← Eesti

1-10-11309/5

1-10-11309 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-11309 (10230112403) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

13. Asitõend: Suurbritannia pass A Ji nimele, mis edastati Suurbritannia Suursaatkonda tagastamiseks A J ,

§ 126lg 3 p 2 alusel omanikule A J .

14. Asitõend: mapp koos paberitega, mis on tagastatud A Jile,

§ 126lg 3 p 2 alusel omanikule A J .

15. Asitõendid: käekell ja kõvaketas Fujitsu, mis on tagastatud JJK,

§ 126lg 3 p 2 alusel omanikule JJK.

16. Asitõend: kullast õigeusu rist, mis on antud hoiule OŠ ,

§ 126lg 3 p 2 alusel omanikule Kriol Grupp OÜ-le. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad Kr

MS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. 2 Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: R.K süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem varguse eest karistatud kriminaalkorras 3 korda, viimane otsus oli 05.05.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 9 järgi, taas ööl vastu 30.01.2010, viibides Tallinnas, Narva mnt 7c asuva Reval City Hotel`i hotellitoas nr 438, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil A J kuuluva Suurbritannia passi väärtuseta, lennudokumendi koopia väärtuseta, sularaha 300 GBR (so 5428,80 krooni), tekitades sellega varalist kahju A J`ile summas 5428,80 krooni. Samuti tema, isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, taas ööl vastu 31.03.2010, viibides Tallinnas, A.Laikmaa 5 asuva City Hotel`i toas nr 710, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil laua pealt firmale Xerox OY kuuluva halli värvi korpusega sülearvuti Fujtsu Amilo Pro maksumusega 800 eurot (so 12 480 krooni), firmale Xerox OY kuuluva musta värvi mobiiltelefoni №kia 5310 maksumusega 100 eurot (so 1560 krooni), tekitades firmale Xerox OY varalist kahju summas 14 040 krooni (900 eurot). Laua kõrvalt maast võttis JJK´le kuuluva musta värvi tekstiilimaterjalist sülearvutikoti maksumusega 50 eurot (so 780 krooni), milles olid reisitšekid, öökapi pealt võttis metallist rihmaga käekella maksumusega 100 eurot (so 1560 krooni), prillid maksumusega 400 eurot (so 6240 krooni), pükste taskus olnud rahakoti vahelt sularaha 70 eurot (so 1092 krooni), tekitades JJK´le varalist kahju summas 9 672 krooni (620 eurot). Samuti tema, isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, taas, viibides 20.07.2010 kella 15.30 paiku Tallinnas, Linnamäe tee 37A asuvas Kriol Grupp OÜ pandimajas, ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sirutades vitriini aknasse käe, võttis Kriol Grupp OÜ´le kuuluva kullast õigeusu risti maksumusega 1500 krooni ja kuldmedaljoni maksumusega 7000 krooni, tekitades sellega varalist kahju Kriol Grupp OÜ-le summas 8 500 krooni. Samuti tema, isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, taas viibides 03.08.2010 kella 13.35 paiku Tallinnas, Ümera 3 asuvas MAXIMA EESTI OÜ-le kuuluvas kaupluses pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist MAXIMA EESTI OÜ-le kuuluva purgi konserveeritud tomateid Cherry maksumusega 14,80 krooni ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega R.K varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, see on KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R.K süüdistatakse selles, et ööl vastu 31.03.2010, viibides Tallinnas, A.Laikmaa 5 asuva City Hotel`i toas nr 710, võttis jaki põuetaskust Soome passi JJK nimele. Seega R.K pani toime ametliku dokumendi varguse, so KarS § 346 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav R.K seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. 3 Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 30.01.2010 episoodis: • 30.01.2010 koostatud suulise kuriteoteate protokollist nähtuvalt 30.01.2010 kella 01.30 paiku oli A J hotelli Reval City Hotell fuajees, kui nägi oma poega SAJJ lahkumas ühe võõra neiuga, kellel olid tumedat värvi pikad juuksed. Mõne minuti pärast läks üles hotellituppa nr 438, uks oli lukus. Avas toa ukse ning koheselt märkas, et toa uksest vasakule jääva riidenagi alla asetatud reisikott on avatud ja sealt on varastatud sinist värvi tugevast materjalist, kuid mitte nahast, kaaned, mis on ilma materiaalse väärtuseta. Kaante vahele jäi kannatanu Suurbritannia pass ja lennudokumendi koopia, sularaha 300 GBP, mis teeb Eesti Panga 30.01.2010 kursi (18,096) järgi 5428,80 krooni. Rääkis juhtunust pojale, kuid tema varguse kohta midagi öelda ei osanud. Kahtlustavad antud varguses neiut, kes pojaga koos hotellitoas käis, kuna lahkudes hotellitoast, lukustas kindlasti toa ukse ja saabudes hotellituppa oli uks korralikult lukus. (kd I t/l 3-4) • 30.01.2010 koostatud kannatanu A J ülekuulamisprotokolli kohaselt 30.01.2010 kella 01.30 paiku oli hotelli Reval City Hotell fuajees, kui nägi oma poega SAJJ lahkumas ühe võõra neiuga, kellel olid tumedat värvi pikad juuksed. Mõne minuti pärast läks kannatanu üles hotellituppa nr 438, uks oli lukus. Avas toa ukse ning koheselt märkas, et toa uksest vasakule jääva riidenagi alla asetatud kannatanu reisikott oli avatud ja sealt oli varastatud sinist värvi tugevast materjalist kaaned, mis on ilma materiaalse väärtuseta. Kaante vahele jäi kannatanu Suurbritannia pass ja lennudokumendi koopia, sularaha 300 GBP, mis teeb Eesti Panga 30.01.2010 kursi (18,096) järgi 5428,80 krooni. Rääkis juhtunust pojale, kuid tema varguse kohta midagi öelda ei osanud. Kahtlustavad antud varguses neiut, kes pojaga koos hotellitoas käis, kuna lahkudes hotellitoast, lukustas kindlasti toa ukse ja saabudes hotellituppa oli uks korralikult lukus. Kannatanu nägi neiut vaid korraks ja uuesti nähes teda ära ei tunneks. (kd I t/l 5-6) • Väljatrükk Eesti Pangast Suurbritannia naelsterlingi kursi kohta, millest nähtuvalt 29.01.2010 oli GBP 18,96 krooni, 01.02.2010 oli GBP 17,90 krooni. (kd I t/l 7) • 30.01.2010 koostatud suulise kuriteoteate protokollist ja 30.01.2010 koostatud tunnistaja SAJJ ülekuulamisprotokollist nähtub, et 29.01.2010 kella 23.00 paiku klubi Amigo juures kohtas ta ühte neiut, kellega alustas vestlust. Edasi läksid Narva mnt 7c Reval City Hotelli juures paiknevasse Iiri pubisse. Peale ühte drinki läksid Reval City Hotelli SAJJ hotellituppa nr 438, kell võis olla ligikaudu 23.

  1. Mõnda aega viibisid toas, seejärel läks ta viieks minutiks tualettruumi ennast pesema ja tagasi tulles liikusid tagasi Iiri pubi poole, kell võis olla 01.20 paiku, neiu ütles, et peab bussi peale jõudma ning lahkus. Tütarlaps rääkis temaga inglise keeles. Ta oli ligikaudu 24 aastane, ligikaudu 160 cm pikkune, kõhnema kehaehitusega, tumepruunide sirgete pikkade juustega, vasakul säärel suur sünnimärk, jalas olid sinist värvi teksapüksid, rohkem midagi tema kohta öelda ei oska. Peale tütarlapse, kes nimetas end Juliaks, ärasaatmist läks hotelli tagasi. Tema isa jõudis hotellituppa kella 01.30 paiku ning avastas, et tema reisikotist on varastatud temale kuuluv Suurbritannia pass koos sularahaga. Neiu andis talle nii öelda enda telefoninumbri XXX, kuid hiljem sellele numbrile helistades selgus, et number ei ole kasutuses. Politsei näitas talle eelpoolnimetatud telefoninumbri järgi andmebaasist saadud naisterahva fotot, kuid näidatud fotol ei olnud temaga koos olnud naisterahvas. Nii öelda Julia näitas talle kiirelt ka ühte passi, kust jäi talle meelde sünniaeg 27.07.1985, kuid politsei poolt andmebaasist selle sünniajaga välja võetud naisterahva foto ei kuulu ka temaga koos olnud neiule, kuid veidi sarnaneb talle, võimalik, et foto on vana ja ta on nüüd muutunud. Hotelli fuajees, kus istus, mil isa avastas varguse ja temale sellest rääkima tuli, viibis fuajees üks naisterahvas, kes ütles, et teab seda neiut, kellega ta eelnevalt hotelli oli sisenenud ja tema nimi pidi olema Olga, kes elab XXX ja tema telefoninumber pidi olema XXX. Selle telefoninumbri järgi saadud naisterahva foto ei vastanud samuti temaga koos olnud neiule. Öösel oli veidi alkoholi tarbinud, kuid arvab, et neiut uuesti nähes tunneks ta ära. (kd I t/l 8-9, 10-11) • 02.02.2010 koostatud tunnistaja N Ž ülekuulamisprotokoll koos lisadega, millest nähtuvalt töötab ta objekti vanemana KGrupp Turvateenistuses. Tema ülesandeks on 4 kontrollida kõik videosalvestused. 30.01.2010 hommikul, kui tuli tööle, tuli tema juurde turvatöötaja EV ja teatas, et öösel tema juurde pöördus Reval City Hotell hotellitoast nr 438 klient A J ning teatas, et tema toast nr 438 varastati sularaha (summat ta ei teatanud) ning temale kuuluv Suurbritannia pass. Hotellitoas elas ta koos oma pojaga. 29.01.2010 vastu 30.01.2010, umbes tund aega, hotellitoas viibis tema poeg koos võõra naisterahvaga. Ise sel ajal teda toas ei olnud. Tunnistaja kohe vaatas videosalvestust ja nägi, et 29.01.
  2. kella 23:52 ajal tuli hotelli klient meesterahvas koos naisterahvaga, kelle nägu oli tunnistajale tuttav, ega tema nime ta ei tea. 29.10.2010 kella 23:53 ajal sama meesterahvas koos sama naisterahvaga läksid hotellituppa nr
  3. Väljusid sama meesterahvas koos sama naisterahvaga toast nr 438 30.01.2010 kella 01:24 ajal ning edasi väljusid hotellist. Tunnistaja lisas protokollile salvestatud pildid 29.01.2010 kella 23:52 – 30.01.2010 kella 01:25 viibinud meesterahvast ja naisterahvast. (kd I t/l 17-33) • 02.02.2010 koostatud kahtlustatava R.K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse, osaliselt ning selgitab, et 29.10.2010 kella 22:00 paiku sõitis kesklinna. Möödudes Viru hotellist, kohtas ta meesterühma. Neid oli 6 (kuue) ringis. Kõik nad olid talle tundmatud. Üks neist pöördus tema poole inglise keeles ettepanekuga minna koos temaga klubisse Amigo. Ta keeldus sellest ja hakkas edasi kesklinna suunas liikuma. Kohe peale seda tuli tema juurde veel üks sellest seltskonnast - pikka kasvu, tugeva kehaehitusega, umbes 50 aastat vana mees. Ta ütles talle, et tema pojal on täna sünnipäev ning ta soovib, et ta ehiks tema seltskonda oma juuresolekuga. Ühtlasi küsis ta temalt, millist rahasummat ta selle eest soovib. Vastas, et koos nendega veedetud aja eest soovib ta saada 200 eurot (3 000 Eesti krooni). Seda ettepanekut ei tehtud talle konkreetselt intiimses laadis. Neist paar meetrit eemal jäi seisma üks noormees sellestsamast seltskonnast. Elatanud mees kutsus tema nende juurde ja ütles talle: „Võta tüdruk ja mine hotelli!" №ormees võttis R.K käest kinni ja nad läksid temaga hotelli Reval City Hotel, mis paikneb Tallinnas aadressil Narva mnt
  4. Enne hotelli minemist läksid baari, kus jõid ja siis läksid edasi hotellituppa. Läksid üles neljandale korrusele. Toa numbrile ei pööranud ta tähelepanu. Numbritoas oli koos noormehega ligikaudu kaks tundi. №ormehehele esitles ta end Juliana ja näitas talle oma vana, kehtivuse kaotanud passi. Tal on vasakul jalal põlve all veidi vähem kui ühekroonise mündi suurusega sünnimärk. Kui ta ära minema hakkas, kirjutas noormees tema jaoks paberilehele oma andmed. Tema nimi on S (ilmselt S või S , tõlkija märkus), tema isa aga on A. S jättis talle oma järgmised telefoninumbrid: XXX ja XXX. S maksis talle ainult 1 600 Eesti krooni. Ta küll ütles, et nad leppisid kokku 200 euro peale, mis moodustab ligikaudu 3 000 krooni. Küsis, miks ta talle kogu summat ei maksnud. Tema vastas, et temal rohkem raha ei ole. Sel hetkel hakkas tal paha ja ta läks tualetti. Kui R.K oli üksi jäänud, siis nägi laual väikest tumesinisest kangasmaterjalist ümbrisega dokumendimappi, millele oli kirjutatud „Airtours". Mapp oli kinni köidetud. Avas selle ja nägi seal raha - inglise naelu (naelsterlingeid). Alguses tahtis ta võtta ainult 1 400 krooni (ümberarvestatuna naeltest Eesti kroonidesse). See on summa, mille võrra S talle vähem maksis. Kuuldes aga, et ta väljub tualetist, võttis ta kogu mapi ja peitis selle endale jopi alla. S ei märganud midagi ja saatis ta hotellist välja kuni autobussipeatuseni. Kandis seljas helepruuni sünteetilisest nahast poolpalitut. Palitul on hallist karusnahast krae ja samasugused mansetid. Peas kandis suurt valget värvi baretti. S'il oli seljas halli värvi impregneeritud riidest jopp, tumedat värvi sviiter ja tumedad teksaspüksid. Kui ta oli koju jõudnud, siis tegi hotellitoast varastatud dokumendimapi lahti ja vaatas selle sisu üle. Selles oli 280 naelsterlingit (12 tk 20-naelased, ülejäänud 4 tk 10-naelased rahatähed), Suurbritannia kodaniku pass (fotol tundis ära S isa) ja mingisuguste lennureisiga seotud sõnumite väljatrükid inglise keeles. Rohkem midagi mapis ei olnud ja mitte midagi enamat ta ei varastanud. 30.01.2010 umbes kella 3 paiku öösel ning kell 13 helistas tema mobiiltelefonile S. Tahtis talle öelda, et tagastab temale dokumendid, kuid tema ainult karjus: „Politsei!" ning ta ei suutnud temale midagi selgitada ega temaga ära klaarida. Mapis nähtud sõnumite väljatrükkide järgi mõistis ta, et nad lendavad Tallinnast Londonisse 31.01.2010 kell 12.
