Obsah (5)

§ 199§ 200§ 65§ 68§238

1-10-15461 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07 detsember 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-15461 (10230116223) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav G.J ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, emakeel: vene keel, elukoht: Xxx, asukoht: Vangla. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 17.08.2010 kuni 18.08.2010, uuesti 16.09.2010, vahistatud alates 17.09.2010 varasem karistatus: 1) Tallinna Linnakohtu 05.06.2003 otsusega

§ 199

lg 2 p 5 järgi vangistus 3 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2) Tallinna Linnakohtu 16.11.2004 otsusega

§ 200

lg 2 p 4;

§ 199

lg 2 p 2, 5, 7, 8;

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus vangistus 3 aastat, 4 kuud 24 päeva; vabastatud ennetähtaegselt tingimisi 02.05.2007 katseajaga 1 aasta, ärakandmata karistus 11 kuud ja 7 päeva. 3) Harju Maakohtu 19.12.2007 otsusega

§ 199

lg 2 p 4 järgi rahaline karistus 15 000 krooni; 4) Harju Maakohtu 16.06.2008 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 4 kuud;

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus vangistus 1 aasta 1 kuu 16 päeva; 5) Harju Maakohtu 16.03.2010 otsusega

§ 199

lg 2 p 1 Kaitsja 8, 9 ja 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud; 6) Harju Maakohtu 24.05.2010 otsusega

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi vangistus 3 kuud 20 päeva,

§ 65lg 1 alusel vangistus 4 kuud, karistus kantud.

Advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON 1. G.J süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kuud) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.08.2010 kuni 18.08.2010, so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates G.J-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 16.09.2010. 4. G.J-i suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. 5. G.J

§ 199

lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

1. G.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni (172,56 €), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.J, 1-10-15461, kaitsjatasu“.
2. G.J-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni (417,03 €), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „G.J , 1-10-15461, sundraha“.
3. G.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 167 (ükssada kuuskümmend seitse) krooni (10,67 €), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.J , 1-10-15461, koopiate tegemise kulu“.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. S P ’i esitatud tsiviilhagi 6700 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista G.J-ilt S P ’i kasuks 6700 (kuus tuhat seitsesada) krooni (428,22 €), milline summa tuleb tasuda S P i arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx SEB pank.
6. VA’i esitatud tsiviilhagi 5123 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista G.J-ilt VA’i kasuks 5123 (viis tuhat ükssada kakskümmend kolm) krooni (327,43 €), milline summa tuleb tasuda VAi arvelduskontole nr XXXXXXXXX Swedbank.
7. AH’i esitatud tsiviilhagi 1112,93 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista G.J-ilt AH’i kasuks 1112 (üks tuhat ükssada kaksteist) krooni ja 93 senti (71,13 €).
8. AL’i esitatud tsiviilhagi 37 480 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista G.J-ilt AL’i kasuks 37 480 2 (kolmkümmend seitse tuhat nelisada kaheksakümmend) krooni (2395,50 €), milline summa tuleb tasuda ALi arvelduskontole nr XXXXXXXXX Swedbank.
9. Asitõend: 4 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
10. Asitõend: meeste käekell Citizen, mis on tagastatud omanikule AL’ile, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule ALile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: G.J-i süüdistatakse selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna 17.08.2010 kella 18.05 paiku Harju maakonnas, Saue vallas Laagri alevikus, Pärnu mnt 558a asuvas Eesti Tarbijateühistute Keskühistule kuuluvas Laagri Maksimarketis varguse eemärgil pani endale seljakotti 1 ripsmetuši MF maksumusega 179 krooni, 11 ripsmetušši MF maksumusega 229 krooni tükk, kogumaksumusega 2519 krooni, kokku kaupa maksumusega 2698 krooni, mille oli müügisaalis varguseks ettevalmistanud eeluurimisel tuvastamata naine ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, 18.08.2010 kella 17.00 paiku Maardus Keemikute 37 asuvas Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses Maxima pani varguse eesmärgil endale seljakotti 1 pudeli viskit Tullamore Dew maksumusega 299 krooni ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna 19.08.2010 kella 16.45 paiku tungis läbi avatud värava Maardus, Vana – Narva mnt 28e asuvasse AS-le Ramirent kuuluvasse tööruumi, kust varastas VA’ile kuuluva jalgratta Trek 3500 koos lisaks paigaldatud porilaudade ning kompuutriga kogumaksumusega 5123 krooni. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna ajavahemikul 24.08.2010 kella 22.30st kuni 25.08.2010 kella 07.25ni Tallinnas, Sadama 1 asuvas Tallink Express hotellitoas nr 435 varastas AH´ile kuuluva materiaalse väärtuseta rahakoti, milles oli sularaha 800 krooni, müntides 20 eurot s.o 312.93 krooni, AH’ile väljastatud ID kaart, juhiluba, Ühispanga makse- ja postipangakaart, Swedbank´i pangakaart, rahvusvaheline tervisekaart, kokku AH’ile kuuluvaid esemeid väärtusega 1112.93 krooni. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna 25.08.2010 ajavahemikul kella 14.30st kella 16.00ni Tallinnas Tartu mnt 80D asuvas Tselluloozi Spordiklubi riietusruumis avas noaga kapi nr 102 ukseluku ning varastas kapist AL’ile kuuluva varalise väärtuseta Nike spordikoti, milles olid teksapüksid Hugo Boss väärtusega 2800 krooni, päikeseprillid Armani väärtusega 3600 krooni, käekella Citizen väärtusega 6 000 krooni, püksirihma Guess väärtusega 1200 krooni, ilma varalise väärtuseta rätiku, kosmeetikakoti koos duššigeeliga, kolm võtmekimpu, sularaha 1800 eurot, mis Eesti Panga kursi järgi on 28 080 krooni, 400 Leedu litti, mis Eesti Panga kursi järgi on 1 800 krooni, kokku AL’ile kuuluvaid esemeid väärtusega 43 480 krooni. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna 14.09.2010 ajavahemikul kella 17.50st kella 17.59ni tungis läbi lukustamata ukse Tallinnas, Lõõtsa 6c asuvatesse AS-i 3 Webmedia tööruumidesse, kust varastas kabinetist S P ’ile kuuluva mobiiltelefoni HTC Desire A8181 maksumusega 6000 krooni koos mälukaardiga maksumusega 600 krooni ning rahakoti maksumusega 100 krooni, milles olid SP nimele väljastatud SEB pangakaart, SEB panga krediitkaart, ID-kaart, juhiluba, Alexela sooduskaart, Säästukaart, kokku SP’ile kuuluvaid esemeid väärtusega 6700 krooni. Sel moel G.J , võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega ning süstemaatiliselt pani toime

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav G.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 17.08.2010 episood • 17.08.2010 koostatud Eesti Tarbijateühistute Keskühistu avaldusest nähtuvalt 17.08.2010 kell 18:05 Laagri Maksimarketis asukohaga Pärnu mnt 558a, peeti kinni isik, kelle juurest avastati Eesti Tarbijateühistute Keskühistule kuuluvat maksmata kaupa 2698 krooni väärtuses. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 32) • 17.08.2010 koostatud õigusvastase teo toimepanemise aktist nr 203 nähtub, et 17.08.2010 kell 18:05 Laagri Maksimarketis asukohaga Pärnu mnt 558a, möödus G.J kassadest jättes Eesti Tarbijateühistute Keskühistule kuuluva kauba eest maksmata 2698 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 33) • 17.08.2010 koostatud tunnistaja KKülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl Laagri Maksimarketis turvatöötajana nägi kaamerast, kuidas kella 17:54 paiku kosmeetikaosakonnas naisterahvas pani suure koguse ripsmetušše oma varrukasse, seejärel liikus saia osakonda, pani ripsmetušid läbipaistvasse kilekotti ning pärast koos kotiga saiade alla. Naisterahvas lahkus kauplusest mitte millegi eest tasumata, teda kinni pidada ei õnnestunud. Varsti läks nimetatud saiakastide juurde noormees halli särgi, pruunide pükste, üle õla must seljakott. №ormees võttis saiakastist ripsmetušid, pani need oma seljakotti ning möödus kassast jättes kauba eest tasumata. Turvakontrolli käigus avastati G.J-i seljakotist 12 ripsmetušši kogumaksumusega 2698 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 34 – 35) • 23.09.2010 koostatud asitõendi (CD Laagri Maksimarketi kaupluse videokaamera salvestusega) vaatlusprotokollist nähtuvalt Laagri Maksimarketi kaupluses 17.08.2010.a. kell 17:58:10 müügisaalis oli lühikeste heledate juustega naisterahvas, kellel oli seljas rohelist värvi kapuutsiga dressipluus ja jalas tumedat värvi püksid. Paremal õlal oli musta värvi käekott, käsivarrel hoidis punast värvi ostukorvi. Naisterahvas seisis kosmeetikaleti ääres. (Foto nr 1). Suunas korduvalt oma käe kosmeetikaleti suunas (Foto nr 2). Kell 17:59:27 suunas oma vasaku käe kosmeetikaleti suunas, võttis käe tagasi, käes oli näha eset, vaatas eset, misjärel suunas oma käe uuesti kosmeetikaleti suunas ja seejärel tõmbas käe tagasi. Seejärel kell 17:59:42 liikus leti juurest edasi riieteosakonda. Naisterahvas jalutas müügisaalis riiulite ja stangede vahel ringi (Foto nr 3, 4 ja 5). Kell 18:02:12 võttis naisterahvas riiuli juurest läbipaistva kilekoti(-id) (Foto nr 6). Kell 18:03:26 jõudis saia/leiva osakonda (Foto nr 7). Naisterahvas, kellel oli käes läbipaistev kilekott tõstis saiakastis olevat saiakotti eemale, misjärel liikus edasi teiste saiakastide juurde, misjärel läks saiakasti juurde tagasi, kus ta eelnevalt saiakotti oli liigutanud. Naisterahvas tõstis saiakasti nurgast kaks saiakotti eemale 4 teiste saiakottide peale (Foto nr 8), suunas käe saiakottidele ja seejärel oma läbipaistvasse kilekotti (Foto nr 9). Läbipaistvat kilekotti hoidis saiakasti nurgas (läbipaistev kilekott oli osaliselt kaamera vaateväljas), misjärel pani kaks saiakotti läbipaistva kilekoti peale (Foto nr 10). Kell 18:05:05 ilmus kaamera vaatevälja meesterahvas, kes jäi seisma saiakasti juures, kus naisterahvas oli pannud eelnevalt läbipaistva kilekoti. Meesterahvas lükkas saiakotte eemale ning võttis kell 18:05:40 saiakastist läbipaistva kilekoti (Foto nr 11) ning pani selle endale seljakotti (Foto nr 12). Meesterahval oli seljas tumedat värvi vest, mille alla oli heledat värvi lühikeste varrukatega pluuse, jalas olid tumedat värvi püksid, seljas oli tumedat värvi seljakott. Seejärel meesterahvas liikus müügisaalis riiulite vahel ringi (Foto nr 13). Kell 18:07:10 pani meesterahvas ostukorvi maha (Foto nr 14) ja läks kaupluse müügisaalist välja (Foto nr 15). (t/l 40 – 50) • 18.08.2010 ja 21.10.2010 koostatud kahtlustatava G.J-i ülekuulamise protokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse. Läks 18.08.2010 Laagri Maksimarketisse koos vähetuttava naisterahvaga, kes kaupluse juures tegi talle ettepaneku varastada kosmeetikat kauplusest. Kahtlustatav nõustus. Leppisid kokku, et ta võtab kaupluse riiulilt erinevad ripsmetušid ja paneb neid toiduosakonnas saiadega kasti. Pärast seda ta väljub kauplusest ja ootab G.J-i kaupluse juures. G.J sisenes müügisaali üksinda, nägi naisterahvast väljumas müügisaalist, siis suundus toiduosakonda saiade kastide poole. Võttis saiakastist läbipaistva kilekoti koos ripsmetuššiga ja pani kilekoti koos ripsmetuššidega kasti juures oma seljakotti. Pärast seda suundus kassade poole. Kui möödus kassast ei maksnud ripsmetuššide eest. Peale kassasid peeti ta kinni turvatöötaja poolt. Turvatöötaja vaatas tema seljakotti, kust ta leidis ripsmetušid kilekotis. Kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Lisab veel, et ei kavatse kuritegude toimepanemist jätkata. (t/l 55 – 58, 162 – 163) • Väljatrükk Harju Maakohtu 24.05.2010 otsusest, millega G.J-ile mõisteti

