← Eesti

1-05-645\8

Obsah (5)§ 199§ 65§ 200§ 64§ 76

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2006.a Kriminaalasja number 1-05-645 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Ivi Kesküla ja Ma

§ 199

lg 2 p 4- § 25 lg 2 ja § 200 lg 1 - 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12.aprilli 2006.a. kohtuotsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav A.L., Prokurör Vallo Kariler Süüdistatav A.L., Kaitsja v.adv. Leelo Viil Resolutsioon Harju Maakohtu 12. aprilli 2006.a kohtuotsus A.L.i suhtes jätta sisuliselt muutmata. Täpsustada kohtuotsuse resoltutiivosas liitkaristuse mõistmise alust, lugedes õigeks

§ 65lg 2.

Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik 1. A.L. tunnistati süüdi ja karistati

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 3 kuu vangistusega;

§ 200

lg 1 - § 25 lg 2 järgi 2 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Kr

MS § 238 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendati karistust 23.01.2004.a otsuse järgi ärakandmata vangistuse s.o. 26 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 26 päeva vangistust, karistuse aja algusega 22.05.2005.a. 1.1. A.L. mõisteti süüdi selles, et tema, olles varem karistatud varguse toimepanemise eest ja omades kustumata karistust, 27.12.2004.a kella 17.30 ajal Tallinnas, Roosikrantsi 2 asuvas R kioski müügipunktis kasutades ära olukorda, et müüja on tema poole seljaga, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügiletilt neli pakki närimiskummi „Orbit“ maksumusega kokku 27,60 krooni, pani tasku ja üritas kioskist väljuda, kuid peeti kinni kioskis viibinud teise ostja poolt, mistõttu ei saanud kuritegu lõpule viia. Seega pani ta toime kuriteo

§ 199lg 2 p 4-§ 25 lg 2 järgi.

1.2. Samuti A.L. 22.mail 2005.a kella 12.30 ajal Tallinnas, Mahtra 1 asuvas Mustakivi keskuse jalatsite müügiboksis, kasutades ära olukorda, et müüja on tema poole seljaga, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müüja Ljubov Botvinova poolt küljest letil asuvast avast OÜ-le Märtsikelluke kuuluva ja müügiks väljapandud rahakoti maksumusega 295 krooni, kuid ei jõudnud kätt ära tõmmata, sest L. Botvinova märkas seda ja haaras tema mõlemast käest kinni, mistõttu A.L. tõmbas oma vasaku käe lahti ja lõi selle käega L. Botvinovale ühe korra vastu tema vasakut kätt, põhjustades L. Botvinovale füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku käevarre põrutuse ning haardest vabanenuna tahtis ära joosta, visates rahakoti maha, kuid peeti kinni kõrvalboksi müüja poolt. Sellega pani ta toime ebaseadusliku omastamise eesmärgil toime võõra vallasasja äravõtmise katse, milline oli seotud füüsilise vägivalla kasutamisega, s.o.

§ 200lg 1§ 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo.

Apellatsiooni põhistused.