  5. Nende dokumentidega politseisse minna ta aga kartis. 5 Annab vabatahtlikult ära dokumendimapi Suurbritannia kodaniku passi ning sõnumite väljatrükkidega. (kd I t/l 34-39) • 03.02.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavateks objektideks: mapp, lennukipiletid, lennu kinnitus, Suurbritannia pass ja e-mail. Musta värvi mapp kirjadega Airtours Holiday Pius, mõõtudega 27 x 16 cm kinnitatuna, avatuna 30 x 27 cm (Foto nr 1). Mapp oli kinnitatav trukiga, sees oli 2 taskut kuhu saab vahele panna pabereid ning kirjutusvahendi hoidja (Foto nr 2). Kaane all ääres kulla värvi mõõduga 6x2 cm, sinist värvi kirjaga Airtours The Holiday Makers. Suurbritannia Kuningriigi kodaniku pass, tumepunase värvusega, mõõtudega 8,2 cm x 12,5 (Foto nr3). Pass välja antud 06.11.2001, UKPA poolt Suurbritannia kodanikule A M J nimele, sünd. 26.12.1960, Ramsgate. Passi number
  6. (Foto nr 4 ja 5) Lennukipileti väljatrükk 2 lehel A J nimele, Londonist Tallinna A4 formaadis, lend nr EZY3445,
  7. Jaanuar 2010 07:
  8. Lennuki pileti väljatrükk 2 lehel A J nimele Tallinnast Londonisse A4 formaadis, lend nr EZY3446, 31 Jaanuar 2010 13:
  9. Lisa 1 ja
  10. Lennu kinnitus, väljatrükk 4 lehel 25.01.2010 A J ja veel 6 isiku nimele, A4 formaadis. Informatsioon reisi kohta. Lisa
  11. E-mail väljatrükk 2 lehel 27.01.2010 SJAJ, eesti keele tõlked inglise keelde. Lisa nr
  12. (kd I t/l 41-55) • Saatekirjad, millest nähtuvalt saadeti JAM´ile tagasi temale kuuluv mapp koos lennukipiletite, lennu kinnituse ja e-maili väljatrükkidega ning teatati kannatanu nimel välja antud passi saatmisest Suurbritannia Ühendatud Kuningriigi Suursaatkonda. (kd I t/l 62-64) 31.03.2010 episoodis: • 31.03.2010 koostatud suulise kuriteoteate protokollist, 31.03.2010 ja 03.08.2010 koostatud kannatanu ülekuulamisprotokollidest nähtuvalt 30.03.2010, kella 22.45 paiku jõi JJK Tallinna Laikmaa 5 asuvas Tallink City hotelli fuajeebaaris õlut, läks hotelli välisuksest välja suitsetama, kui tema juurde astus naisterahvas (umbes 25 aastane, keskmise kehaehitusega, pikkusega umbes 160 cm, pikad musta värvi juuksed, nägu täpsemalt kirjeldada ei suuda, seljas tume lühike jakk, nimega J , näitas talle ka oma passi), kes küsis, kas ta soovib seltsi, ta tuleks tema tuppa, kui ta maksab 1000 EEK. Oli nõus, läksid koos liftiga ülesse seitsmendale korrusele kannatanu hotellituppa nr
  13. Hotellitoas jõid minibaarist ühed napsud, peale seda käisid dušši all ja siis harrastasid seksi. Peale seda jõid veel ühe napsu ning rohkem ei mäleta kannatanu enam midagi (kaotas teadvuse). Ärkas kella 07.15 ajal, naisterahvast ei olnud enam hotellitoas ja ta avastas, et laualt oli varastatud firmale Xerox kuuluv sülearvuti Fujitsu Amilo Pro (halli värvi korpusega, ostetud umbes 3 aastat tagasi, eritunnuseid ei ole) väärtusega 800 EUR; laua kõrvalt maast kannatanu isiklik sülearvutikott (musta värvi tekstiilmaterjalist, uus) väärtusega 50 EUR, millesse jäid reisitšekid; öökapi pealt oli võetud kannatanu käekell (firma pole teada, umbes 30 aastat vana, metallist rihm, sihverplaadi ääres ja rihmal kullavärvi triibud) väärtusega 100 EUR ja prillid (metallraamidega, sangade otsad valged, millel täheke) väärtusega 400 EUR; hotellitoa laua pealt oli võetud veel firmale Xerox kuuluv mobiiltelefon №kia 5310 (musta värvi, ostetud umbes kaks aastat tagasi, eritunnuseid ei ole, sees sim kaart 0405869803) väärtusega 100 EUR; kohvri peal olnud pükste taskus olnud rahakoti vahelt oli võetud ära sularaha 70 EUR ning ukse kõrval nagis olnud jaki põuetaskust oli võetud kannatanu Soome pass. Vargusega tekitati talle varalist kahju 620 EUR. Helistas hotelli vastuvõttu ja teatas, et temalt on asju varastatud, ütles, et tema hotellitoas käis prostituut. Sai teada, et hotellist lahkumisel võeti tema andmed ja sai hotelli turvamehelt pildi naisterahvast. (9700,52 EEK) väärtuses. (kd I t/l 66-67, 68-70, 75-79) • Väljatrükk Eesti Pangast euro kursi kohta, millest nähtuvalt 31.03.2010 oli EUR 15,646 krooni. (kd I t/l 71) • Kirjavahetus e-mailiga, millest nähtub, et firma Xerox OY ja JJK ei esita tsiviilhagi ning tema pass oli üles leitud hotellitoast voodi alt. Seega ei ole pass kadunud. (kd I t/l 72-74) • Üleandmise-vastuvõtmise akt koos lisaga, millest nähtuvalt OÜ TLG hotell andis üle politseile videosalvestuse 30.03.2010 kella 22:41-31.03.2010 kella 03:37 kohta ning registreerimiskaardi R.K nimele. (kd I t/l 80-81) 6 • 08.04.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks CD-plaat videosalvestusega, millelt oli näha 30.03.2010 kell 22.42 kaamera vaatevälja ilmunud naisterahvas ja meesterahvas. Meesterahval olid ees prillid. Naisterahval oli seljas musta värvi nahktagi, peas päikeseprillid, käes kilekott ja käekott (foto nr 1). Camera 49 kaamera vaateväljas oli näha seljaga naisterahva ja meesterahva kuju. Camera 49 kaamera vaatevälja ilmus uksest 30.03.2010 kell 03.35 naisterahvas, peas oli rätik, ees olid prillid (foto nr 2). (kd I t/l 82-84) • 06.04.2010 koostatud kahtlustatava R.K ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta ennast süüdi osaliselt ning selgitab, et märtsi lõpus 2010.a kella 19.00-20.00 vahel tuli Lasnamäelt bussiga nr 60, Maneeži tänaval väljus, läks Tallink hotelli juurest, mis asub Viru keskuse vastas mööda, nägi, et hotelli juures seisis 4-5 soomlast ja üks nendest seisis eemal, läks selle meesterahva juurde ja küsis suitsule tuld, tal olid prillid ees ja jakk seljas. Ta andis tuld ja nad hakkasid vestlema. Meesterahvas küsis tema nime, ta ütles, et ta nimi on Julia. Kahtlustatav küsis kas ta igavleb ja kas soovib seltskonda, küsis kas ta elab selles hotellis, ta ütles, et jah, ta küsis, kui palju maksab tema seltskond, R.K ütles, et 100 eurot. Läksid tema tuppa. Võtsid jakid seljast. Ta nägi sülearvutit laua peal ja sülearvuti kotti laua kõrval maas, küsis kas tal on midagi juua, ta ütles, et mini