§ 199

lg 2 p 8, 9 alusel vangistus 3 kuud 20 päeva,

§ 65lg 1 alusel vangistus 4 kuud.

(t/l 170 – 171) • Väljatrükk Harju Maakohtu 16.03.2010 otsusest, millega G.J-ile mõisteti

§ 199

lg 2 p 8,9 ja 25 lg 2 alusel vangistus 6 kuud;

§238lg 2 ja §68 lg 1 alusel 3 kuud 25 päeva.

(t/l 172 – 179) 18.08.2010 episood • 18.08.2010 koostatud kaupluse Maxima avaldusest nähtuvalt aadressil Keemikute tee 37, Maardu, asuvas kaupluses 18.08.2010 G.J möödus kassaderivist, jättes tahtlikult tasumata kauplusest võetud kauba (Tullamore Dew) eest 299 krooni. Kaup tagastati kauplusele rikkumata. (t/l 64) • 18.08.2010 koostatud õigusrikkuja kinnipidamise akti kohaselt aadressil Keemikute tee 37, Maardu, asuvas kauplusest 18.08.2010 G.J pani oma seljakotti pudel viskit „Tullamore Dew“ ning möödus kassaderivist jättes tasumata võetud kauba eest 299 krooni. (t/l 65) • 18.08.2010 koostatud tunnistaja IG’i ülekuulamisprotokolli kohaselt 19.08.2010 kell 17.00 oli ta tööl kaupluses Maxima aadressil Keemikute 37, nägi kuidas meesterahvas pani endale portfellisse pudeli viskit Tullamore Dew ja läks kassast mööda maksmata kauba eest. Kauplusest väljumisel pidas tunnistaja ta kinni. Summa on 299 krooni. Kaup ei ole rikutud ja on tagastatud kauplusele. Videosalvestus on olemas. Mehe seljas oli hall T-särk ja vest ning jalas pruunid püksid. (t/l 67 – 69) • 18.08.2010 ja 21.10.2010 koostatud kahtlustatava G.J-i ülekuulamise protokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. 18.08.2010 kella 17.00 paiku läks Maardus, Keemikute tänaval asuvasse kauplusesse Maxima, et vaadata kaupa. Kaupluse müügisaali sisenedes läks alkoholi osakonda ja võttis sealt pudeli viskit, pani selle seljakotti, mis oli tal kaasas. Seejärel möödus 5 kassast kauba eest tasumata. Pärast kassast möödumist peeti ta kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup oli rikkumata ja on tagastatud kauplusele. Kui oli vargust toime panemas, arvas, et keegi ei märka tema tegusid. Kaupa varastas kuna tema naine on rase ja neil pole raha selleks, et sõita Tallinnasse arsti juurde. Varastatud pudeli tahtis maha müüa ja müümisest saadud raha anda elukaaslasele. (t/l 70 – 73, 162 – 163) 19.08.2010 episood • 21.08.2010 koostatud kannatanu VA’i ülekuulamisprotokolli kohaselt 19.08.2010 kella 07.30 ajal pani ta oma jalgratta Trek jalgratta tööruumi, mis asub Ramirent territooriumil aadressil Maardu Vana-Narva mnt 28e. Kannatanu töötab antud ruumis koos Mati nimelise paarimehega. Jalgratast ta ei lukustanud, pani seisma vastu kaubariiulit. Antud töökojas on kaks ust ja ülestõstetav värav, mis olid sel päeval kõik avatud. Päeva jooksul käisid paarilisega mitmel korral väljas platsilt tõstukiga kaupa töökotta toomas. Kella 16.45 ajal märkas platsilt, et üks noormees sõidab jalgrattaga territooriumi väravast välja. Istusid Matiga tema autosse ja asusid noormeest jälitama. Vana-Narva maanteele välja sõites nad enam noormeest jalgrattaga ei näinud. Sõitsid suunaga Tallinna poole umbes kilomeeter, kui noormeest nägemata pöörasid ringi ja sõitsid töökotta tagasi. Kannatanu helistas politseisse. Territooriumi sissepääsu väravas küsis valvurilt, kas ta nägi territooriumilt ühte jalgratturit välja sõitmas. Ta vastas, et oli näinud, kuid see sõitis temast nii kiirest mööda, et ta ei jõudnud vaadata, kuhu poole rattur suundus. Kuna territooriumil on valvekaamerad, läks kontorisse, kus vaatasid koos ülemustega videosalvestust. Sellel oli näha, kui üks noormees hallis kampsunis ja hallides pükstes, küljepeal valged triibud, hallide sporditossudega ja halli värvi seljakotiga sisenes väravast territooriumile ja suundus koheselt laoruumi, kust väljus 2 minuti pärast. Ta kõndis territooriumil ringi ja läks töökotta tagasi. Seekord viibis ta seal mõned sekundid ja välja tuli sealt kannatanu jalgrattaga ja sõitis territooriumi väravast välja. Videosalvestuselt ei ole noormehe nägu näha. Varastatud jalgratas oli tumehalli värvi mudel Trek3500, suurus 21", raami nr. WTU352C2065E. Ratta ostis 25.06.2010.a. Tallinnas, Sikupilli keskuses asuvast Rademar kauplusest maksumusega 4693 krooni. Rattal oli parempoolse käiguvahetuse käepide täielikult kriimustatud, mistõttu ei ole näha käikude numbreid. Samuti oli vigastatud raami horisontaalne pulk. Ülaosas oli suurusega 1 cm x l cm värvikahjustus. Sadula parempool oli kriimustatud. Rattale ostis eraldi kaks musta värvi porilauda väärtusega 160 krooni, kompuutri Sigma 501 väärtusega 270 krooni, nende kohta ei ole ostutšekk säilinud. Vargusega tekitati kannatanule varaline kahju 5123 krooni, mis summas esitab ka tsiviilhagi. (t/l 76 – 77) • 01.09.2010 koostatud asitõendi (CD-R plaadil Vana-Narva mnt 28e asuva turvakaamera salvestus) vaatlusprotokollist nähtuvalt meesterahvas (heledad botased, tumedad ja triipudega dressipüksid jalas, musta-valge triibuline jakk ning kott seljas) oli tootmishoones sees, vaatas sees ringi, väljus korraks ning tagasi tulles võttis ukse kõrval seina ääres seisva jalgratta. Seejärel lahkus jalgrattaga samas suunas, kust ta tuli. Turvakaamera salvestuse kehva kvaliteedi tõttu ei ole isikut võimalik näo järgi tuvastada. (t/l 81 – 85) • 05.10.2010 ja 21.10.2010 koostatud kahtlustatava G.J-i ülekuulamise protokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et

