1-06-9731\1

(06231400335)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi B.M-i süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav B.M - isikukood XXXXXXXX, Eesti kodanik; põhiharidusega, elukoht: XXXXXXXXX; töötab AS-s Veronet; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega; tõkend it kohaldatud ei ole Kaitsja Gennadi Paškurlatov RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada B.M KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 45 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 30 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi ÜKT- d, siis 30- päevane vangistus asendatakse üldkasuliku tööga 60 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrab kohus ÜKT tegemise tähtajaks 6 (kuus) kuud. ÜKT tegemise ajal on B.M allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta B.M-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolme ks) kuuks .
2. Välja mõista B.M-ilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Ühispangas, viitenumber 2800049777) – joobe tuvastamisega tekkinud kulu 85 (kaheksakümmend viis) krooni ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. B.M, olles 04.08.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri otsusega karistatud liiklusseaduse § 7419 alusel, s.o. joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga 15 600 krooni, uuesti kehtiva karistatuse ajal, s.o. 17.03.2006.a. kella 15.21 ajal Maardu linnas juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Sierra registrimärgiga 661AKC. Sellega pani B.M toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav B.M tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja G. Paškurlatov pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. B.M-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 17.03.
3. (tl 10), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr. 1738 (tl. 9); ärakirjaga väärteoasjas tehtud otsusest 04.08.2005.a. (tl.7); õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl. 20); väljavõttega karistusregistrist (tl. 19); samuti B.M-i enda ütlustega eeluurimisel (tl. 13, 14 - 16). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et B.M-i süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüd i tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus B.M-i süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et B . M pole võimalik karistada rahalise karistusega. Selleliigiline karistus pole olnud piisavaks vahendiks, et ära hoida uue samasuguse süüteo toimepanemist. Varem määratud rahatrahvid suutis B.M ära maksta alles kohtuistungi toimumise ajaks ning on selleks võtnud pangalaenu. Uus rahaline karistus paneks raskesse majanduslikku olukorda kõik pereliikmed, sest süüdlase ülalpidamisel on kaks alaealist last. Mõistes B.M-ile põhikaristuseks aga vangistuse, peab kohus võimalikuks teha seda sanktsiooni alammäära piires ning asendada see üldkasuliku töö tegemisega KarS § 69 alusel. Kirjaliku nõusoleku ÜKT tegemiseks andis B.M kohtuistungil. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Põhjend atuks peab kohus süüdlase suhtes ka lisakaristuse kohaldamist, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine on üks raskemaid ja ohtlikumaid LE nõuete rikkumisi ning lisakaristuse kohaldamata jätmine isiku suhtes, kes sellise teo paneb toime korduvalt, ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. KrMS § 175 lg 1 p 3, 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. joobe tuvastamisega tekkinud kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §- d 238 lg 1 p 4, 311,
4. Kohtunik