtuvalt otsiti läbi Võidujooksu 7E garaažiboks nr
6. Garaažiboks avati rippluku läbisaagimise teel ja omaniku käest saadud võtme abil. Läbiotsimisel leiti sõiduauto Nissan Primera registreerimismärgiga 630 ATL ja garaažiukse küljest kaasa võetud ripplukk. (t/l 13-15) 14.09.2004 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Tallinnas Võidujooksu 7E garaažiboksi nr
7. Uksel avastati kindajäljed, mis fotografeeriti. 3 Garaažiboksist avastati punast värvi universaalkerega Nissan Primera. Sõiduk esiotsaga ukse poole. Sõiduki kapotil kollast värvi riie, mis ulatub põrandani, kapotil sõrgkang. Sõrgkangi ja riide eemaldamise järgselt avastati, et sõidukil on riiklik registreerimismärk 630 ATL. Välisel vaatlusel sõiduk vigastusteta, uksed suletud kuid lukustamata. Sõiduk tagastatud omanikule allkirja vastu. (t/l 16, 18-19) 23.09.2004 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi venekeelset rendilepingut, milline on koostatud A4 formaadis paberile ja tekst on koostatud arvutis. Rendilepingule on alla kirjutanud I.G ja Oleg K 29.08.
8. (t/l 43-44) 17.03.2005 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt esitati I.Gile äratundmiseks Andrei Ki (ik 38110280246), O.Ai (ik 3760609029) ja Denis Afonini (ik 38003270271) fotod. Oleg Ki foto oli paigutatud fotona nr 1 äärmisena. I.G teatas, et fotodel ei ole seda isikut, kellele ta garaažiboksi välja üüris. (t/l 100-103) 25.04.2005 koostatud ekspertiisiaktist nr DK-0158-05/2280 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et venekeelsel rendilepingul 29.08.2004 olev nimi K Oleg ja allkiri Oleg Ki nimelt on kirjutatud I.Gi poolt. (t/l 112-113) 20.05.2005 koostatud jälitusprotokollist nähtuvalt teostati I.Gi kasutuses olnud telefoninumbritele kõneeristused, millest nähtuvalt kasutati numbrit 58031927 mobiiltelefonis 35110410752369 kuni 20.08.
9. Samas telefonis võeti esimest korda kasutusele abonentnumber 56262908 alates 01.09.2004, mida kasutati kõneeristuste ajavahemiku lõpuni, so kuni 15.09.
10. 05.09.2004 kella 22.27 kuni 07.09.2004 kella 10.02ni kasutati telefoni Jõhvi ja Kohtla-Järve tugijaamades, mis katavad Jõhvi ja KohtlaJärve piirkonda. Samas kasutati sama numbrit 13.09.2004 kell 15.36, 20.38 ja 20.43 tugijaama Pae2 piirkonnas, so Võidujooksu 7E asuva garaažiühistu lähedal. (t/l 117) Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd eitavad ütlused, tunnistajate L.S, A.K ja Dmitri Ai ütlused ning uurinud kriminaaltoimiku kirjalikke materjale, sealhulgas läbiotsimisprotokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli, rendilepingut, asitõendi vaatlusprotokolli, äratundmiseks esitamise protokolli, eksperdi arvamust ja jälitusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemine on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Süüdistatav on eitanud oma seotust süüteo toimepanemisega ja andnud selgitusi vaidlusaluse garaažiboksi nr 160 rentimise kohta. Süüdistatava versiooni kohaselt oli vaja hoida selles garaažis suitsuahju, muruniidukit ja ehitusmaterjali. Oma selgituste käigus seletas süüdistatav, et asju oli vaja suvilast ära tuua talveks ning enne garaažiboksi rentimist hoidis ka seal juba muruniidukit ja suitsuahju, kuid viis need sealt ära. Millal aga viis, seda ei mäleta. Kohtuistungil üle kuulatud D.Ai seletuste kohaselt ei olnud aga süüdistatav enne augusti lõppu garaažiboksi vastu huvi tundnud ega ole varem oma asju seal hoidnud. Seega ei kinnita tunnistaja süüdistatava ütlusi. Peale selle selgitas süüdistatav, et asjad oli vaja sinna viia talveks, samas aga rentis ta D.Ailt garaaži augusti lõpus ja vaid kolmeks kuuks, seega pidanuks ta oma asjad sealt talveks välja viima. Süüdistatav on seletanud, et andis võtmed uuele rentnikule ega saanud uue rentniku kontaktandmeid, kuivõrd uuel rentnikul ei olnud telefoni ega alalist aadressi, mistõttu ei saanud ta uut rentnikku kätte ja rentnik pidi ise ühendust võtma, kuid ei võtnud. Ometigi ütles ta tunnistajale L.Sle, kui see võtit politsei jaoks küsis, et ta võib uuelt rentnikult võtme võtta. Seega jättis ta tunnistajale mulje sellest, et ta saab võtmed tuua kui vaja. Peale selle on tunnistaja A.K näinud sama garaažiboksi ees süüdistatava kasutuses olnud sõidukit, jättes meelde ka registreerimismärgi, eksides seejuures vaid ühe tähega numbri ja tähekombinatsioonis. Seejuures ei ole registris ühtegi teist valget värvi Audit sama numbrikombinatsiooniga. Seega ei saanud tunnistaja eksida sellisel viisil, mis välistaks süüdistatava viibimise garaažiboksis ja selle juures
11. – 13.09.