1. aasta augusti keskel kella 17 paiku läks ta töö otsingu eesmärgil AS Ramirent territooriumile. Läks lukustamata jalgvärava kaudu territooriumile, aga pärast läks ühekorruselisse hoonesse ukse kaudu, mis oli lukustamata. Sisenedes tsehhi hoonesse, märkas halli värvi jalgratast raamil oleva pealkirjaga TREK. Tsehhis ei olnud kedagi ja siis otsustas varastada selle jalgratta. Viis jalgratta tänavale, istus selle peale ja sõitis territooriumilt väljapääsu poole. Territooriumilt välja sõites nägi mingit meest, kes liikus tsehhi poole, kust ta varastas jalgratta. Sõitis jalgrattaga jalgvärava kaudu välja ja Vana-Narva maantee suunas. Ehmus, et teda võidakse hakata otsima ja seepärast peitis end põõsasse, see tähendab hakkas sõitma põõsaste taga Muuga piirkonda. Kella 18 paiku oli Maardus ja turu juures müüs varastatud jalgratta tundmatule noormehele 500 krooni eest maha. Jalgratta müügist saadud raha kulutas enda tarbeks. Jalgratta varastas raske materiaalse olukorra pärast, sest tal ei ole 6 tööd. Tehtut kahetseb ja võimaluse korral lubab kannatanule hüvitada jalgratta vargusega tekitatud kahju. (t/l 86 – 88, 162 – 163)
2. – 25.08.2010 episood • 25.08.2010 koostatud kannatanu AH’i ülekuulamisprotokolli kohaselt ööbis ta aadressil Sadama 1, Tallinn, asuvas Tallink Express Hotellis, koos JLja JU´iga. 24.08.2010 kella 22:30 paiku läks kannatanu ja JL magama. Toa uks oli lukus, rahakoti asetas kannatanu seinariiuli nurgale. 25.08.2010 kell 07:25 avastas kannatanu, et rahakotti riiulil enam ei olnud. JL oli öösel ärganud kui JU purjuspäi võhivõõraga nende tuppa oli tulnud. JU selgitas, et noormees nimega Sergei oli temalt raha küsinud, käis nende tualetis ning viibis seinariiuli kõrval. Äraminekust oli Sergei teatanud järsku ja lahkus kiiresti toast. Kannatanu rahakotis oli ligikaudu 800 krooni, 20 eurot müntides (312,93 krooni) ning kannatanu nimelised ID-kaart, juhiluba, pangakaardid jne. Kannatanule on vargusega tekitatud kahju summas 1112,93 krooni. (t/l 91 – 94) • 10.09.2010 ja 21.10.2010 koostatud kahtlustatava G.J-i ülekuulamise protokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et augusti lõpus 2010.a kella 23.00 paiku kohtus juhuslikult Tallinnas kesklinnas ühe vene rahvusest meesterahvaga tänaval, küsis tema käest suitsu ja hakkasid juttu ajama. Meesterahvas kutsus teda õlut jooma Nimeta baari. Istusid seal ja jõid õlut, seejärel ta kutsus vaatama kohta, kus ta elab ja et joovad seal õlut edasi. Meesterahvas viis ta Tallink hotelli ja läksid tema hotellituppa. Selles toas magasid 2 inimest. Meesterahvas vaatas, et toas polegi õlut ja ütles, et läheb hoopis magama, Sergei ütles, et ta siis läheb ära. Ära minnes märkas riiulis rahakotti ja võttis endaga kaasa. Väljas vaatas rahakoti sisu, võttis sealt ära sularaha, seal oli vist 800 krooni ja igasugused kaardid, võttis ära ka 2 euromünti, 20 euromünti seal ei olnud või võib-olla ta ei märganud pimedas. Rahakoti, koos seal olevate igasuguste kaartidega viskas prügikasti. Varastas selleks, kuna tal oli vaja Maardusse sõita, aga raha ei olnud. Varastatud raha eest ostis pileti Maardusse ja süüa. Kahetseb oma tegu. (t/l 97 – 99, 162 – 163) • 16.09.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks Tallink Express Hotelli 2 turvakaamera salvestust CD plaadil. 25.08.2010 ajavahemikul 00:49:16 - 00:55:19 kaamera vaateväljas oli pikk koridor. Oli näha kuidas kaks meesterahvast liikusid koridoris tubade suunas. Üks mees, musta peaga, lühikesed juuksed, riietus: tume jope, sinised teksapüksid. Teine meesterahvas musta peaga, lühikesed juuksed, riietus: mustavalge triibuline kampsun, sinised teksapüksid, heledad tossud, seljas musta värvi seljakott (Foto 1,2). 25.08.2010 ajavahemikul 00:55:46 - 00:55:51 kaamera vaateväljas oli sama triibulise kampsuniga ja siniste teksadega meesterahvas, kes jooksis koridoris tagasi (foto 3, 4, 5) 25.08.
3. kuupäeval 25.08.2010 ajavahemikul 00:43:16 - 00:43:21 kaamera vaateväljas oli näha kuidas hotelli peauksest sisenesid kaks meesterahvast. Üks meesterahvas musta peaga lühikesed juuksed, riietus: tume jope, teine meesterahvas musta peaga, lühikesed juuksed, riietus: musta-valge triibuline kampsun (foto 6). 25.08.2010 ajavahemikul 00:56:37 00:56:32 liikus sama triibulise kampsuniga ja siniste teksadega meesterahvas hotelli peauksest õue (foto 7). (t/l 102 – 110) 25.08.2010 episood • 25.08.2010, 20.09.2010 koostatud kannatanu AL’i ülekuulamisprotokollide ja kinnituse kohaselt 25.08.2010 kell 14.40 läks ta spordiklubisse „Zelluloosi", mis asub aadressil Tartu mnt. 80D, Tallinn. Läks klubisse koos oma elukaaslase LL, võttis administraatorilt riidehoiukapi nr. 102 võtme, vahetas riietusruumis riided. Tal oli kaasas must tekstiilist „Nike'i" kott, mille jättis kappi, ära minnes sulges kapi võtmega. Treenis kuni kella 16.00-ni. Tulles kell 16.00 tagasi riietusruumi, avastas, et tema kapi uks oli veidi lahti ja kapist oli kadunud tema asjad ja riided: Tumesinised teksased „Hugo Boss", suurus 33/32, maksumus 2800 krooni, päikeseprillid „Armani", mustast plastikust, 3600 krooni; käekell „Citizen", 7 kollasest metallist, kollase metallist rihmaga, maksumus 6000 krooni, tšekid on kannatanul säilinud, pruun nahast rihm „Guess", hõbedase pandlaga, maksumus 1200 krooni. Lisaks nendele asjadele on varastatud must spordikott „Nike", milles olid järgmised tualetitarbed: kollane käterätt, punane kosmeetikakott, dušigeel „Armani" (need asjad olid koti suuremas osas). Külgmises taskus oli korteri võtmete kimp (umbes 3-4 võtit) - aadress XXXja kaks võtmekimpu kannatanu (aadressil Pärnu, XXX) baari võtmetega. Ja koti suurema osa väikeses lisataskus oli sularaha 1800 eurot (umbes 15 20-eurost kupüüri ja umbes 30 x 50 eurot 28080 krooni). Veel oli seal 4 100-litist kupüüri - ligikaudu 2000 krooni, Esmapilgul rohkem midagi varastatud ei ole. Vargusega on kannatanule põhjustatud kahju 43 680 krooni. Tal oli sellepärast kotis nii palju raha, et ta tuli hiljuti selle kotiga alles Pärnust töölt ja ei olnud jõudnud seda kroonideks vahetada ja firma arvele panna. Kui avastas varguse, läks kohe administraatori juurde ja teatas talle kadumisest. Administraator ütles talle, et hetk tagasi olid lahkunud kaks noormeest, kelle kapid olid tema oma kõrval, nr. 101 ja