baaris on, R.K võttis mini baarist väikese pudeli Vana Tallinna ja tegid Coca Colaga kokteili, siis oli ta internetis ja seejärel läks dušši alla, kui ta oli dušši all, siis ta seisis tema kõrval vannitoas kraanikausi juures, peale seda läks tema dušši alla, ta pani selga mantli ja kui R.K dušši alt tuli istus ta jälle internetis, siis pani ta arvuti kinni ja nad läksid koos voodisse, ta vabandas, et tal ei tule midagi välja, et ta on joonud. Jäid magama. R.K ärkas enne kella 07.00 hommikul. Ja hakkas soomlast äratama, ütles, et ta annaks talle raha ja ta läheb minema. Ta tõusis tegi rahakoti lahti ja ütles, et tal on ainult 70 eurot ja et tal rohkem pole, ütles, et võtab raha hiljem välja ja annab talle hiljem. Ta ei tahtnud teda uskuda, sest nägi teda esimest korda. Selleks, et veenduda, et ta maksab talle raha ütles talle, et võtab panti tema sülearvuti, võttis laua pealt tema sülearvuti ja pani sülearvuti kotti. Ja ütles talle, et ta helistaks talle, tuleb koos tema sülearvutiga hotelli juurde ja maksab talle raha ning R.K tagastab talle sülearvuti. Tal on tema telefoninumber, ta ütles, et see on tema firma sülearvuti. Ütles, et helistaks, ja ta tagastab talle sülearvuti ja tema annab raha. Soomlane ei helistanudki talle. Sülearvuti viis koju. Kodus avas sülearvuti koti, tahtis vaadata sülearvutit, siis nägi selles sülearvutikotis käekella ja seal oli 2 A4 paberit. Käekell oli mingi jaapani firma omad, kirjas oli Quartz Japan, käekella rihm oli hõbeda ja kulla värvi. R.K olid need asjad kodus vähemalt 5 päeva, ta ootas, kuni soomlane talle helistab, kuid ta ei helistanud. Siis läks sülearvutite remonti, mis asub XXXja lasi 250 krooni eest arvutile Window panna, võttis ajalehe Referent ja vaatas kuulutustest, kes soovib sülearvutit osta ja leidis numbri. Helistas sellele numbrile ja meesterahvas palus tulla koos sülearvutiga XXX, Tallinn. R.K äks ja see meesterahvas ütles, et see on vana sülearvuti, ta andis talle selle sülearvuti eest 1200 krooni. Sülearvuti andis talle koos sülearvutikotiga. R.K ei öelnud talle, et sülearvuti on varastanud. Käekella ta laenas oma tuttavale Romale. Kinnitab et mobiiltelefoni ta ei võtnud, ta isegi ei näinud mobiiltelefoni, prille ta ka ei võtnud, passi ta ka ei võtnud, 70 eurot ta ei võtnud, ta andis selle talle ise. Kahetseb oma tegu. (kd I t/l 85-87) • 07.04.2010 koostatud tunnistaja RG ülekuulamisprotokolli kohaselt 02.04.2010.a kella 12.00 paiku kohtas juhuslikult Kreutzwaldi bussipeatuses Tallinnas Juliat, ta on tema tuttav. Läksid koos Julia arsti juurde retsepti järgi ja pärast läksid apteeki. Julia ostis endale retsepti järgi ravimeid. Kui apteegist väljusid, siis Julia kohe avas ravimitepaki ja paar tükki neelas alla ja andis talle ühe käekella (see oli meeste käekell kulla-hõbeda värvi, käekella annab politseile vabatahtlikult üle), et ta jälgiks kellaaega, et hiljem narkootikume võtta. Peale seda läksid Maximasse ja siis läksid laiali. See käekell, mida Julia talle andis jäi kogemata tema kätte. Käekell oli korras ja alguses kandis seda käekella, kuid ühel päeval hakkas käekella käest võtma, siis see koht, kust käekell kinni käib läks katki, rohkem ta seda kella kätte ei saanud panna. Kui Julia talle selle kella andis, ta ei rääkinud, et see on varastatud. (kd I t/l 8990) 7 • 07.04.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks meeste käekell. Kulla värvi roomanumbritega. Käekell oli töökorras. Käekella rihm oli metallist lülidest, mis olid hõbeda-kulla värvi. Sihverplaadil oli kiri Citizen Quartz WR
  14. Käekella rihm oli kinnituskohast katki. Sihverplaadi klaasil palju peenikesi kriime (foto 1, 2). (kd I t/l 91-92) • 08.04.2010 koostatud tunnistaja MK ülekuulamisprotokolli kohaselt ajalehes referent on mõnikord tema kuulutus, et ostab arvuteid, sülearvuteid, mis ei ole töökorras. Sellele kuulutusele helistas talle numbrilt 53800462 01.04.2010.a kell 12.03 mingi naisterahvas ja ütles, et tal on sülearvuti pakkuda, et nägi lehes kuulutust. Naisterahvas ütles, et arvuti on töökorras. Tunnistaja ütles, et teda see ei huvita, kuna on kallis, ta ütles, et müüb soodsalt. Siis ta jäi nõusse, et vaatab sülearvuti üle ja andis oma aadressi. Ootas teda kaua ja helistas talle tagasi, vastu võttis meesterahvas, kes ütles, et ta (naisterahvas) läks juba ära. Naisterahvas helistas varsti teiselt telefoninumbrilt, palus tal aadressi täpsustada. Kella 17.20 paiku ta jõudis lõpuks tunnistaja juurde koos sülearvutiga. Hakkas arvutit vaatama, arvuti sai sisse lülitatud, kuid arvuti ei olnud päris töökorras ja ta ei saanud seda sellepärast lõpuni kontrollida. Küsis, kui palju ta selle eest tahab, ta ütles, et pandimajas pakuti talle 1000 krooni. Tunnistaja pakkus talle 1200 krooni ja tema jäi nõusse. Naisterahvas ütles, et see on tema ja ta õe arvuti, et neil on kaks sülearvutit, lihtsalt soovivad ühe maha müüa. Oma nimeks ütles talle Nataša. Tunnistaja tegi sülearvuti korda, vahetas kõvaketta, tunnistajal on järgi selle arvuti kõvaketas. Müüs Nataša toodud sülearvuti ühele meesterahvale 1600 krooniga. (kd I t/l 93-95) • 19.04.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks kõvaketas Fujitsu seeria nr NW80T6A293T8 mõõtmetega 8x11 cm. (foto nr 1, 2). Ühelt poolt on kõvaketas rohelist värvi, peal oli palju numbreid.(foto nr 3). (kd I t/l 96-98) • Väljavõtted Karistusregistrist ja väärteoasjade otsustest, millest nähtuvalt R.K on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 03.11.2000 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2-139 lg 2 p 1järgi 3 kuulise vabadusekaotusega tingimisi, katseajaga 1 aasta. Pöörati täitmisele 28.09.2001 Tallinna Linnakohtu määrusega; 2) 14.03.2006 Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 8 kuulise vangistusega. Vabanes 14.11.2006 pärast karistuse kandmist; 3) 12.11.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 8 kuulise vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga; 4) 05.05.