12. Kuivõrd tunnistaja nägi seal vaid boksi ees seisvat valget Audit ja ühte noormeest ning garaažiboksis punast sõidukit, ei saanud seal olla keegi teine kui süüdistatav, kes üksinda kasutas seda valget Audit ja seega avas ja sulges ka garaažiboksi ning viibis garaažiboksis üksinda. Seega oli süüdistataval ka garaaživõtmete komplekt olemas 13.09.2004 ning ta ei olnud neid võtmeid kellelegi tundmatule ära andnud. Jälitusprotokollist nähtuvalt on süüdistatav 13.09.2004 kolmel korral erineval kellaajal kasutanud oma mobiiltelefoni Pae2 tugijaama piirkonnas, so samas 4 piirkonnas, kus asub Võidujooksu 7E garaažikompleks. Taolistest asjaoludest ja süüdistatava vastuolulistest ütlustest saab järeldada, et süüdistatav annab valeütlusi ja püüab välistada oma seotust varastatud sõiduki hoidmisega tema renditud garaažiboksis. Kriminaalasjas leiduvate tõenditega on aga süüdistatava ütlused ümber lükatud. Süüdistatav on väitnud, et jättis kuulutuse garaažiboksi edasirentimiseks garaaži teadetetahvlile ja temaga võeti ühendust. Samas sai ta sellisele mõttele tulla vaid päeva jooksul, kuivõrd D.A lahkus merele 26.08.2004, seega pidi temalt garaaži rentimine toimuma kas päev või kaks varem. Toimikus leiduv uuele rentnikule garaažiboksi edasirentimise leping on aga väidetavalt koostatud juba 29.08.
13. Kohus loeb väheusutavaks süüdistatava toodud põhjendusi selle kohta, et isa pidi ootamatult merele minema, sest süüdistatava isa on süüdistatava sõnade kohaselt aastaid merel käinud ja on seega teadlik oma töö iseloomust ja merel käimise ajavahemikest. Peale selle on äärmiselt ebaloogiline asjaolu, et kui isa oleks olnud maal, siis pidanuks ostetava ehitusmaterjali, suitsuahju ja muruniiduki ära viima et neid ei varastataks kui neid on vaja samal ajal seal kasutada. Kui aga suvilas käimine sõltuks isa kodus viibimisest, siis isa merele minnes pidanuks just asjad ära tooma. Seda aga ei tehtudki. Süüdistatava sõnade kohaselt võttis temaga telefoni teel ühendust end O.Kiks nimetanud isik, kes lubas, et võtab ise edaspidi süüdistatavaga ühendust garaaži pärast kui oli leping sõlmitud. Ometigi hakkas süüdistatav juba 01.09.2004, so pärast võtmete üleandmist ja lepingu sõlmimist kasutama oma mobiiltelefonis teist abonentnumbrit ja temaga ei olekski olnud enam võimalik vanal numbril ühendust võtta. Seega välistab süüdistatav ise oma käitumisega enda esitatud versiooni. Peale selle nähtub ekspertiisiaktist, et ekspert on andnud kategoorilise arvamuse selle kohta, et O.Ki nime on kirjutanud I.G ja O.Ki eest on alla kirjutanud samuti süüdistatav. Sellise eksperdi arvamuse õigsuses kahtlemiseks kohtul aga alus puudub. Seega on süüdistatav võltsinud ja esitanud rendilepingu selleks, et kuidagi välistada oma seotust varastatud sõidukiga ja näidata, et ta ei olnud sõiduki sinna paigutamisest teadlik. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et süüdistatav rentis D.Ailt garaažiboksi just selleks, et seal saaks hoida varastatud sõidukit ning kuigi teda ei olnud sõiduki varguse ajal Tallinnas, oli ta teadlik sellest, et garaažiboksi on vaja varastatud sõiduki hoidmiseks ning ta käis ise ka veendumas selles, et sõiduk on alles, millest annavad tunnistust A.K ütlused ja süüdistatava kõneeristus 13.09.2004 ning lepingu võltsimine. Sõiduk oli järgmisel päeval garaažiukse avamise järgselt kaetud riidega selliselt, et registreerimismärki ei oleks näha. Samasugusena nägi sõidukit ka tunnistaja A.K. Seega oli sõiduki katmise eesmärgiks välistada võimalust, et garaaži värava vahelt oleks võimalik sõiduki marki, mudelit ja registreerimismärki tuvastada. Süüdistatava viibimine garaažis ja boksi avamine ning sulgemine, samuti korduv helistamine näitavad aga seda, et garaaživõtmed olid süüdistatava