lg 2 p 7, 9 ja § 25 lg 2 järgi; G.L süüdistus
lg 2 p 7, 9 järgi; Lühimenetlus Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav P.J ik: XXX, EV kodanik, emakeel: vene keel, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX, käesoleval ajal faktiliselt rehabilitatsioonitalus Tõkend elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud: 23.03.2010, 30.04.2010 - 01.05.2010, 03.04.2010 04.04.2010. Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 14.06.2007 otsusega
lg 1 järgi vangistus 5 kuud,
järgi vangistus 4 kuud,
,
Harju Maakohtu 16.08.2007 otsusega
lg 1 ja 25 lg 2 järgi vangistus 30 päeva,
Harju Maakohtu 18.09.2008 otsusega
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud 17 päeva
Harju Maakohtu 02.10.2008 otsusega
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 8 kuud,
1 Kaitsja lg 2 alusel vangistus 10 kuud 14 päeva,
Harju Maakohtu 16.10.2009 otsusega
lg 2 p 7, 9 järgi vangistus 2 kuud,
Advokaat Leelo Viil Süüdistatav G.L ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, emakeel: vene keel, elukoht: XXX, viibib vahialusena Vanglas Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 11.04.2010, 30.04.2010 - 01.05.2010, 23.05.2010 - 24.05.2010, vahistatud 17.10.2010 Harju Maakohtu 09.06.2010 määruse alusel. Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 21.05.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 ja § 15 lg 2 järgi vangistus 3 kuud KrK § 47 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta; 2. Harju Maakohtu 17.05.2007 otsusega
lg 2 p 4, 7 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 6 kuud,
lg 2 alusel vangistus 2 kuud ja
Harju Maakohtu 12.11.2007 otsusega
lg 1 järgi vangistus 1 aasta 2 kuud,
Vabastatud tingimisi ennetähtaegselt Harju Maakohtu 14.08.2008 määrusega 1 aastase katseajaga, vabanes karistuse kandmiselt 26.08.2008, ärakandmata karistus 4 kuud 15 päeva. Ärakandmata karistus pööratud täitmisele Harju Maakohtu 14.10.2009 määrusega. Karistus kanti ära ajavahemikul 06.10.2009 kuni 22.02.2010. Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. P.J süüdi tunnistada
lg 2 p 7, 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada P.J-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.04.2010 kuni 01.05.2010, 03.04.2010 kuni 04.04.2010, 23.03.2010, so 5 (viis) päeva, lugedes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 5 (viis) päeva.
lg 1 ja 3 alusel jätta P.J-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 5 (viis) päeva P.J suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et P.J temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Rakvere talitus: Tallinna 28, 2 Rakveres, tel: 3 223 909) 5.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada P.J järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas rehabilitatsioonitalus XXX (XXX), • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonda Rakvere talitusse registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.
p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 18.02.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada G.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva. 10.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.04.2010, 30.04.2010 kuni 01.05.2010, 23.05.2010 kuni 24.05.2010 so 5 (viis) päeva, lugedes lõplikuks karistuseks vangistuse 5 (viis) kuud ja 5 (viis) päeva, arvestades ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist alates G.L kinnipidamisest, so alates 17.10.
lg 2 p 7, 9 alusel, taas 23.03.2010 kella 13.00 paiku Tallinna linnas Paldiski mnt 56 asuvast A-Selver AS Merimetsa Selverist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil soovis võtta ära huuleläiget Glam Shine väärtusega 181 krooni (11,57 eurot), 2 huuleläiget Glam Shine väärtusega kokku 402 krooni (25,69 eurot), ripsmetušši Telescopic väärtusega 198 krooni (12,65 eurot), ripsmetušši Ekstra-Vol väärtusega 219 krooni (14 eurot), kuid kuritegu tal lõpule viia ei õnnestunud turvatöötaja sekkumise tõttu. Samuti P.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt korduvalt toime pannud varguseid ning keda 16.10.2009 karistati
lg 2 p 7, 9 alusel, taas 03.04.2010 kella 18.25 paiku Tallinna linnas Vesivärava tn 37 asuvast A-Selver AS Torupilli Selverist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil soovis võtta ära 3 ripsmetušši Masterpiece Maxfactor väärtusega kokku 603 krooni (38,54 eurot), 2 ripsmetušši Maybelline False Lash väärtusega kokku 298 krooni (19,05 eurot), 5 huuleläiget L´Oreal Glam Shine väärtusega kokku 1005 krooni (64,23 eurot), 4 huuleläiget L´Orel Glam Shine väärtusega kokku 740 krooni 47,29 eurot), kuid kuritegu ei õnnestunud tal lõpule viia turvatöötaja sekkumise tõttu. Samuti P.J süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varasemalt korduvalt toime pannud varguseid ning keda 16.10.2009 karistati
lg 2 p 7, 9 alusel, grupis G.L-iga 30.04.2010 kella 17.10 paiku Tallinna linnas Rummu tee 4 asuvast ASelver AS Pirita Selverist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil soovis võtta ära 2 ripsmetušši Loreal Extra Vol väärtusega kokku 318 krooni (20,32 eurot), kahte huuleläiget Glamshine väärtusega kokku 402 krooni (25,69 eurot), 5 huulepulka Color Rich väärtusega kokku 895 krooni (57,20 eurot), 2 huuleläiget Color Rich väärtusega kokku 324 krooni (20,71 eurot), 2 huuleläiget Glam Shine väärtusega 402 krooni (25,69 eurot), huuleläiget Glam Shine väärtusega 185 krooni (11,82 eurot), 6 huuleläiget Glam Shine väärtusega kokku 1086 krooni (69,41 eurot), 4 MaxFactor Facefinityt väärtusega kokku 1020 krooni (65,19 eurot) , 3 ripsmetušši Loreal-Extra Volume väärtusega kokku 477 krooni (30,49 eurot), 7 Loreal Glam-Shine väärtusega kokku 1267 krooni (80,89 eurot), 2 Loreal True Match väärtusega kokku 518 krooni (33,11 eurot), Color Riche Shine Gelee väärtusega 162 krooni (10,35 eurot), 2 MaxFactor Natural Minerals väärtusega kokku 510 krooni (32,59 eurot), 3 Loreal Color Riche väärtusega kokku 537 krooni (34,32 eurot). Kuritegu ei õnnestunud tal lõpule viia turvatöötaja sekkumise tõttu. 4 Seega pani P.J oma tahtliku tegevusega toime grupi poolse katse süstemaatiliseks võõra vallasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. pani toime
G.L süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud varguse, 27.09.2009 ajavahemikul 21.00-22.30 Tallinna linnas XXX korteris võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära JB kuuluva kaelaketi väärtusega 8000 krooni (511,28 eurot) koos ripatsiga Versace väärtusega 10000 krooni (639,12 eurot). Samuti G.L süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud varguse, taas 11.04.2010 kella 10.40 paiku Tallinna linnas Mustamäe tee 12 asuvast Maxima kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil soovis võtta ära 2 kreemi Nivea Aqva Sensation 24h väärtusega kokku 290 krooni (18,53 eurot) ning 2 kreemi Nivea Visage Balance Sensation väärtusega kokku 290 krooni (18,53 eurot), kuid kuritegu ei õnnestunud tal turvatöötaja sekkumise tõttu lõpule viia. Samuti G.L süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud varguse, grupis koos kahe kohtueelses tegemata meesisikuga, 15.04.2010 kella 12.20 paiku Tallinna linnas Pärnu mnt 238 asuvast A-Selver AS Järve Selverist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära 2 päevakreemi Derma Genesis koguväärtusega 570 krooni (36,43 eurot), 2 öökreemi Derma Genesis koguväärtusega 570 krooni (36,43 eurot), 2 silmakreemi Derma Genesis koguväärtusega 570 krooni (36,43 eurot). Samuti G.L süüdistatakse selles, et tema isikuna kes on varasemalt korduvalt toime pannud varguseid, grupis P.J-iga 30.04.2010 kella 17.10 paiku Tallinna linnas Rummu tee 4 asuvast A-Selver AS Pirita Selverist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil soovis võtta ära 2 ripsmetušši Loreal Extra Vol väärtusega kokku 318 krooni (20, 32 eurot), kahte huuleläiget Glam Shine väärtusega kokku 402 krooni (25,69 eurot), 5 huulepulka Color Rich väärtusega kokku 895 krooni 57,20 eurot), 2 huuleläiget Color Rich väärtusega kokku 324 krooni (20,71 eurot), 2 huuleläiget Glam Shine väärtusega 402 krooni (25,69 eurot), huuleläiget Glam Shine väärtusega 185 krooni (11,82 eurot), 6 huuleläiget Glam Shine väärtusega kokku 1086 krooni (69,41 eurot), 4 MaxFactor Facefinityt väärtusega kokku 1020 krooni (65,19 eurot), 3 ripsmetušši LorealExtra Volume väärtusega kokku 477 krooni (30,49 eurot), 7 Loreal Glam Shine väärtusega kokku 1267 krooni (80,89 eurot), 2 Loreal True Match väärtusega kokku 518 krooni (33,11 eurot), Color Riche Shine Gelee väärtusega 162 krooni (10,35 eurot), 2 MaxFactor Natural Minerals väärtusega kokku 510 krooni (32,59 eurot), 3 Loreal Color Riche väärtusega kokku 537 krooni (34,32 eurot). Kuritegu ei õnnestunud tal lõpule viia turvatöötaja sekkumise tõttu. Lisaks sellele G.L süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt korduvalt toime pannud varguseid, taas 23.05.2010 kella 12.30 paiku Tallinna linnas Pärnu mnt 234 asuva Järve Selveri Koduekstra kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil soovis võtta ära 10 koorivat kreemi väärtusega kokku 499 krooni (31,89 eurot), kuid kuritegu ei õnnestunud tal lõpule viia turvatöötaja sekkumise tõttu. Samuti G.L süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt korduvalt toime pannud varguseid, taas 23.05.2010 kella 12.30 paiku Tallinnas Pärnu mnt 234 asuva Järve Selveri Koduekstra kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil soovis ära võtta 10 koorivat kreemi väärtusega kokku 499 krooni (31,49 €), kuid kuritegu ei õnnestunud tal lõpule viia turvatöötaja sekkumise tõttu. Seega pani G.L oma tahtliku tegevusega toime grupi poolt süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. pani toime
5 Kohtuistungil süüdistatav P.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil süüdistatav G.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatavate kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavate käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatavate poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 27.09.2009 toimepandud varguse episood JBi asjade vaegus: • 28.09.2009, 29.09.2009, 17.11.2009 ja 18.11.2009 koostatud kannatanu JB´i ülekuulamisprotokollide kohaselt 27.09.2009 ajavahemikul kella 21:00st kuni kella 22:00ni asukohaga Tallinn XXX, viibis tema juures korteris tütarlaps nimega Jekaterina, kellega ta just oli saanud tuttavaks Õismäel tiigi juures. Tütarlaps tuli tema ja sõbra juurde, hakkas nendega juttu ajama. Edasi läksid poodi, ostsid süüa ja alkoholi ning kõik koos läksid kannatanu maja juurde. Lasi tütarlapse enda korterisse, kannatanu ja ta sõber läksid maja