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8; § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi 9 kuulise vangistusega. Vabanes 27.10.2009 pärast karistuse kandmist. Väärteokorras on teda karistatud 24-l korral, nendest 15-l korral NPALS alusel. (kd I t/l 101198; 109-111) • Väljatrükk 05.05.2009 Harju Maakohtu otsusest, millest nähtuvalt R.K-le mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4, 8; § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi liitkaristuseks 9 kuud vangistust. (kd I t/l 112-114) • 04.03.2010 Põhja Prefektuuri otsusest väärteoasjas nr 2316,10,001091 nähtuvalt R.K-le mõisteti KarS § 218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 900 krooni. (kd I t/l 115116) • Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, millest nähtub, et R.K tulu 2009 aastal oli vähem kui 50 krooni. (kd I t/l 119) 20.07.2010 episoodis: • 22.07.2010 koostatud kannatanu esindaja OŠ ülekuulamisprotokollist koos lisadega nähtub, et 20.07.2010 kella 15:32 paiku Tallinnas, Linnamäe tee 37A Lombardis, kus peab kannatanu esindaja koos oma isaga pandimaja, pidi tema isa korraks pandimajast väljuma, kuna tööle hakkas tema isa auto signalisatsioon. Sel ajal viibis pandimajas R.K, kes andis panti lastevankri. Kui tema isa hetkeks lahkus ja palus Julial oodata, jäi pandimajas avatuks luuk, mille kaudu kliente teenindatakse ja mille taga vasakut kätt paikneb klaasist 8 vitriin ehete jaoks. Tagasi tulles tema isa koheselt ei märganud, et kadunud oli kaks kullast ehet kokku 8500 krooni väärtuses. Kadumise avastasid 21.07.2010 hommikul ning vaatasid turvakaamera salvestust, millelt nähtus, et 20.07.2010 kella 15:32-15:34 vahel võttis nimetatud kuldesemed ja pani enda rõivastesse R.K . Varastati asjad, mis jäid pandist välja ostmata. Kannatanu esindaja soovib esitada tsiviilhagi asjade müügihinna ja kahju ulatuses so. 8500 krooni ulatuses. (kd II t/l 2-8; 9-12) • 03.08.2010 koostatud kahtlustatava R.K ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta ennast süüdi osaliselt. 20.07.
  15. aastal kella 15.30 paiku läks Tallinnas Linnamäe tee 37a asuvasse pandimajja selleks, et anda pandile lastevanker. Selle vankri palus tal pantida pandimajja tuttav nimega Aleksandr. Algul oli pandimajas vastuvõtja, selle asutuse omanik, kuid mingil momendil ta väljus ja ta jäi üksi. Ent vitriini aken ei olnud suletud, see oli täiesti lahti. Selle kõrval olid vitriini peal kuldehted. Sel momendil tuli R.K mõte midagi varastada. Sirutas vitriini aknasse ja vaatas algul õigeusu ristil olevat hinnalipikut. Seal oli hind 1650 krooni. Ja ta kohe võttis selle risti ning pani käe vitriini aknast ära. Suisa paari sekundi pärast sirutas käe sinna veel korra, kuid rohkem ei võtnud midagi, aga lihtsalt nihutas kollaste kividega kuldprossi. Asi on selles, et kui ta võttis risti, siis tekkis vitriinil suur koht ja et seda kohe ei pandaks tähele, otsustaski nihutada prossi. Pärast seda läks ukse juurde ja peitis kullast risti aluspükstesse. Kui vastuvõtja tuli tagasi, andis vankri pandile, sai selle eest raha ja lahkus pandimajast. Tol momendil keegi midagi ei märganud. Pandimajast varastatud risti andis teise, kaupluse Priisle lähedal asuvasse pandimajja. Täpset aadressi ta ei tea. Selle eest maksti talle umbes 400 krooni, kodus on tal kviitung olemas. Raha kulutas oma perele toiduainete ostmiseks. Varastas ainult õigeusu risti, mingit kuldmedaljoni ta ei võtnud ja kes seda varastada võis, ta ei tea. Pandimajas oleval vitriinil ei näinud ta mingit medaljoni, seal oli veel ainult suur kuldpross kollaste kividega. Tehtut kahetseb puhtsüdamlikult. (kd II t/l 29-33) • 06.08.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavateks objektideks kuldne rist ja CD plaat. CD plaadile oli salvestatud 4 videot, millelt nähtus kuidas ruumi sisenes noor naine, kellel on seljas valge särk ja jalas teksapüksid. Tuli vitriini akna juurde ja võttis kaks korda riiulilt asju ja pani pükste vöö vahele. Vaadeldav kuldne rist oli pikkusega 4,5 cm, laiusega 3 cm. Ristidele oli kirjutatud tekst: Cnacu u Coxpauu IC - XC. Lipiku peal oli kirjutatud: 585' 10260.(kd II t/l 48-49a) • 21.08.2010 koostatud tunnistaja JK ülekuulamisprotokollist koos lisaga nähtub, et 20.07.2010 aastal oli tööl nende pandimajas vastuvõtu ajal tunnistaja töökaaslane Redkina, käesoleval ajal ta ei tööta. Tema vormistatud lepingu alusel anti pandimajja pandile kuldrist, 4,94 g. Risti hinnaks määrati 710 krooni. Asjade vastuvõtmisel kindlasti nõuavad inimese dokumenti ja alles selle alusel vormistavad asja. Raha maksavad välja sularahas. See rist võeti vastu R.K käest, kes mõnikord annab asju pandile nende pandimajja. OÜ Kuldekspert lepingust nr 10072016 nähtub, et 20.07.2010 R.K pantis risti (AU 56, 4,94 gr) 710 krooni eest. (kd II t/l 50-56) • 31.08.2010 koostatud kannatanu esindaja OŠ ´i allkiri asitõendi kuldse risti hoiule võtmise kohta. (kd II t/l 57) • 31.08.2010 koostatud Kriol Grupp OÜ hagiavalduse kohaselt seoses 20.07.2010 kella 15:32-15:34 , Tallinnas asuvast pandimajast toimunud kahe kuldeseme vargusega pandimaja vitriinist esitavad nad tsiviilhagi summas 7000 krooni. (kd II t/l 58) 03.08.2010 episoodis: • 03.08.2010 koostatud MAXIMA EESTI OÜ avalduse kohaselt nende kaupluses aadressil Ümera 3, Tallinn, 03.08.2010 läbis isik kassad, jättes tasumata kauba (kirsstomatid) eest 14,80 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (kd II t/l 35) • 03.08.2010 koostatud tunnistaja AG ülekuulamisprotokolli kohaselt 03.08.2010 kell 13.35 kauplusesse Maxima aadressil Ümera 3 tuli väikest kasvu, pikkade juustega neiu, kelle jalas olid helesinised lühikesed püksid, tumesinised rihmikud, seljas kristallidega sinine pluus, peas päikeseprillid. Neiu läks külmikutega osakonda, sealt võttis ta kalapulgad, seejärel läks neiu