1-06-9421\2

(05231400800)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Tõlk Nadežda Paukson Kriminaalasi F.I (Burjani) süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Irina Kanelskaja Süüdistatav F.I (BURIYAN/ BURJAN) isikukood XXXXXXXXX, Vene Föderatsiooni kodanik, keskharidusega, elukoht: XXXXXXXX; töötab ehitajana Holerek Maja AS-s; varem kriminaalkorras karistatud, karistatus kustunud; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega, trahvid tasutud; tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja vandeadvokaat Niina Petrjakova RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada F.I (BURJAN) KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 300 päevamäära, miinimumpäevamäärast 50 krooni, on 15 000 krooni. mis lähtudes KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 200 päevamäära ehk 10 000 (kümme tuhat) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist ehk vähemalt 1 000 krooni igas kuus. (Rahandusministeeriumi arveldusarve Ühispangas 10220034796011 või arve Hansapangas 221023778606; mõlemal juhul viitenumber 4100064939). Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta F.I-lt (Burjanilt) mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolme ks) kuuks.
2. Välja mõista F.I-lt (Burjanilt) menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 221,30 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. F.I isikuna, keda 29.10.2002.a. Tallinna Politseiprefektuuri otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistati rahatrahviga 12 000 krooni, ajal kui trahv oli tasumata ja karistatus kustumata, uuesti
3. juunil 2005.a. kella 04.41 ajal Harjumaal Rae vallas Aleviku tee 1 maja juures juhtis joobeseisund is mootorsõidukit BMW 520 regis trimärgiga 277 TDV. Sellega pani F.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav A. Burjan tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja N. Petrjakova pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. A. Burjani süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - väärteoprotokolli ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 23.06.05.a. (tl. 6, 7 ); - ärakirjaga väärteoasjas tehtud otsusest 29.10.2002.a., millest nähtub, et tegemist on isikuga keda joobes juhtimise eest on varem juba karistatud (tl. 5); - väljavõttega karistusregistrist (tl.10-11) ja liiklusjärelevalve osakonna andmebaasi õiendiga (tl.9); - kahtlustatava A. Burjani enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 8, 14- 16). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A. Burjani süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüd i tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. Burjani süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et A. Burjani on võimalik karistada rahalise karistusega. Varem mõistetud rahatrahvid on tal käesolevaks ajaks tasutud. Tal on kindel elu- ja töökoht ning regulaarsed sissetulekud. Arvestades tema perekondlikku seisundit (tema ülalpidamisel on abikaasa ja 2 alaealist last) on põhjendatud määrata rahalise karistuse tasumine ositi. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Samuti peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks lisakaristuse koha ldamist ning see võib olla väiksem sanktsiooni keskmisest määrast. Lisakaristuse mõistmisel arvestab kohus, et mootorsõiduki joobes juhtimine on üks raskemaid liikluseeskirja eiramisi ning suure ühiskonnaohtlikkusega. Lisakaristuse kohaldamata jätmine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. KrMS § 175 lg 1 p-de, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §- d 238, 311 –
4. Kohtunik