  1. A.L. ei nõustu esitatud apellatsioonis maakohtu otsusega tema süüdimõistmises röövimise katses ning palub selles osas süüasi uuesti läbi vaadata. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Kohtukolleegium, tutvunud apellatsiooni sisuga, kriminaaltoimiku materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. 3.
  3. Seonduvalt A.L.ile esitatud röövimise katse süüdistusega märgib kohtukolleegium järgmist. Nähtuvalt maakohtu otsusest on kohus A.L.i süü selles episoodis lugenud tõendatuks eelkõige kannatanu Ljubov Botvinova ütlustega, samuti nagu tunnistajate Pavel Pavljutškovi ja Artjom Tokarevi ütlustega. A.L. ise on andnud süüasja erinevatel etappidel vastukäivad ja sisult lahknevad seletusi alates kahtlustatavana ülekuulatuna sellest, et ta ei kavatsenud rahakotti varastada küll aga osta ( kd 2 tl. 17-19) kuni seletusteni kohtus, et pani toime rahakoti salajase varguse katse, kuid selle ebaõnnestumisel ja ilmsiks tulekul tahtis rahakoti müüjale tagastada. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldustega, et A.L.i ütlused on ilmses vastuolus tuvastatud tehioludega ning hinnatavad mitteusaldusväärse kaitseversioonina. Samas ei ole alust kahelda kannatanu L. Botvinova ühetaolistes ja faktiliste asjaoludega seonduvates ütlustes. L. Botvinova väitel sisenes 22.mail 2005.a kella 12.30 paiku Mustakivi keskuse kaupluse boksi meesterahvas, kes kummardus leti juurde, haaras sealt ettejuhtuva rahakoti ja üritas boksist välja joosta. Kui L. Botvinova hakkas teda kinni pidama, lõi mees kannatanut vastu kätt ja püüdis põgeneda. Pärast kinnipidamist viskas ta maha rahakoti ( kd. 2 tl. 3-7) 27.05.
  4. antud ütlustes täpsustab L. Botvinova, et märkas meest, kui see oli pannud käe leti alla, ning hetkel kui ta mehe poole pööras, haaras see leti alt esimese ettejuhtuva rahakoti, mille tõttu läks ümber letialune osa. Tunnistaja haaras mehe kätest kinni, mille peale see lõi teda vasaku käega vastu kätt. Nähes, et tal ei õnnestu põgeneda, viskas mees rahakoti kaupluse põrandale ( kd 2 tl. 42-46) Kinnipeetuks osutus A.L.. L. Botvinova ütlused on sünkroonis nii tunnistajate kui muude asjas uuritud tõenditega. 3.
  5. A.L.i teo õigeks kvalifitseerimiseks tuleb selle toimepanemise situatsiooni vaadelda terviksituatsioonina ja asjaolust, et antud juhul on tegu ebatüüpilise vägivaldse vara hõivamisega, kus vägivalla kasutamise tahtlus ei olnud suunatud mitte niivõrd vara omaniku tahte mahasurumiseks ja seeläbi vara üleminekuvõimaluse loomisele, vaid vara üleminekule järgnenud põgenemissituatsioonist väljumisele. Kohtukolleegium lähtub siinjuures Riigikohtu lahendites nr. 3-1-1-19-96 ; 3-1-1-95-96 väljendatud seisukohast. Kohtukolleegium märgib, et tuvastatud tehioludel tajus A.L., et salajase varguse katse on ebaõnnestunud ning ta üritas säilitada valdust võõrale varale röövimise teel - lüües müüjale vastu kätt, ja pärast seda, nähes, et tal ei õnnestu põgeneda, viskas rahakoti maha. Kuna esialgne kavatsetud kuritegu – salajane vargus – ei olnud selleks hetkeks lõpule viidud, kasvas kuritegu seonduvalt kannatanu sekkumise tõttu ja süüdlase tahtlikust tegevusest - vägivalla kasutamisest - üle röövimiseks. Ka see kuritegu jäi lõpule viimata, kuna A.L. peeti kinni enne kui tal tekkis võimalus hakata võõrast vara oma äranägemise järgi kasutama või käsutama. Kohtukolleegium leiab, et A.L. pani tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise katse vägivallaga ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 3.
  6. Kohtukolleegium nõustub maakohtu poolt tõendite hindamisega ja leiab, et maakohtu otsuse tegemise aluseks olnud tõendite kogumi põhjal on maakohus süüdistatava tegevust vara hõivamisel õigesti hinnanud röövimise katsena

§ 200lg 1- 25 lg 2 järgi.

Maakohtus on mõistnud varem seitsmel korral kohtu poolt karistatud A.L.ile karistuse lähtuvalt eelkõige tema süüst. Kohus luges A.L.i karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse. Kohtukolleegiumil puudub seaduslik alus süüdlasele sanktsiooni alammääras mõistetud ja vastavalt lihtmenetluse sätetele 1/3 vähendatud karistuse leebemaks muutmiseks. 4. Kohtukolleegium korrigeerib maakohtu otsuse resolutiivosa, milles on ekslikult viidatud lõpliku liitkaristuse mõistmise aluseks

§ 65lg 1.

Kohtukolleegium märgib, et A.L. pani uued tahtlikud kuriteod toime pärast vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist katseajal, mistõttu vastavalt

§ 76

lg 6 -le mõistetakse süüdlasele liitkaristus vastavalt

§ 65lg 2 sättele. 5. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p-dest 1 ja 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 12.04.2006.a otsuse A.L.i suhtes sisuliselt muutmata, tehes täpsustuse liitkaristuse mõistmise aluse suhtes, lugedes õigeks

§ 65lg 2.

Ene Randmäe Ivi Kesküla Malle Preimer

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.