jahuosakonda, sealt võttis makaronid, seejärel kohvi- ja teeosakonda, sealt võttis 2 pakki 9 teed, seejärel võttis purgi tomateid, pärast seda läks ta kassade juurde, jäi seisma järjekorda, kus peitis purgi endale jopesse. Edasi tasus kauba eest, kuid purk jäi kinni maksmata. Neiu peeti kassarivi taga maksmata kaubaga kinni kell 14.00 Neiu anti üle politseile. (kd II t/l 3638 ) • 03.08.2010 koostatud kahtlustatava R.K ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end täielikult süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 03.08.2010 läks ta Tallinnas Ümera 3 asuvasse kauplusesse Maxima selleks, et osta toiduaineid. Võttis riiulitelt 2 pakendit kalapulkasid, makaronid, 2 pakki teed ja purgi konserveeritud tomateid Cherry. Kõike seda tassis käte vahel ja läks kassa juurde. Kassa peale ladus kõik toiduained välja, peale purgi tomateid. Ta ei oska seletada, misjaoks ta seda tegi, kuid ta ei asetanud tomatipurki kassa peale, vaid peitis jope alla, mis rippus tal käe peal. Maksis kõikide toiduainete eest peale tomatite. Turvatöötaja peatas teda juba kassarivi taga ja toimetas kinnipeetute tuppa, kus võeti temalt ära purk tomateid ja tagastati see kauplusesse. Tehtut kahetseb puhtsüdamlikult. (kd II t/l 41-45) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava osaliselt süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava R.K osaliselt süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute A Ji, JJK ja kannatanu esindaja OŠ ütlusi, tunnistajate S A J Ji, N Ž , RG, M K , JK ja AG ütlusi, MAXIMA EESTI OÜ avaldust, asitõendite vaatlusprotokolle, allkirja asitõendite hoiule võtmise kohta, hagiavaldust, saatekirju, e-meili kirjavahetust, väljavõtet Karistusregistrist ja väärteoasjade otsustest, väljatrükke 05.05.2009 Harju Maakohtu otsusest ja 04.03.2010 Põhja Prefektuuri otsusest, üleandmise-vastuvõtmise akti, väljatrükki Eesti Pangast euro kursist, suulise kuriteoteate protokolle, asub kohus alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava R.K käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Kriminaalasjas koostatud süüdistusakti kohaselt nähtuvalt R.K ööl vastu 30.01.2010, viibides Tallinnas, Narva mnt 7c asuva Reval City Hotel`i hotellitoas nr 438 võttis A J kuuluva varalise väärtuseta Suurbritannia passi ja lennudokumendi koopiad, sularaha 300 GBR (so 5428,80 eek), tekitades sellega varalist kahju A J` summas 5428,80 krooni. Kohtueelse menetluse ajal on süüdistatav end selle kuriteo toimepanemises osaliselt süüdi tunnistanud ja tagastanud dokumendid ja passi. Kriminaalasja materjalidest võib teha järeldusi, et süüdistatav läks ülalmärgitud hotelli numbrituppa koos S J viimasele intiimteenuseid osutama ning enne lahkumist ilmnes, et S.J puudub piisaval hulgas raha, mistõttu kasutades ära S.J toast lahkumist, võttis puudu jäänud raha kompensatsiooniks numbritoast kaasa kaaned, mille vahel nägi sularaha, koos muude dokumentidega. Sellistest sündmuste käigust saab kohtu arvates järeldada seda, et süüdistataval ei olnud piisavalt aega selleks, et võtta vajalikku rahasummat ning ta haaras kaasa mapi koos kogu sisuga, võttes kaasa ka võõra passi ja lennudokumendid. Kohus leiab, et süüdistataval ei olnud eesmärki varastada tähtsat isiklikku dokumenti ning ta võttis selle kaasa seetõttu, et tuppa sisenenud S.J eest vargust varjata. Samas on süüdistatav võtnud 300 suurbritannia naela ega tagastanud väidetavast töötasust puuduolevast rahast ülejäänud raha. Seejuures võttis süüdistatav võõrad vallasasjad omaniku A.J teadmata ja toas olnud ning hetkeks tualettruumi lahkunud S.J teadmata ja nõusolekuta ja asjade kadumine avastati alles siis kui A.J ise hiljem tuppa tuli. Sellest järeldab kohus, et süüdistatav võttis vallasasjad ära omaniku teadmata ja tahte vastaselt. Sellele järgnevalt ei tagastanud süüdistatav äravõetud sularaha ning kulutas selle ära oma vajadusteks, kuigi ta saanuks nii raha kui ka dokumendid viia hotelli töötajate kätte kui ei soovinud ise kannatanuga suhelda. Süüdistatav aga vallasasjade tagastamiseks midagi ei teinud ja andis dokumendid välja alles kohtueelse menetluse käigus. Sellest teeb kohus järelduse, et sularaha salaja äravõtmisel tegutses süüdistatav ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning kohtu arvates ei ole sellel tähtsust kas süüdistataval oleks olnud õigust suuremale tasule kui talle maksis S.J. Seetõttu on süüdistatava käitumine kvalifitseeritav KarS § 199 ettenähtud vargusena. 10 Samuti süüdistatakse R.K selles, et tema, 31.03.2010 viibides Tallinnas, A.Laikmaa 5 asuva City Hotel`i toas nr 710, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil laua pealt firmale Xerox OY kuuluvad sülearvuti maksumusega 800 eurot (so 12 480 eek), firmale mobiiltelefoni №kia 5310 maksumusega 100 eurot (so 1560 eek), tekitades firmale Xerox OY varalist kahju summas 14 040 krooni (900 eurot), laua kõrvalt maast JJK´le kuuluva sülearvutikoti maksumusega 50 eurot (so 780 eek), milles olid reisitšekid, öökapi pealt metallist rihmaga käekella maksumusega 100 eurot (so 1560 eek), prillid maksumusega 400 eurot (so 6240 eek), pükste taskus olnud rahakoti vahelt sularaha 70 eurot (so 1092 eek), tekitades JJK´le varalist kahju summas 9 672 krooni (620 eurot). Kohtueelsel menetlusel ei ole süüdistatav tunnistanud prillide ja passi võtmist ning 70 euro osas on selgitanud seda, et see oli osa lubatud töötasust ning muud asjad võttis pandiks, et kätte saada ka teine osa tasust. Kohtueelse menetluse käigus on tagastatud kell ja sülearvuti kõvaketas ning seega on muude tõenditega tuvastatud kella ja sülearvuti omandamise ja realiseerimise asjaolud. Arvestades asjaolu, et süüdistatav võttis oma sõnade kohaselt esemed panti, siis peab kohus süüdistatava ütlusi usaldusväärseks ning kohus peab loogiliseks seda, et tagatiseks võetakse asju, mida saab vajadusel realiseerida. Prille, mis on valmistatud