ette suitsu tegema. Ära olid kuskil 5 minutit. Tütarlaps jäi neist kööki ja kui kannatanu tagasi tuli, siis oli Jekaterina samuti köögis. Siis mõne aja pärast, kui ta tagasi tuli suitsetamast, siis Jekaterina ütles, et ta hakkab nüüd minema, kuna on vaja hommikul kella 08:00 tööle minna. Kannatanu koos sõbraga saatis Jekaterina Väike-Õismäele 9 korruselise maja ette. Siis läks koju, läks baarikapi juurde ja nägi, et kuldkett oli puudu, sõrmused olid alles. Viimati ise kuldketti nägi päeval, kuna ise pani selle sinna. Külas tal peale Jekaterina ei käinud keegi. Kohe, kui avastas kuldketi varguse, siis helistas Jekaterinale, aga käesolevaks ajaks pole ta telefonile vastanud. Käis järgmisel päeval Maxima kaupluses, kus turvatöötaja vaatas üle eelmise päeva lindistuse tema ja neiu poes oleku kohta ning väitis, et neiu on varas ja narkomaan. Kuldketi väärtus ripatsiga on 18 000 krooni. Neiu, kes tutvustas end kui Jekaterina, oli umbes 23-25 a vana, normaalse kehaehitusega, rohkem kõhnema poole, kasv oli 175-180 cm, juuksed tumedat värvi, lühike soeng, kaelal oli väike tätoveering, nagu kassijäljed, see asus kaelal paremal pool. Seljas oli tal teksapüksid tumedat värvi, jope musta värvi, pluus valget värvi. Neiu rääkis vene keeles, et tal on väike laps ja mees viibib kinnipidamiskohas. Kannatanu on saanud tagasi varastatud kullast ripatsi Versace väärtusega 10000 krooni ja kaelaketi väärtusega 8000 krooni. Materiaalsed nõudmised puuduvad. (köide I tl 3-6, 7-9, 53-55, 64-68) • 19.10.2009 koostatud tunnistaja D S i ülekuulamisprotokolli kohaselt 27.09.2009 õhtul kella 19.30 paiku ta oli koos Jevgeni B Õismäel Maxima kaupluse juures Kullerkupu peatuses seisid ajasid juttu, seal olid ka teised noormehed kui nende juurde tuli neiu, hakkas rääkima, ütles, et ühte noormeestest ta olevat kuskil näinud. Tunnistaja koos Jevgeniga ja selle neiuga suundusid tiigi juurde, mis on Õismäel, istusid pingil umbes 30 minutit, Jevgeni kutsus enda poole külla, käisid poest läbi, täpsemalt Jevgeni koos neiuga käisid poes aga tunnistaja ootas neid väljas. Kolmekesi suundusid Jevgeni maja juurde, seisid trepikoja juures, Jevgeni koos neiuga läksid ta korterisse, tunnistaja ootas teda väljas, Jevgeni tuli kohe tagasi, tegi koos tunnistajaga suitsu, tunnistaja läks peale seda oma koju. Neiu oli see aeg Jevgeni korteris. Tol päeval oli eelnevalt koos Jevgeniga tarbinud alkoholi ja olid mõlemad väsinud. Järgmisel päeval hommikul Jevgeni B helistas ja ütles, et sama neiu olevat varastanud ta korterist kullast keti koos ripatsiga. Järgmisel päeval käisid Maxima kaupluses ja turvamees ütles, et oli seda neiu varem näinud kaupluses. Neiu oli umbes 22 a vana, kasv umbes 165 cm, normaalse kehaehitusega, tumedat juuksed, jalas olid teksad sinist värvi. Ta ütles, et ta nimi on Jekaterina. (köide I t/l 17-19) • 05.11.2009 koostatud tunnistaja D O ülekuulamisprotokolli kohaselt tunneb ta Jekaterina nimelist naisterahvast umbes 6 kuud, ta elab Õismäel, on umbes 25 aastat vana. Umbes 2 6 kuud tagasi, kuupäeva täpselt ei mäleta, juhuslikult kohtas Katjat peatuses Tammsaare ja ta ütles, et tal on panditud kullast kaelakett, et tal saab lepinguline aeg läbi, et kett pidi olema ilus. Koos Katjaga läksid endise ABC 6 kaupluse juurde, Tammsaare tänaval, pandimaja asub kaupluse 2 korrusel Katja võttis välja lepingu, näitas seda vastuvõtjale, meesterahvale, ta näitas ketti. Kett oli kullast, Versace, kogu keti pikkusel oli V tähe kujud, ripatsit polnud. Kaalus 12,5 grammi, mis oli märgitud kviitungil. Tunnistajale kett meeldis, Katja jäi tunnistajat ootama, käis kodus, võttis