4. Kannatanu tütarlaps nägi samuti, et kaks minutit enne tema tulekut väljusid kaks noormeest väga suure kotiga. Kapi võtit kannatanu kellelegi ei andnud ega ära ei kaotanud. Varastatud kollast värvi rätik, üks kangast Nike spordikott, punast värvi kosmeetikakott, Armani dušigeel, kolm võtmekimpu – olid väärtuseta. Varastatud Leedu litid maksavad eesti kroonides 1800 krooni. Kannatanu tundis talle näidatud kuldset värvi metallist käekellas ära enda kella, kulunud metallrihma ja välimuse järgi. On seda kandnud 16 aastat. Kokku tekitati kannatanule varalist kahju üldsummas 43 680 krooni. (t/l 118 – 121, 122 – 125, 130) • 25.08.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks sündmuskohaks Zelluloosi spordiklubi meeste riietusruum ja riidekapp nr
5. Zelluloosi spordiklubi asub aadressil Tartu mnt 80D, Tallinn, oleva hoone esimesel korrusel ning spordiklubi sissepääsuuks asub antud hoone sisehoovis. Vaatluse hetkel oli spordiklubi sissepääsuuks avatud. Sisenedes sellest uksest jõudsid spordiklubi eesruumi. Sissepääsuukse vastasseina juures oli vastuvõtulaud. Vastuvõtulauale ja sissepääsuuksele oli suunatud kolm videovalvekaamerat. Meeste riietusruum asus vastuvõtulauast paremal pool ning meeste riietusruumi uks ei ole lukustatav. Meeste riietusruumis oli sinist värvi metallist riietuskapid (nummerdatud), mis olid lukustatavad võtmega. Vaatluse objektiks olev riidekapp nr 102 asus riietusruumi ukse poolt vaadates uksest vasakul pool seina juures ning oli ukse poolt teine. Riidekapi nr 102 juures oli riidekapp nr 101 ja nr
6. Riidekapi nr 102 uks ja ukselukk olid terve ja nähtavate vigastusteta. Riidekapis nr 102 oli valge T-särk, valget värvi spordijalatsid ja pruuni värvi nahast rihm. (t/l 131 – 136) • 21.09.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks meeste käekell Citizen valge sihverplaadiga, kuldset värvi metallrihmaga, mõlemalt poolt väga kulunud, rihm oli lülide vahelt määrdunud. Kella numbrilaud oli ümmargune, sellel olid suured kullavärvi rooma numbrid, peal kolm ringikujulist näidikut, millest ülemine näitas kuusid, keskmine näitas kellaaega ja alumine näitas menüüd, kus on kaks kronomeetrit, 2 alarmi, kalender, taimer ning nende vahel kiri „Citizen". Sihverplaadil olevad ringid ja osutid olid kullavärvi. Numbrilaua külgedel oli neli nuppu, (foto nr 1, 2). Kella tagumine osa oli hõbedast värvi metallist, mille peal kiri „Citizen Prominence, Sapphire Crystal Water Resist 100 Base ST.Steel YPM TA nr 6850-G81741 (foto 3). (t/l 140 – 143) • 22.09.2010 koostatud asitõendi (CD plaat salvestustega) vaatlusprotokollist nähtuvalt 25.08.2010 ajavahemikul 14:24:38 - 14:29:48 oli näha, et kannatanu (tugeva sportliku kehaehitusega, pikk meesterahvas, seljas valget värvi T-särk ja tumedad dressid, tumedat värvi spordikotiga) läks klubisse koos naise ja lapsega, nad vestlesid administraatoriga (foto 1) ja suundusid vasakule riietusruumide poole. 25.08.
7. kuupäeval 25.08.2010 ajavahemikul 14:31:27 - 14:36:36 sisenes klubisse tumedat värvi seljakotiga noormees (tema seljas tumedat värvi kampsun ja tumedad püksid), ta rääkis telefoniga.( foto 2-10). 25.08.2010 ajavahemikul 14:45:40 - 14:49:27 oli näha, et see sama noormees väljus klubist valget värvi särgis, seljakoti asemel oli musta värvi spordikott valgete kirjadega (foto 11-19). (t/l 144 – 152) • 21.09.2010 ja 21.10.2010 koostatud kahtlustatava G.J-i ülekuulamise protokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 8
8. aasta augusti viimastel kuupäevadel, lõunasel ajal sisenes spordiklubisse, mis asub Tallinnas Tartu maanteel. See klubi asub endise tselluloositehase hoones. Läks klubisse, et minna tualetti. Tualett asub riidehoiuruumis. Tualetist välja tulles nägi, et riietusruumis ei ole kedagi ja otsustas avada ühe kastidest, millesse inimesed olid jätnud riided. Soovis varastada midagi, et see pärast ära müüa ja raha saada. G.J oli kaasas väike ehitusnuga, millega avas äärmise kapikese ühe (äärmise) luku. Seal oli suur musta värvi riidest Nike-i spordikott. Kotis olid asjad, aga seal ta neid ei uurinud. G.J oli kaasas musta värvi seljakott, mis oli seljas. Pani oma seljakoti „Nike'i" spordikotti ja väljus kiiresti klubihoonest. Kui klubisse sisenes, siis ta administraatorit ei näinud ja keegi ei küsinud, mille jaoks ta klubisse läks. Kui klubi hoonesse sisenes, olid tal seljas pruun jakk. Võttis riidehoius jaki ära ja oli valge spordisärgiga. Viskas oma jaki Nike'i spordikoti peale. Läks selle kotiga keskturu suunas. Kahe elumaja vahelisel alal ei olnud inimesi ja hakkas koti sisu vaatama. Seal olid meeste riided, mäletab ainult, et kindlasti olid seal teksased. Sisemises küljetaskus nägi raha: 1580 eurot (mäletab, et olid 100-, 50- ja 20-eurosed kupüürid, rohkem oli 50-seid) ja 400 Leedu litti (4 100-litist kupüüri). Samas taskus oli ka kullavärvi metallist meeste kell, firma „Citizen". G.J võttis raha ja kella, aga koti riietega viskas lähimasse prügikonteinerisse. Kohta ta ei mäleta ja näidata ei oska. Kuna kotis oli palju raha, ei olnud riietega kotti talle vaja. Kellal oli ärataja sisse lülitatud, lülitas selle välja. Andis varastatud kella „Citizen" vabatahtlikult välja. Kahetseb