1-06-8163\2

(05237300409)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi E.D süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav E.D - isikukood XXXXXXXX; Eesti kodanik; keskeriharidusega; elukoht: XXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud neljal korral; kannab karistust 21.01.2005.a. Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 201 lg 2 p 1 järgi – 1 aasta vangistust tingimisi 2aastase katseajaga, mis pöörati täitmisele 21.11.2005.a.Harju Maakohtu määrusega ning vangistuse algus 30.10.2005.a. Kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada E.D KarS § 263 p 1 järgi ning karistuseks mõista 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust (4 kuud) 21.01.2005.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 kuu ja 29 päeva) ning liitkaristuseks mõista 5 kuud ja 29 päeva vangistust algusega 01.09.2006.a.
2. Välja mõista E.D-lt kuriteoga tekitatud kahju katteks 1 245 (üks tuhat kakssada nelikümmend viis) krooni Jaak Sirbi (Sirp) kasuks (elukoht Saue vald Laagri Sae 2-32).
3. Välja mõista E.D-lt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. ekspertiisitasu 2 875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, määratud kaitsjale makstav tasu 1 728,70 kr (üks tuhat seitsesada kakskümmend kaheksa krooni ja 70 senti) ja sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus . E.D süüdistatakse selles, et ta Keila linnas
4. aprillil 2005.a. kella 03.30 ajal rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et ta Keskväljak 6 asuva kaupluse Tallinn juures tänaval ründas selja tagant Jaak Sirpi, haaras tal kaelast kinni, tõmbas ta pikali ja lõi kannatanut korduvalt käte ja jalgadega pähe. Hiljem järgnes ta J. Sirbile Põhja ja Niidu tänava ristmikuni, kus lõi kannatanut telliskiviga näo piirkonda, tõukas ta pikali ja lõi paaril korral keha ja pea piirkonda, tekitades sellega tervisekahjustusi, mis ei olnud ohtlikud kannatanu elule Nende tegudega pani E.D toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. rahu ja avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Süüdistatav E.D tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi, kahetses toimepandut, vabandas kannatanu ees ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja R. Lumiste pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud Kohtuliku arutamise järeldused. E.D süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks tema süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - kannatanu J. Sirbi avaldusega politseile (tl.3), tema ütlustega eeluurimisel (tl.4, 51- 52) ja selgitustega kohtuistungil; - hambapolikliiniku arvetega (tl. 7- 8); -kanatanu läbivaatuse protokolliga ja sellele lisatud fototabelitega (tl.9-11); - äratundmiseks esitamise protokollidega (tl.12- 17); - tunnistajate Anneli Pitka ja Kaija Mihkelsoni ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 18- 19; 2527) selle kohta, et kannatanut ründas Keila linnas kahel korral E.D; - ekspertarvamusega selle kohta, et J. Sirbil diagnoositud tervisekahjustused - hammaste murrud, pindmine peahaav, ülahuule haav, ülalõua põrutus – on tekitatud löökidest näkku ja vastu pead või ka löögijärgsest paiskumisest maha (tl. 56 -57). 2 Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et E.D süü rahu ja avaliku korra raskes rikkumises on täielikku tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi. Süüdlasel ei olnud kannatanuga eelnevalt isiklikke vaenulikke suhteid, ta ei tundnud J. Sirpi ega olnud temaga ka varem suhelnud. Teadmata varem baaris toimunud kõnelusi või oma tuttavate suhteid J. Sirbiga, ründas ta kannatanut avalikus kohas teiste juuresolekul, s.o. linnatänavail huligaansel ajendil; jätkas kannatanu jälitamist ja ründamist ka pärast seda, kui Falcki turvatöötajad olid nad lahutanud. Põhjendatud on kannatanu tsiviilhagi seoses traumajärgse hammaste raviga summas 1 245 krooni ning see summa tuleb süüdlaselt välja mõista. Vastuväiteid hagile E.D ei esitanud. Karistus e mõistmisel lähtub kohus E.D süüst. E.D karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise asjaolusid, süüdlase käitumise jõhkrust ja hoolimatust ning leiab, et E.D tuleb karistada vangistusega, mitte aga rahalise karistusega nagu taotles seda tema kaitsja. E.D on küll käesoleval ajal vanglas tööle rakendatud, kuid tasuda tuleb tal kannatanu tsiviilhagi ja menetluskulud. Tema viimaste kuude positiivne käitumine vanglas, oma teost arusaamine, kahetsus ja vabandamine kannatanu ees võimaldavad kohtu arvates mõista talle vangistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Kuna E.D pani uue tahtliku kuriteo toime katseajal, siis tuleb talle liitkaristus mõista KarS § 65 lg 2 alusel . Kohtuotsuse tegemise seisuga on tal eelnevast mõistetud karistusest kandmata 1 kuu ja 29 päeva vangistust ning selle aja võtta tuleb suurendada antud kuriteo eest mõistetavat karistust. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni). Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311,
5. Kohtunik 3