raha, tuli pandimajja tagasi ja tasus 1700 krooni, sai keti endale ja Katjale andis 100 krooni. Katja ütles, et see on tema kett aga raha pole väljaostmiseks, ta tahtis tunnistaja käest saada 300 krooni aga leppisid kokku 100 krooniga. Umbes nädala pärast pantis ise selle keti pandimajja, mis asub endise Ekstra kaupluse majas Sõpruse pst, esitas oma passi ja sai 1600 krooni, pantis kuuks ajaks. Kahe nädala pärast tal raha polnud ja kohtas tänaval A nimelist noormeest, kes elab tema maja kõrval asuvas majas. Koos läksid pandimajja ja kirjutas ta nimele volituse, et ta saab keti osta välja, ta andis tunnistajale 200 krooni ja hiljem A ise ostis keti välja. Sellest, et kaelakett oli varastatud, tunnistaja ei teadnud. Katja ütles, et see on tema, lihtsalt tal pole raha, et osta välja. (köide I t/l 26-28) • 11.11.2009 koostatud tunnistaja A Ž ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt oktoobri kuu lõpus 2009 oli ta Mustamäe teel oma vanemate maja juures Tallinna linnas kui tema juurde tuli kõrval majas elav D O, kes ütles, et ta pantis kullast kaelaketi, et tal pole raha seda välja osta ja ta palus, et ta ostaks selle välja, kuna kett on palju kallim kui panditud on. Oli nõus teda abistama ja ta ütles, et kui annab ta kätte kohe 1900 krooni, siis võib keti endale jätta. Kahe päeva pärast läksid koos pandimajasse, mis asub Tallinnas Sõpruse pst 9, tunnistaja ostis keti välja 1803 krooni eest ja samas andis Dimale 100 krooni rohkem, sai keti endale ja Dimaga läksid lahku. Kullast kaelakett oli tunnistaja käes umbes 2 nädalat ja viis selle pandimajja, mis asub Tammsaare teel. Pantis keti kuuks ajaks, esitas oma ID kaardi lepingu sõlmimisel, sai 1700 krooni. Tunnistajal oli vaja raha ja sellel põhjusel pantis keti uuesti. Kett oli kullast G tähe kujuline. Sellest, et kett oli varastatud ta ei teadnud. (köide I t/l 39-41) • 11.11.2009 koostatud tunnistaja M K ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta OÜ A pandimajas, mis asub Tammsaare tee 89, Tallinnas. 05.11.2009 tõi nimetatud pandimajja kullast keti (12,6g) 1700 krooni eest A Ž . (köide I t/l 42-45) • 18.11.2009 koostatud tunnistaja I P ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta alkoholi kaupluses Gerbera, mis asub Õismäel, umbes 2 kuud tagasi tuli kauplusesse neiu, keda tunneb nime järgi kui Katja, ta käib tihti nende kaupluses. Ühel päeval ta tuli sellel ajal kui pandimaja oli kinni ja pakkus müügiks kullast ripatsi Versace, mille eest ta tahtis saada 2500 krooni, ta ütles, et ripats on tema oma, et seda oli kinkinud talle noormees aga kuna on kiiresti vaja raha, siis tahtis viia selle pandimajja aga see oli kinni. Vaatas ripatsi üle ja oli nõus seda ostma 800 krooni eest, Katja tahtis küll rohkem saada raha, aga nõustus selle summaga kuna tõesti oli vaja raha, mille jaoks ta ei öelnud. Sellest, et ripats võib olla varastatud ta ei aimanud, kuna ta tõesti oli korduvalt käinud kaupluses noormeestega ja ei välistanud, et see võib olla kingitud. Tunnistaja andis politseile välja ripatsi Versace. (köide I tl 59-61) • 29.09.2009 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis kannatanu JB ära fotol nr. 1 oleva tütarlapse, kes tal külas oli ja keda kahtlustab korteri seksioonikapist keti varastamises. Tunneb ära üldiste näojoonte ja soengu järgi. On kindel, et see on too tütarlaps, kelle kohta 29.09.2009 ütlusi andis. Nimetatud pildil esitatud isikuks oli G.L. (köide I t/l 10-12) • 19.10.2009 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tunnistaja D S tundis ära fotol nr 3 oleva isiku, kelle kohta ta andis ütlusi 19.10.