tehtut. Lubab võimalusel hüvitada kõikidele kannatanutele tekitatud kahjud. (t/l 155 – 161, 162 – 163) 14.09.2010 episood • 15.09.2010 koostatud kannatanu S P ’i ülekuulamisprotokolli kohaselt 14.09.2010 ajavahemikul 17:50-17:59 varastati kannatanu töökohast aadressilt Lõõtsa 6c (AS Webmedia), laua pealt, mobiiltelefon HTC Desire A8181 (IMEI 357841031589514, väärtusega 6000 (ostetud mais 2010 6490 krooniga) ning rahakott (väärtusega 100 krooni) koos kannatanule kuuluvate kaartide ja dokumentidega. Telefonis oli mälukaart väärtusega 600 krooni. Õiendist nähtuvalt oli kannatanu telefon kell 17.50-ni töökohas (Lõõtsa 6, Tallinn), 17:59 asus Peterburi teel, kell 18:05 Punane 2, 18:09 XXX, 18:10 Punane 24 A, 18:20 Mahtra XXXning 18:29 Mahtra 1A. Kannatanule tekitati kahju summas 6700 krooni. (t/l 2 – 5) • 16.09.2010 koostatud tunnistaja RAülekuulamisprotokolli kohaselt ta annab politseile välja ostumüügilepingu, mille alusel 14.09.2010 on G.J müünud Mobiil-pluss poele mobiiltelefoni HTC Desire IMEI 357841031589514 2750 krooni eest. Nimetatud telefon müüdi ära 15.09.
9. (t/l 8 – 9) • 14.09.2010 koostatud ostu-müügileping, millest nähtuvalt G.J müüs OÜ-le Mobiil-pluss mobiiltelefoni HTC Desire IMEI 357841031589514 2750 krooni eest. (t/l 11) • 17.09.2010 ja 21.10.2010 koostatud kahtlustatava G.J-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta oma süüd täielikult ja selgitab, et 14.09.2010 kella 18.00 paiku oli ta Tallinnas, Suur-Sõjamäe tänava rajoonis eesmärgiga leida tööd. Nägi hoone üleval mingi firma nimetusega silt ja sisenes hoonesse. Läks mööda treppi üles ja suundus teisele korrusele. Seal nägi, et uks on lahti ja kabinetis kedagi ei olnud. Sisenes kabinetti ja võttis laua pealt mobiiltelefoni HTC ja rahakoti, mille pani oma pükste taskusse ja takistamatult väljus hoonest. Suundus bussi nr. 58 bussipeatuse suunas ja tee peal vaatas rahakoti sisse ja avastas, et seal on ainult erinevad kaardid ning sularaha ei olnud, seetõttu viskas rahakoti viadukti juures maha. Pärast seda suundus bussiga nr. 58 Mustakivi keskusse, kus asus teisel korrusel mobiiltelefonide kauplus. Kaupluses müüs varastatud mobiiltelefoni HTC 2750 krooni eest. Varastatud mobiiltelefoni eest saadud raha kulutas enda tarbeks. Pani toime selle varguse, sest tal oli vaja enda tarbeks raha, on töötu. Kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Lubab võimalusel hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Esialgu ta oma süüd nimetatud kuriteos ei tunnistanud ning selgitas, et aitas Aleksandril ainult telefoni müüa ning müümisel kasutasid kahtlustatava dokumente. (t/l 16 – 18, 24 – 25, 162 – 163) 9 • 21.10.2010 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt 21.10.2010 kell 11.10 juhatas G.J uurimisgrupi Lõõtsa 6c WEBMEDIA maja juurde, kus G.J näitas hoonele (foto nr.l) ja seletas, et sisenes hoonesse peauksest ja läks trepist üles teisele korrusele, kus paremat kätt kabinetis otse akna all laua pealt varastas mobiiltelefoni HTC ja rahakoti, näitas lauale (foto nr.2). (t/l 26 – 27) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 krooni. (t/l 184) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava G.J-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute VA’i, AH’i, AL’i ja S P ’i ütlusi, tunnistajate KK, IG’i ja RA ütlusi, Eesti Tarbijateühistute Keskühistu ja Kaupluse Maxima avaldusi, G4S õigusvastase teo toimepanemise akte, õigusrikkuja kinnipidamise akti, asitõendite vaatlusprotokolle, Harju Maakohtu 24.05.2010 ja 16.03.2010 otsuste väljatrükke, sündmuskoha vaatlusprotokolli, ostu-müügilepingut, ütluste ja olustiku seostamise protokolli, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava G.J-i käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani G.J vähem kui kahe kuu jooksul toime kuus vargust, olles samas isikuks, kes on varem korduvalt varguste toimepanemise eest karistatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatav püüdis 17.08.2010 kella 18.05 paiku Laagri alevikus, Pärnu mnt 558a asuvas Eesti Tarbijateühistute Keskühistule kuuluvas Laagri Maksimarketis varastada eeluurimisel tuvastamata jäänud naise poolt varguseks ettevalmistanud kaupa hinnaga 2519 krooni, kuid peeti kinni. Sellele järgnevalt süüdistatav 18.08.2010 kella 17.00 paiku Maardus Keemikute 37 asuvas Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses Maxima püüdis varastada kaupa hinnaga 299 krooni, kuid peeti kinni ning 19.08.2010 kella 16.45 paiku tungis süüdistatav läbi avatud värava Maardus, Vana – Narva mnt 28e asuvasse AS-le Ramirent kuuluvasse tööruumi, kust varastas VA’ile kuuluva jalgratta kogumaksumusega 5123 krooni. Sellele järgnevalt 24.08.2010 kella 22.30-st kuni 25.08.2010 kella 07.25-ni Tallinnas, Sadama 1 asuvas Tallink Express hotellitoas nr 435 varastas süüdistatav AH´ile kuuluva rahakoti, tekitades varalise kahju 1112.93 krooni ning järgmisel päeval, so 25.08.2010 ajavahemikul kella 14.30 - 16.00 Tallinnas Tartu mnt 80D asuvas Tselluloozi Spordiklubi riietusruumis avas süüdistatav kapi nr 102 ukseluku ning varastas kapist AL’ile kuuluvat vara koguväärtusega 43 480 krooni. Pärast seda aga 14.09.2010 ajavahemikul kella 17.50 – 17.59 tungis süüdistatav läbi lukustamata ukse Tallinnas, Lõõtsa 6c asuvatesse AS-i Webmedia tööruumidesse, kust varastas kabinetist S P ’ile kuuluvat vara väärtusega 6700 krooni. Eelmärgitud asjaoludest nähtuvalt pani süüdistatav vähem kui kuu aja jooksul toime kuus vargust, millest vaid kaks jäid katse staadiumisse. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et varavastaste kuritegude toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja eluviisiks, mistõttu on alust hinnata süüdistatava käitumist süstemaatilise varguse toimepanemisena