konkreetse isiku nägemise parandamiseks on võimatu realiseerida ning kohus leiab, et süüdistatava ütlused selle kohta, et ta prille ei võtnud, on usaldusväärsed, eriti veel olukorras, kus kannatanu oli ilmselgelt raskes alkoholijoobes ning väidetavalt varastatud pass leiti samuti voodi alt hotellitoast. Süüdistatavalt mobiiltelefoni leitud ei ole, samuti ei ole ka mingeid andmeid selle kohta mis telefonist saada võis. Samas süüdistatav telefoni võtmist eitab ning kriminaalasja materjalidest, so kannatanu kirjavahetusest politseiga kuriteo toimepanemise järgselt nähtuvalt ei olnud telefon uus ja kuulus väljavahetamisele. Seega ei saanud sellel olla ka sellist väärtust nagu teatas kannatanu oma esialgsetes ütlustes. Seega ei oleks süüdistataval olnud ka mõtet seda vana telefoni tagatiseks võtta, sest see ei oleks korvanud tema rahalisi nõudeid. Seetõttu leiab kohus, et kriminaalasja materjalidega ei ole mobiiltelefoni vargus tõendamist leidnud. Samas asub kohus seisukohale, et süüdistatava poolt võõraste vallasasjade äravõtmine ajal, mil asjade omaniku, so firma esindaja ja teiste asjade omanik magab või on raskes joobes, mis takistab tal ajas ja ruumis adekvaatselt orienteerumist, on hinnatav võõraste vallasasjade äravõtmisena omaniku teadmata ja tahte vastaselt ning salaja. Samas on süüdistatav sülearvuti maha müünud, raha ära kulutanud ja käekella andnud kõrvalisele isikule, mis näitab vallasasjade pööramist oma kasuks ning kohtu arvates on selline võõraste vallasasjade äravõtmine toime pandud ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning hinnatav KarS § 199 ettenähtud kuriteona. Samuti süüdistatakse R.K selles, et tema 20.07.2010 kella 15.30 paiku Kriol Grupp OÜ pandimajas, sirutades vitriini aknasse käe, võttis Kriol Grupp OÜ´le kuuluva kullast õigeusu risti maksumusega 1500 krooni ja kuldmedaljoni maksumusega 7000 krooni, tekitades sellega varalist kahju Kriol Grupp OÜle summas 8 500 krooni. Süüdistatav on tunnistanud kuldristi vargust, kuid eitanud kuldmedaljoni vargust. Kuldrist on kohtueelse menetluse käigus kätte saadud ja tagastatud omanikule. Kohtueelsel menetlusel on vaadeldud turvakaamera videosalvestust, millest nähtuvalt on vaatlusprotokollis märgitud, et kahtlustatav teeb kaks ühesugust liigutust, sirutades käe luugist sisse ja seejärel aluspesusse. Videosalvestuselt on aga tegelikkuses näha seda, et süüdistatav sirutab käe aknast sisse vaid ühe korra, võtab sõrmedega mingi eseme, pöörab kätt ja kukutab eseme pihku ning siis korrastab teisi esemeid ning eemaldub aknast ja topib eseme aluspükstesse. Ka süüdistatav on tunnistanud, et kuldristi peitis ta aluspesusse, kuid samas on selgitanud, et teist korda sirutas käe luugist sisse selleks, et allesjäänud ehteid ümber paigutada selliselt, et ei märgataks risti võtmisest jäänud tühja kohta. Kohus peab süüdistatava selgitust loogiliseks, kuigi see selgitus ei riimu videosalvestuselt nähtuga. Tegemist on ühe käesirutusega, millega nii võetakse kui ka korrastatakse. Seetõttu loeb kohus usaldusväärsemaks süüdistatava ütlusi selle kohta, et ta võttis vaid ühe eseme ning kohus asub seisukohale, et süüdistatava süü on tõendatud vaid ühe kuldeseme varguses ning teise eseme, so kuldmedaljoni vargus ei ole tõendamist leidnud. Varguse toimepanemise päeval on varastatud kuldrist panditud teise pandimajja ja see rist on sealt ka kätte saadud. Kriminaalasjas on küll esitatud kannatanu poolt pandilepingud mõlema 11 kuldeseme kohta, millest saab järeldada, et pandimajal need esemed olemas olid, kuid kohtu arvates puuduvad küllaldased tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks ka medaljoni varastanud. Süüdistatav on pantinud lapsevankri ja pandimajast varastatud risti pantis teise pandimajja, kuid kuldmedaljoni pantimise kohta andmed puuduvad. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt, sh kannatanu esindaja ütlustest nähtuvalt avastati kuldesemete vargus järgmisel päeval pärast vargust ja seejärel vaadati turvakaamera salvestust ning avastati R.K tegevus. Samas puuduvad andmed, et turvasalvestust oleks vaadeldud kogu päeva ulatuses ning toimiku materjalide kohaselt on piirdutud vaid selle hetkega, mil tuvastati R.K käitumine. Kohtueelsele menetlejale ongi edastatud vaid seda ajahetke puudutavad videolõigud. Seega ei nähtu, et oleks vaadeldud videosalvestust ka pärast R.K käitumise tuvastamisele järgneval ajaperioodil pandimaja sulgemiseni. Kogu kriminaalasjast kogutud tõenditest nähtuvalt on süüdistatava ütlused suures osas kinnitust leidnud teiste tõenditega ning kohtul puudub alus kahelda süüdistatava ütlustes. Seetõttu tuleb süüdistatav kullast medaljoni varguses, millega tekitati varalist kahju 7000 krooni, tõendite puudumise tõttu õigeks mõista. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatav pandimajas olles ruumi valdaja äraolekut kasutades ruumi valdaja teadmata ja tahte vastaselt sirutanud käe avatud luugist sisse ning võtnud võõra vallasasja. Võõra vallasasja äravõtmiseks süüdistatav mingeid jõupingutusi tegema ei pidanud, samuti ei kasutanud ta ka mingeid abivahendeid ning võõrale vallasasjale oli süüdistataval vaba ligipääs, kuid ta ületas ruumi mõttelise piiri valdaja tahte vastaselt ning on ilmselge, et pandimaja pidaja ei laseks võõrastel isikutel tema loata kätt tema tööruumi sirutada ning selline käe sirutamine saaks toimuda vaid ruumi valdaja loal ja teatud toimingu tegemiseks kliendi teenindamisel. Ruumi valdaja on kõrvalistele isikutele andnud loa sisenemiseks vaid üldkasutatavatesse ruumidesse, kuid mitte oma tööruumi, kus ta hoiab rahalisi vahendeid, panditud esemeid ja dokumentatsiooni majandustegevuse kohta. Seega kuni ruumi valdaja ei ole andnud kõrvalisele isikule üheselt mõistetavat luba siseneda tema tööruumi ükskõik mil viisil, ei ole ruumi sisenemine lubatud. Olukorras, kus ruumi valdaja aga lahkus ruumist, siis ei