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli P.J temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguste toimepanemise eest neljal korral karistatud ning menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse teda kolme varguse katse toimepanemises 23.03.2010, 03.04.2010 ja 30.04.2010. Sellisest varasemast käitumisest ja menetletavas kriminaalasjas inkrimineeritud süütegudest saab kohus järeldada, et varguste toimepanemine on muutunud süüdistatava elulaadiks ja põhiliseks sissetulekuallikaks ning kohus leiab, et taoline süütegude toimepanemine on hinnatav varguste toimepanemisena süstemaatiliselt
Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on süüdistatav 30.04.2010 varguse toime pannud ühiselt ja kooskõlastatult G.L-iga ning süüdistatavate käitumisest nähtub nende 13 ühine eesmärk, so võõraid vallasasju ühiselt ära võttes need vallasasjad ebaseaduslikult omastada, saamaks nende müügist tulu. Kohtu arvates on taoline käitumine hinnatav süüteo toimepanemisena grupis
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav kõigi temale inkrimineeritud kuritegude puhul kinni peetud ja varastatu on võetud ära ning tagastatud kauplustele. Sellest teeb kohus järelduse, et selline käitumine on hinnatav kuriteokatsena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis ja süstemaatiliselt, so
Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava G.L käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli G.L temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda on eelnevalt kahel korral varguste toimepanemise eest karistatud ning sellele järgnevalt rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatava karistused ei olnud kustunud ning menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse teda veel viie varguse toimepanemises lühikeste ajavahemike järel, so 27.09.2009, 11.04.2010, 15.04.2010, 30.04.2010 ja 23.05.2010. Sellisest varasemast eluviisist ja inkrimineeritud süütegude rohkusest teeb kohus järelduse, et süüdistatava jaoks on varavastaste süütegude süstemaatiline toimepanemine muutunud süüdistatava elulaadiks ja põhiliseks sissetulekuallikaks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava poolt varguste toimepanemine on hinnatav varguste toimepanemisena süstemaatiliselt
Inkrimineeritud kuritegudest on süüdistatav kogutud tõendite kohaselt toime pannud kaks süütegu koos teiste isikutega ning süüdistatava ja teiste isikute kooskõlastatud käitumisest saab järeldada, et võõraid asju ära võttes ja äravõtmiseks kokkulepitud kohta peites on isikud tegutsenud ühise kuritegeliku eesmärgi, so võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise realiseerimiseks, mistõttu leiab kohus, et taoline käitumine on hinnatav varguse toimepanemisena grupis
Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud viiest vargusest on kaks lõpule viidud, siis tuleb kohtu arvates süüdistatava käitumine süütegude kogumis hinnata lõpuleviidud kuritegudena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, so
Kohtueelsel menetlusel on A-Selver AS-i esindaja esitanud tsiviilhagi 1710 krooni so. 109 (ükssada üheksa) euro ja 29 (kakskümmend üheksa) sendi nõudes, mis sisaldab endas varastatud ja tagastamata kaupade väärtust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 15.04.2010 pani toime kauba varguse summas 1710 krooni koos kahe kriminaalasjas tuvastamata isikuga G.L , kes on seda ka ise kinnitanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavaga grupis tegutsenud isikute süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 1710 krooni so. 109,29 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava G.L süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista G.L-ilt A-Selver AS-i kasuks. 14 Karistuse mõistmisel P.J-ile arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kohtueelsel menetlusel avaldatud kahetsust toimepandus. Kohus peab, vaatamata süüdistatava poolt kolme järjestikuse varguse katse toimepanemisele vahetult pärast karistuse kandmiselt vabanemist, süüdistatava kahetsust siiraks, kuivõrd pärast viimase varguse katse toimepanemist ei ole kohtul andmeid, et ta oleks varguste toimepanemist jätkanud ning kohus peab võimalikuks, et süüdistatav loobus pärast seda õigusvastasest käitumisest. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitavad ka süüdistatava poolt varavastaste kuritegude toimepanemine ja varasemate kuritegude iseloom. