järgi Süüdistatav V.K VF kodakondsus, keskharidusega, emakeel –vene keel, töötab OÜ Rotang Grupp, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. lühimenetluses RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada V.K
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel eelvangistus 1 päev lugeda karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub 3 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel mõistetud karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid:
Kohtuistungil kinnitas V.K, et on süüdistustest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kannatanu Angelina Fjodorova kohtusse ei ilmunud. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava V.K süü kannatanu Angelina Fjodorova kehalises väärkohtlemises on täielikult tõendatud: -kannatanu Angelina Fjodorova ütlustega, mis olid antud eeluurimisel, kus ta seletas, et 17.10.2005.a. õhtul oli ta sõbrannaga “Hiirelõksu” baaris, sinna tuli ka tema endine elukaaslane V.K. Nad tarvitasid alkoholi ja tal tekkis V.Kga sõnavahetus, siis ta tundis reies valu ja nägi, et jalg on verine, pükstel on tekkinud auk. Ta sai aru, et teda on löödud noaga ja seda sai teha ainult V.K, kes kohe ka lahkus baarist. Kohale oli kutsutud politsei ja kiirabi, teda toimetati traumapunkti, kus noahaav õmmeldi kinni. Kui ta oli juba kodus, tuli tema juurde V.K, kes tunnistas, et lõi teda noaga (t.l. 33-34). -tunnistaja Svetlana Jänese ütlustega (t.l. 37-38), kes seletas eeluurimisel, et 17.10.2005.a. oli ta koos oma tuttavatega (sh ka Angelina Fjodorova) baaris “Hiirelõks”. Mingil ajal tuli baari ka Angelina Fjodorova elukaaslane Vladimir, nad vestlesid omavahel ja siis läks Vladimir ära. Siis ta märkas, et Angelina Fjodorova jalg on verine ja Fjodorova ütles, et Vladimir lõi teda noaga. Noaga löömise momenti tema ei näinud. -politseitöötajate ettekannetega (t.l. 3-5), millest nähtub, et 17.10.2005.a. öösel saabus väljakutse aadressile Sakala 14,Tallinnas, kus löödi naisterahvast noaga. Kannatanu Angelina Fjodorova oli viidud kiirabiga Tallinna Keskhaiglasse. Kannatanu seletas, et teda oli jalga löönud noaga elukaslane V.K (ik. ). Kannatanu poolt antud tundemärkide järgi oli Tehnika tänaval tabatud kahtlustatav, kes ei eitanud oma tegu ja ka nuga, millega ta oli löönud kannatanut oli tal taskus. Kahtlustatav oli toimetatud Kesklinna PO-sse. -kahtlustatava V.K eeluurimisel antud ütlustega (t.l. 20-25), kus ta seletas, et 17.10.2005.a. öösel olles Hiirelõksu baaris omavahelise tüli käigus lõi oma elukaaslasele Angelina Fjodorovale noaga paremasse jalga. Pärast seda läks minema. -sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega (t.l. 6-10). -asitõendi – noa – vaatlusprotokolliga koos fototabelitega (t.l. 30-32). Kohtunik asub seisukohale, et V.K on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tema ja kannatanu Angelina Fjodorova ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning V.K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik V.K isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. V.K on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, oma süüd ta tunnistab, kahetseb tehtut, materiaalne kahju puudub. Kuigi V.K tema enda sõnade kohaselt töötab, kriminaalasja materjalide hulgas on ka tema positiivne iseloomustus OÜ Rotang Grupp, kuid nagu nähtub Maksuameti tõendist V.K pole Maksuametile oma tulu deklareerinud, seega kohtu arvates pole otstarbekas talle määrata rahalist karistust, arvestades, et ta peab tasuma riigituludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest ja kaitsjatasu. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et V.Kle tuleb karistuseks mõista lühiajalist vangistust KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega. Kuid V.Kl on kindel elukoht olemas, ta käesoleval ajal töötab, omab sissetulekut, kannatanuga on tal käesoleval ajal taas sõbralikud suhted, seega võib V.Kle anda veel ühe võimaluse ja määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, anda ta katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tsiviilhagi pole esitatud. Asitõendid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.