) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest.
lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu.
lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi.
lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav R.Von tekitanud kannatanule kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult
S § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. R.V süü suurust mõjutab kuritegude rohkus ja nende toimepanemise intensiivsus. Süüdistuse kohaselt pani R.V kuritegusid toime niivõrd regulaarselt, et jõudis varastada ühest ja samast kauplusest kaupa ühe päeva jooksul kahel korral. Teda ei ole peatanud isegi asjaolu, et ta peeti turvateenistuse poolt kinni peale igat varguskatset. R.V karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kuigi R.V avaldas puhtsüdamlikku kahetsust sunnib kuritegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlus kohut sellesse kahetsusse suhtuma kriitiliselt. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. R.V on varem korduvalt, 16-l korral kriminaalkorras karistatud isik. R.V on viimase kohtuotsusega 19.11.2009.a. karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, karistuse kandmiselt vabanes ta aprilli lõpus 2010 ja juba mai alguses peeti ta uuesti varguskatse toimepanemisel kinni. Tema taolisest käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärke saavutatud, st eelmised karistused ei avaldanud R.V-lenõutavat mõju ega ole pannud teda elama õiguskuulekalt. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele ja temale mõistetavat karistust ei saa asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Õiguskorra kaitsmise ja vabaduses viibivate isikute vara kaitsmise tagamise viisiks on ainult süüdistatavale reaalse vangistuse mõistmine. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü ning tekitatud varalise kahju suurusest, arvestades siinjuures karistuse mõistmise põhimõtteid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Seetõttu peab kohus otstarbekaks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.