← Eesti

1-06-7074\2

Obsah (7)§ 121§ 136§ 274§ 275§ 64§ 74§ 75

1- 06- 7074 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2006.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1- 06- 7074 (06237600117) Kohtunik Kül

§ 121

, § 136 lg 2, § 275 ja § 274 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav S.K - isikukood XXXXXXX; Eesti kodanik ; haridus 8 klassi; elukoht: XXXXXXXXX; õpib Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis; töökoht: Staatus OÜ; varem kriminaalkorras karistamata (31.05.2004.a. Harju Maakohtu otsusega kohaldatud mõjutusvandina käitumiskontrollile allutamist); väärtegude eest karistatud rahatrahvidega; tõkend – elukohast lahkumise keeld (eeluurimisel oli kahtlustatavana kinni peetud 22.23.01.06.a.) Kaitsja vandeadvokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada S.K

§ 121

järgi ning karistuseks mõista 5 kuud vangistust;

§ 136

lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta vangistust;

§ 274

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 kuud vangistus ;

§ 275

järgi ning karistuseks mõista 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja lõplikuks karistuseks S.K-le mõista 1 (üks)aasta vangistust, millest eelvangistusena on ära kantud 2 päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.K 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.

§ 75

lg 2 on S.K kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata S.K-le kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2. Välja mõista S.K ilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 500 (üks tuhat viissada) krooni ja sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus . S.K süüdistatakse selles, et tema 02.06.2005.a. kella 16.30 ajal XXXXXXXXX korteris tungis kallale Krisli Lemvaldile, haarates kannatanul kaelast ning lükates ta voodile pikali. Kui kannatanu püsti tõusis, lõi S.K teda rusikaga vasaku silma piirkonda, mille tagajärjel K. Lemvald kukkus. Seejärel lõi S.K K. Lemvaldi jalaga vasaku reie piirkonda. Sellega pani S.K toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ning löömise. Samuti süüdistatakse S.K selles, et tema, teades, et Krisli Lemvald on noorem kui kaheksateistaastane, 02.06.2005.a. kella 16.30 ajal XXXXXXXXXX korteris piiras Krisli Lemvaldi liikumisvabadust, takistades tema lahkumist nimetatud korterist, lukustades ukse ning istudes ise ukse ees. Sellega pani S.K toime

§ 136

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, mis on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Samuti süüdistatakse S.K selles, et tema 22.01.2006.a. kella 02.00 paiku aadressil XXXXXXXXXX korteris politseikontrolli käigus ei allunud politsei seaduslikele korraldustele, vaid solvas oma ametikohuseid täitvat Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna politseivaneminspektor Igor Iontšat ebasündsate ja solvavate väljenditega. Sellega pani S.K toime

§ 275

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. 2 Samuti süüdistatakse S.K selles, et tema 22.01.2006.a. kella 02.00 paiku aadressil XXXXXXXXX korteris lõi üks kord rusikaga vastu nina oma ametikohuseid täitvat Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna politseivaneminspektor Igor Iontšat. Sellega pani S.K toime

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus S.K-le toimepandud kuritegude eest 1 aasta vangistust.

§ 74

alusel võib S.K tingimisi karistuse kandmisest vabastada, allutades ta käitumiskontrollile katseajaga 18 kuud. Käitumiskontrolli ajal on S.K kohustatud täitma

§ 75

lg 1 nimetatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 alusel on S.K kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses

§-de 121, 136 lg 2, 275 ja 274 lg 1 järgi tunnistas S.K end kohtuistungil täielikultsüüdi ja kahetses toimepandut. Kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse koha ldamiseks ja oma õigustest on nad teadlikud. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et S.K enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Õigesti on kvalifitseeritud tema käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning S.K tuleb süüdi tunnistada

§-de 121, 136 lg 2, 275 ja 274 lg 1 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni). Arvestades S.K varanduslikku seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus kaitsetasust (5 460,45 kr) osa riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.