käes ja süüdistatav oli teadlik võõra sõiduki paigutamisest tema renditud garaažiboksi ja oli ka teadlik sellest, et garaaži paigutatud sõidukit on vaja varjata kõrvaliste pilkude eest. Seejuures garaažiomanikul enesel aga puudus ühe võtme puudumise tõttu võimalus garaažiboksi avada ja näha garaažiboksis olevaid esemeid või kasutada enda asju. Süüdistatav on põhjendanud garaaži edasi rentimist sellega, et ta ei saanud isa loata asju suvilast ära tuua hoiule ja võib-olla kasutati neid asju edasi teiste poolt. Samas oli tema ainuke, kes autot kasutas ja suvila vahet sai sõita, seega pidi ta teadma, kas asju kasutatakse või mitte. Kui ta aga väidetavalt isa käest rentimiseks raha sai, siis sai ta ju ka loa asjade äratoomiseks. Samas ei julgenud ta oma väidete kohaselt isa loata asju ära tuua, küll aga pidas võimalikuks garaaži selle omaniku loata edasi rentida, jättes sama versiooni kohaselt võõra isiku valdusesse garaažiomaniku asjad, loobudes kõikidest võimalustest ühendust võtta uue rentnikuga, kes väidetavalt lahkus tööle naaberriiki teadmata asustatud kohta. Taolised süüdistatava väited ei ole tõsiseltvõetavad ega riimu kriminaalasjas kogutud tõenditega ega ole loogilised. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava käitumisest saab järeldada seda, et süüdistatav, andes kasutada enda poolt renditud garaažiboksi sõiduki hoidmiseks, vähemalt pidas võimalikuks seda, et sõiduk on saadud kuritegelikul teel ja tema renditud garaažiboksis hoitakse sõidukit 5 selleks, et varjata seda omaniku ja politsei eest, milleks oli sõiduk kaetud riidega selliselt, et välistada konkreetse sõiduki avastamist. Kuivõrd süüdistatav ei viibinud sõiduki varguse toimepanemise ajal ise Tallinnas, ei saa ka väita, et ta oleks ise toime pannud karistatavat eeltegu, so sõiduki vargust. Küll aga garaaživõtmete valdajana teadis ta isikut, kes sõiduki sinna toimetas ja seejärel võttis süüdistatav selle sõiduki sinna ka hoiule. Asjaolu, et süüdistatav ise käis pärast seda veel sõiduki juures garaažis näitab seda, et ta jätkuvalt oli teadlik sõiduki kuritegelikust päritolust juba sõiduki katmise viisi tõttu. Samas aga asjaolu, et tema käes oli ainuke ja täielik võtmete komplekt, välistas võimaluse, et garaažiomanik juhuslikult võõra sõiduki avastaks, kuivõrd garaažiomanikul puudus selleks võtme puudumise tõttu võimalus. Seetõttu leiab kohus, et kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tuvastatud süüdistatava kaudne tahtlus kuriteo toimepanemiseks ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuriteona, so kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmisena. Karistuse määra ja liigi valikul arvestab kohus süüdistatava süü suurust, inkrimineeritud kuriteo iseloomu ja eesmärki ning toimepanemise tehiolusid, samuti süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, millise toimepanemise eest on ette karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 1 aastani. Süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest nähtuvalt on süüdistatav varem kohtulikult karistamata. Kriminaalasja kohtuliku arutamise ajaks oli süüdistatav asunud ka tööle ning tal on alaline sissetulek. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kuritegelikul teel saadud ja süüdistatava poolt hoitud sõiduk avastati ning tagastati omanikule, mistõttu ei tekkinud ka olulist kahju. Taolisi asjaolusid arvestades peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud rahalist karistust, jättes süüdistatava suhtes kohaldamata karistuse, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul peab kohus oluliseks asjaolu, et süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks määrata karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Märt Toming Kohtunik 6