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud 5 korda, seejuures ka suhteliselt pikaajalise vangistusega. Kuivõrd süüdistus on esitatud kolmes varguse katse episoodis ning süütegudega kannatanule kahju ei tekkinud, siis leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ja kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Vaatamata riigikohtu seisukohtadele kohtupraktika kujundamises, mille kohaselt peaks varem korduvalt vangistusega karistatud isikute suhtes uue karistuse tingimisi kohaldamata jätmine olema välistatud, leiab kohus, et käesoleval juhul on kohtu seisukoha väljakujunemisel oluliseks asjaolu, et süüdistatav on vabatahtlikult pöördunud rehabilitatsioonikeskusesse oma elulaadi muutmiseks ning viimase varguse toimepanemisest on käesolevaks ajaks möödunud üle üheksa kuu ning kohtul puuduvad andmed, et süüdistatav oleks selle aja jooksul toime pannud uut varavastast süütegu. Sellisest käitumisest teeb kohus järelduse, et süüdistatav on oma suhtumist oluliselt muutnud ning üheksa kuu möödudes süüdistatavale reaalse vangistuse kohaldamine ei annaks enam kohtu arvates soovitud tulemust, so sunniks süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest, kuivõrd süüdistatav on kuritegude toimepanemisest juba loobunud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta täies ulatuses kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile lootuses, et määratav katseaeg ja kriminaalhooldaja järelevalve koostoimes rehabilitatsioonikeskuse kasvatajate järelevalvega sunnivad süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest vähemalt katseaja kestel, mis oma pikkuselt ületab rehabilitatsiooni kestvust. Kohus ei pea süüdistatavale mõistetava karistuse asendamist üldkasuliku tööga võimalikuks, kuivõrd rehabilitatsioonikeskuses kasutatakse süüdistatava suhtes juba niigi tööteraapiat, st süüdistatav teeb kogukonnale vajalikku tööd, saamata selle eest tasu. Seetõttu oleks lisaks senisele kogukonna hüvanguks tehtavale tasuta tööle üldkasuliku töö kohaldamine süüdistatava jaoks koormav ega täidaks asenduskaristuse eesmärki. Karistuse mõistmisel G.L-ile arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kohtueelsel menetlusel kahetsenud süütegude toimepanemist pärast iga kinnipidamist ja ülekuulamist, kuid on endiselt jätkanud varavastaste süütegude toimepanemist. Seega ei ole süüdistatava kahetsus siiras ja kohus ei pea seda võimalikuks karistust kergendava asjaoluna arvestada. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millest saab teha järeldusi ka süüdistatavale inkrimineeritud varguste rohkusest. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud 3 korda. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, episoodide rohkusest 15 ning sellest, et süüdistatav tekitas kahel korral ka kannatanutele varalist kahju. Ühele kannatanule temalt varastatud asjad tagastati ning hüvitamata on varaline kahju ühele kannatanule. Samas ei tekitanud süüdistatav olulist varalist kahju, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid kohus ei pea võimalikuks karistust mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. Arvestades süüdistatava järjekindlust süütegude toimepanemisel samuti varguste toimepanemisele asumist lühikese aja möödudes viimase karistuse kandmiselt vabanemise järgselt, leiab kohus, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Selles osas saab järeldusi teha ka kriminaalasjas leiduvatest materjalidest, mille kohaselt pöörati viimane ärakandmata karistus täitmisele just seetõttu, et süüdistatav, olles ennetähtaegselt tingimisi vabastatud, jättis täitmata kontrollnõuded. Seejuures jõudis ta enne ärakandmata karistuse täitmisele pööramist toime panna varguse ning pärast täitmisele pööratud karistuse ärakandmist pani toime veel neli vargust. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavatel aastaid puudunud legaalne sissetulek ning selline sissetulek puudub neil ka käesoleval ajal. Süüdistatavate ütlustest võib järeldada, et seda sissetulekut ei hakka nad ka niipea saama. Seega on neil ilmselgelt tasumata ka kõik rahalised kohustused, mis on neile määratud eelmistest menetlustest. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatavatele käivad üle jõu ka käesoleva menetlusega kaasnevad menetluskulud ning kohus asub seisukohale, et suurem osa väljamõistetavat menetluskulust tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda ning kohtu arvates tuleks süüdistatavatelt välja mõista vaid seoses kriminaalasja kohtuliku menetlusega kaitsjale makstud tasu, mis samuti ei ole kuigi väike. Märt Toming kohtunik 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.