§ 199lg 2 p 9 mõttes.

Süüdistusest nähtuvalt avas süüdistatav ka riietusruumis lukustatud kapi ukse ning varastas AL vara ja sisenedes Ramirent AS tööruumidesse ruumi valdaja loata, varastas ka VA jalgratta, samuti sisenes valdaja loata AS Webmedia tööruumidesse ja varastas S P i vara. Kohus leiab, et kapiukse lahtimuukimisega eemaldas süüdistatav varale ligipääsu takistava ja spetsiaalselt vara kaitseks loodud tõkke ning tsehhi ja büroo tööruumidesse minnes sisenes sinna valdaja tahte vastaselt, mistõttu on kohtu arvates taoline käitumine hinnatav varguse toimepanemisena sissetungimisega. Süüdistatavat süüdistatakse ka varguse toimepanemises grupis, kuivõrd süüdistatav püüdis Laagri Maksimarketis varastada kosmeetikatooteid, mis olid eeluurimisega tuvastamata jäänud naisterahva poolt eelnevalt paigutatud teise kohta. Kohus asub seisukohale, et isikute grupis saab tegu toime panna juhul, kui kõik isikud tegutsevad kooskõlastatult ja täideviijatena ning valdavad toimepandavat tegu. Antud juhul oli varguse täideviimisele suunatud tegevus teostatud vaid süüdistatava poolt, kuivõrd tema püüdis kauba eest maksmata jättes kaubaga väljuda kauplusest ja sellega murda omaniku 10 valdust asja üle. Asjaolu, et varastatav kaup oli eelnevalt müügisaalis tõstetud teise kohta teistsuguse kauba juurde, võis kohtu arvates aidata kaasa ja kergendada varguse toimepanemist, kuivõrd valvekaameratega jälgitaks ehk kosmeetikatooteid ja mitte saiu, kuid sellegipoolest oli kaup endiselt müügisaalis ega olnud omaniku valdusest väljunud. Varguse toimepanemist ettevalmistanud ja vastavalt eelnevale kokkuleppele peitnud naisisik aga lõpetas aktiivse süüteole kaasaaitamise siis kui ta kauplusest väljus ning ootama jäi, mistõttu see naisisik enam süüdistatava poolt toime pandavat tegu ei vallanud ning temast kuriteo täideviimine ei sõltunud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumises puudub

