1-06-4399\2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. mail 2006.a. 1- 06- 4399 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Külli Vendiku juuresolekul, prokuröri Aleksander Tšitšerovi ja kaitsja Veljo Viiloli osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 kohtumajas arutas lühimenetluses kriminaalasja D.F süüdistuses KarS § 424 järgi. Süüdistatav D.F - isikukood XXXXXXXX, Eesti kodanik, keskeriharidusega, töötab juhutöödel; elukoht: XXXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud 30.03.2000.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 204 lg 3 järgi – 9 kuud vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks ; tõkend it kohaldatud ei ole. Süüdistus . D.F isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 24.11.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri otsusega karistati rahatrahviga 9 600 krooni, karistatus kustumata, uuesti
2. veebruaril 2006.a. kella 21.10 ajal Harjumaal Maardu linnas Maardu tee
3. kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Sierra registrimärgiga 743 ALJ Sellega pani D.F toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav D.F tunnistas end kohtuistungil süüdi, kahetses toimepand ut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja advokaat V. Viilol pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et D.F süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: väärteoprotokolliga 15.02.06.a. (tl. 8), alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl. 9 – alkoholisisaldus ühes liitris D.F väljahingatavas õhus oli 0,85 mg – s.o. joobeastme määramise korra kohaselt keskmine alkoholijoove); ärakirjaga väärteoasjas tehtud otsusest 24.11.2005.a. (tl. 5), mis näitab, et ta on isik, kes on varem juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ning on selle eest karistatud rahatrahviga ; õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.15), väljavõttega karistusregistrist (tl.16 - 17); samuti D.F enda ütlustega eeluurimisel (tl. 10, 12- 13), kus ta kinnitab, et oli 15.02.06.a. töö juures joonud 3 pudelit kanget õlut. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud ning D.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistus e mõistmisel lähtub kohus D.F süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid (autot juhtis ta keskmises alkoholijoobes) ja süüdlase isikut, keda analoogse kuriteo eest on ka varem karistatud ning seda vangistusega tingimisi. Kuigi karistatus kuriteo eest jõudis kustuda, sõitis ta uuesti alkoholijoobes 03.11.2005.a., mille eest talle määrati rahatrahv. Selle trahvi on ta sõbra abil tasunud, kuid mingeid järeldusi oma käitumisest ning mõistetud karistustest ta ei teinud ning järjekordselt istus ta rooli alkoholijoobes 15.02.2006.a. Kohus leiab, et D.F pole võimalik karistada rahalise karistusega: selleliigiline karistus talle mõju ei avalda; samuti on tema ülalpidamisel on 2 alaealist last; elatist teenib ta juhutöödega, maksmata on võlg sõbrale (kes tema eest trahvi tasus), tasuda tuleb ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud. Kohus peab põhjendatuks karistada D.F vangistusega , kuid KarS § 69 alusel on seda võimalik asendada üldkasuliku tööga. Reaalse vangistuse mõistmine pole otstarbekohane, sest ta on töövõimeline isik ning nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks andis ta kohtuistungil. Samuti peab kohus vajalikuks lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 p 1 alusel, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõ tmist ning seda vähemalt sanktsiooni keskmises määras. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §- dest 237- 238, 249, 311, 313 kohus otsustas:
4. Süüdi tunnistada D.F KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus ) kuud vangistus t. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (2 kuud) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada 4-kuuline (s.o. 120 päeva) vangistust üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tund i üldkasulikku tööd, tuleb D.F kanda 240 tundi ÜKT-d. KarS § 69 lg 3 alusel määrab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 5 (viis) kuud ning sellel tähtajal on D.F kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta D.F-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuue ks) kuuks .
5. Välja mõista D.F-ilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 1 581,20 kr (üks tuhat viissada kaheksakümmend üks krooni ja 20 senti). Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik