Obsah (4)

§ 424§ 44§ 66§ 50

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 25. augustil 2006.a. 1- 06- 9470 Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi Tallinnas Tartu mnt. 85 käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid N.L-i süüdistuse

§ 424järgi.

Süüdistatav N.L - isikukood XXXXXXX; Eesti Vabariigi kodanik; keskharidus; elukoht: XXXXXXX; töötab juhutöödel; varem kriminaalkorras karistamata; karistatud 15.08.2005.a Põhja Politseiprefektuuri otsusega liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga (trahv tasutud 30.08.05.a.); tõkendit kohaldatud ei ole. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. N.L süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Põhja Politseiprefektuuri otsusega 15.08.2005.a karistati rahatrahviga 9000 krooni, karistatus kustumata, uuesti 16. aprillil 2006.a kella 19:35 ajal Harjumaal Keila linnas Aia tänaval juhtis mootorsõidukit VW Passat registrimärgiga 795 TDH, olles joobeseisundis. Sellega pani N.L toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtu järeldused. Õigesti on kva lifitseeritud süüdistatava käitumine

§ 424järgi.

Toimikus olevate kirjalike tõenditega: väärteoprotokolliga (tl. 7), joobeseisundi tuvastamise protokolliga (tl. 8); ärakirjaga väärteoasjas tehtud otsusest 15.08.2005.a. (tl. 3), õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl. 11), väljavõttega karistusregistrist (tl. 12), samuti N.L-i enda ütlustega eeluurimisel (tl.17- 18) on tõendatud tema süü kuriteo toimepanemises. Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust

§ 44lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära.

N.L on toime pannud teise astme kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Kuna antud kriminaalasjas karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust ning eelneva rahatrahvi on N.L tasunud, 2 nõustub kohus prokuröri taotletud karistuse määraga, s.o.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 275 päevamäära ulatuses, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 13 750 krooni.

§ 66

lg 1 alusel peab kohus võimalikuks määrata rahalise karistuse tasumise ositi, s.o 10 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist võrdsetes osades ehk 1 375 krooni igas kuus . Põhjendatuks peab kohus ka prokuröri taotlust lisakaristuse osas ning seda alla sanktsiooni keskmist määra.

§ 50lg 1 p 1 tuleb N.L-ilt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks.

Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult vä lja mõista ka menetluskulu, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 4 500 krooni. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada N.L

§ 424

järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 275 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 50 krooni on 13 750 (kolmteist tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939).

§ 66

lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o 10 kuu jooksul võrdsetes osades (1 375 krooni kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist. Lisakaristusena

§ 50

lg 1 p 1 alusel ära võtta N.L-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. 2. Välja mõista N.L-ilt menetlus kulu riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ning määratud kaitsjale makstud tasu 424,80 kr (nelisada kakskümmend neli krooni ja 80 senti). Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. Kohtunik