§ 199

lg 2 p 7 ettenähtud kuriteokoosseis, kuivõrd puudub grupi jaoks vajalik kaastäideviija. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine tuleb kvalifitseerida võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud, sissetungimisega ning süstemaatiliselt, so

§ 199

lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteona ning süüdistatav tuleb

§ 199lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista.

Kohtueelsel menetlusel on S P esitanud tsiviilhagi 6700 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud telefoni ning rahakoti väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas G.J , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava G.J-i poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 6700 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista G.J-ilt S P ´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on VA esitanud tsiviilhagi 5123 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud jalgratta väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva jalgratta varastas G.J , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava G.J-i poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 5123 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud 11 isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista G.J-ilt VA´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on AH esitanud tsiviilhagi 1112,93 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud sularaha väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva sularaha varastas G.J , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava G.J-i poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 1112,93 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista G.J-ilt AH´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on AL esitanud tsiviilhagi 37480 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas G.J , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava G.J-i poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 37 480 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista G.J-ilt AL´i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kohtueelsel menetlusel on küll süüdistatav avaldanud kahetsust toimepandus, kuid kohus ei pea seda kahetsust tõsiseltvõetavaks, kuivõrd süüdistatava järjekindlus järjestikuste varguste toimepanemisel lühikese aja jooksul näitab süüdistatava üheseltmõistetavat ja sihipärast käitumist elatusvahendite hankimisel ning igasugust kahetsuse puudumist. Vaatamata kinnipidamistele varguste toimepanemiselt 17.08.2010 ja 18.08.2010 jätkas ta süstemaatiliselt varguste toimepanemist. Kohtuistungil teatas süüdistatav taaskord, nagu ka eelmise 12 kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et ta kahetseb toimepandut ja asub tööle ning vanemaid aitama, kuivõrd vanemad vajavad hoolt. Kohus suhtub taolisesse väitesse ja lubadusse kriitiliselt, kuivõrd süüdistataval oli nagu käesolevalgi puhul võimalus tööle minna nii pärast eelmise otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmiselt vabanemist kui ka pärast üleeelmise otsusega mõistetud liitkaristuse kandmiselt vabanemist. Ometigi jätkas ta vaatamata lubadustele ja vanemate abistamise kohustusele süstemaatiliste varguste toimepanemist. Kohus asub seisukohale, et väidetavalt alaliselt vanematega koos elav isik on teadlik temaga koos elavate vanemate terviseseisundist ning piisava hoolsuse ülesnäitamisel abistab vanemaid ning teeb endast kõik sõltuva, et vältida sellist käitumist, mis võiks osutuda tema kohustuste täitmist takistavaks, sealhulgas ka tema kinnipidamist varguste toimepanemise tõttu. Sellele vaatamata, sõltumata sellest, et süüdistataval on juba aastate jooksul saadud kogemus varguste toimepanemisele järgnevatest isiku vabadust piiravatest karistustest, eelistas süüdistatav kuritegude toimepanemise jätkamise kasuks, tehes kõik enesest sõltuva selleks, et järjekordne vangistus muutuks vältimatuks. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatava järjekordsed lubadused ei ole usaldusväärsed ning kohus ei saa neid arvestada. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka järjestikuste varavastaste kuritegude toimepanemine. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 6 korda. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus kuues episoodis, mis on toimepandud vähem kui kuu jooksul ning varavastaste kuritegude toimepanemist jätkas ta lühikese ajavahemiku möödudes eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemisest. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Süüdistatava suhtes on kohaldatud nii rahalist karistust, mõistetud karistuse tingimisi kohaldamata jätmist ning teda on tingimisi ennetähtaegselt vangistuse ärakandmiselt vabastatud. Sellele vaatamata on ta katseajal toime pannud uusi varavastaseid kuritegusid ja kohaldamata jäetud karistused on liitkaristustena täitmisele pööratud. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt ja jätkaks varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta on aastate vältel järjekindlalt suutnud tõestada. Seega ei ole ükski senine mõjutusvahend süüdistatavat mõjutanud ning ta on jätkanud varavastaste süütegude toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus episoodide rohkusest ja tekitatud varaliste kahjude suurusest. Süüdistatavale inkrimineeritud kahest kuriteost jäid kaks katse staadiumisse ja varalist kahju ei tekkinud, milline asjaolu vähendab mõningal määral süü suurust. Samas viis ta neli vargust lõpule ja tekitas neljale isikule varalist kahju, mis senini on hüvitamata vaatamata süüdistatava kahtlustatavana ülekuulamistel antud lubadustele lõpetada varguste toimepanemine ja hüvitada tekitatud kahjud. Seejuures tekitas süüdistatav ühele kannatanule varalise kahju, mis peaaegu ulatus olulise varalise kahjuni. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks süüdistatavale mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, kuid peab võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Märt Toming kohtunik 13