olegi võimalik temalt luba küsida ja sisenemine ruumi on ruumi valdaja tahte vastane. Sellistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumist tuleb hinnata vargusena, mis on toime pandud ruumi valdaja tahte vastaselt ruumi sisenemisega, so sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Samuti süüdistatakse R.K selles, et tema 03.08.2010 kella 13.35 paiku Ümera 3 asuvas MAXIMA EESTI OÜ-le kuuluvas kaupluses võttis müügisaalist MAXIMA EESTI OÜ-le kuuluva purgi konserveeritud tomateid Cherry hinnaga 14,80 krooni ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud ning tema süü on tõendamist leidnud ka temalt varastatu äravõtmise kohta kogutud tõenditega. Kauplusest kauba varguse toimepanemine, so püüd kaupa riiete alla varjates kauplusest väljuda näitab kohtu arvates süüdistatava poolt võõra vallasasja äravõtmise katset selle vallasasja äravõtmise eesmärgil KarS § 199 mõttes. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatav on pannud suhteliselt lühikese aja jooksul toime neli varavastast süütegu, siis on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kellele on varguste toimepanemine muutunud elulaadiks ja osaks sissetulekuallikast ning süüdistatava käitumine on hinnatav süstemaatilise varguste toimepanemisena. Viimase varguse toimepanemiselt peeti süüdistatav kinni ja see vargus jäi katse staadiumisse. Samas on süüdistatav eelnevad kolm vargust lõpule viinud, mistõttu on süüdistatava käitumine varguste toimepanemisel hinnatav lõpuleviidud kuriteona. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteona. Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava R.K käitumine kvalifitseeritud KarS § 346 järgi. Süüdistusest nähtuvalt 31.03.2010 R.K , viibides A.Laikmaa asuva City Hotel`i toas nr 710, võttis jaki põuetaskust Soome passi JJK 12 nimele. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav kannatanu passi vargust eitanud, kannatanu JJK pass on kriminaaltoimikus leiduva kirjavahetuse kohaselt leitud A.Laikmaa 5 asuva City Hotel`i toa nr 710 voodi alt ja pass on palutud varastatud esemete nimekirjast välja jätta. Kriminaaltoimikus aga puuduvad andmed selle kohta, et R.K oleks käinud pärast vargust passi hotelli numbrituppa tagasi toomas. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav ei ole nimetud kuritegu toime pannud. Kohtuistungil loobus ka prokurör süüdistatava süüdistusest KarS § 346 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumises puudub temale inkrimineeritud kuriteokoosseis ning süüdistatav tuleb KarS § 346 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista. Kohtueelsel menetlusel on A J esitanud tsiviilhagi 5428,80 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud sularaha väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas R.K , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 5428,80 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista R.K-lt A J´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on Kriol Grupp OÜ esindaja esitanud tsiviilhagi 7000 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud kuldmedaljoni maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole R.K süü temale inkrimineeritud kuldmedaljoni varguses tõendamist leidnud ning kohus jätab esitatud tsiviilhagi rahuldamata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse süüdistatavat nelja varguse toimepanemises, millest kahega tekitati varalist kahju, kolmanda varguse objektiks olnud ese tagastati kannatanule ja neljas vargus jäi katse staadiumisse ning oli suunatud väheväärtusliku asja vastu. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse varavastastes kuritegudes, leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud, sest süüdistataval puuduvad ilmselgelt rahalise karistuse tasumiseks vajalikud rahalised vahendid. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat on varem neljal korral kohtu poolt karistatud ja seda eranditult varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimase karistuse kandmiselt vabanes süüdistatav 27.10.2009 ning uue varguse pani toime 30.01.2010, so nelja kuu möödudes, sellele järgnevalt aga veel kolm vargust kaheksa kuu jooksul. Sellisest järjekindlusest kaheksa kuu jooksul teeb kohus järelduse, et süüdistatav ei ole varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud ning on jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist sissetulekute saamiseks. Tema suhtes on mõistetud karistus jäetud tingimisi kohaldamata ja karistus pöörati täitmisele. Samuti on temale mõistetud karistus asendatud üldkasuliku tööga, mis on hiljem liitkaristusena asendatud taas vangistusega. Seega on tema peal katsetatud kõikvõimalikke viise, et tema 13 suhtes karistused oleksid teda säästvad, kuid tema enese käitumine pärast karistuse mõistmist on tinginud karistuste täitmisele pööramise. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatava puhul tegemist ka narkosõltlasega, kuivõrd teda on narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest korduvalt karistatud. Arvestades taolisi andmeid, leiab kohus, et süüdistatav ei sobi oma isiku- ja karistusandmete tõttu kriminaalhooldusele, kuivõrd ta käituks kriminaalhooldust takistavalt, mida ta on varem juba tõestanud. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, episoodide rohkusest ning kannatanutele tekitatud kahju suurusest. Samuti arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus kui karistust kergendavat asjaolu. Seetõttu peab kohus, vaatamata süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude rohkusele ja nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlusele võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid süütegude rohkust ja varalise kahju põhjustamist arvestades ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras või alammäära lähedasena. Märt Toming kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.