lg 1 järgi D.I süüdistus
lg 1 järgi, lühimenetlus Prokurör Diana Helila Süüdistatav R.T Kaitsja ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: U OÜ, elukoht: XXX, Tõkend: 23.09.2010 elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 22.09.2010 kuni 23.09.2010 Varasem karistatus: Harju Maakohtu 12.08.2010 otsusega
järgi vangistus 2 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud Advokaat Jugans Grossmann Süüdistatav D.I ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: ajutiselt OÜ KE, elukoht: XXX, Tõkend: 23.09.2010 elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 22.09.2010 kuni 23.09.2010 Varasem karistatus: 1) Pärnu Maakohtu 23.12.1996 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja KrK § 195 lg 2 järgi vabadusekaotus 2 aastat tingimisi katseajaga 2 aastat; 2) Pärnu Maakohtu 03.10.2001 otsusega KrK § 108 lg 1 järgi vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat; 3) Harju Maakohtu 21.10.2008 otsusega
Katseaja lõpp 20.04.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada R.T-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.09.2010 kuni 23.09.2010 so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada R.T-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.08.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva võrra ning mõista R.T-le liitkaristuseks vangistus 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. 5.
lg 1 alusel asendada R.T-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega võrdub vangistus 5 kuud ja 26 päeva üldkasulikule tööle 352 (kolmsada viiskümmend kaks) tundi. 6.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. 7.
lg 4 alusel allutada R.T üldkasuliku töö tegemise tähtajaks, so 1 aastaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 8.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada R.T järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: XXX, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 9.
lg 2 alusel kohustada R.T heastada kuriteoga tekitatud varaline kahju kogu väljamõistetud ulatuses hiljemalt 01.05.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada D.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 13.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.09.2010 kuni 23.09.2010 so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. 14.
lg 1 alusel asendada D.I-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega võrdub vangistus 2 kuud ja 18 päeva üldkasulikule tööle 156 (ükssada viiskümmend kuus) tundi. 15.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 8 (kaheksa) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 16.
lg 4 alusel allutada D.I üldkasuliku töö tegemise tähtajaks, so 8 kuuks 2 käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 17.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada D.I järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: XXX, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
D.I süüdistatakse selles, et tema avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla tarvitamisega koos R.T-ga pani toime järgneva kuriteo, mis seisnes selles, et 22.09.2010 kella 17.20, viibides koos R.T-ga AS - le OG Elektra kuuluvas kaupluses Grossi Toidukaubad ning pärast seda, kui R.T oli löönud teda kaupluse liugukse lõhkumist takistama tulnud turvatöötajat VP, lõi D.I rusikatega turvatöötajat VP selja piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu. VPavaliku korra kaitsmise pädevus tuleneb turvaseaduse § 32 lg 1 p 2, 3, 20.09.2010 sõlmitud töölepingu nr 1828 punktidest 2.1 - 2.3 ning 20.09.2010 allkirjastatud turvatöötaja /valvetöötaja ametijuhendi punktist 3.2./ Seega D.I vägivalla toimepanemisega avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses tema ametikohustuse täitmisega pani toime
Kohtuistungil süüdistatav R.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. R.T kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil süüdistatav D.I seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. D.I kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 4 • 22.09.2010 ja 23.09.2010 koostatud kannatanu VP ülekuulamise protokollidest nähtuvalt 22.09.2010a. kella 17:20 ajal viibis ta Grossi kaupluses, aadressil XXX. Kauplusesse sisenes kolm meesterahvast. Ühel meesterahval oli jalg kipsis, ta toetas karkudele. Müügisaali ta ei sisenenud. Nähes, mida hakkas tegema kiilakas meesterahvas ta väljus kauplusest ning tagasi ei tulnud. Ta oli pikka kasvu ja kõhna kehaehitusega. Avaliku korda see meesterahvas ei rikkunud. Teine meesterahvas oli pikka kasvu, kiilaspeaga. Sisenedes sissepääsu uksest lõi ta kohe ühe korra jalaga vastu ust, millega kahjustas ust. Seejärel suundusid kiilaspäine meesterahvas ja tema sõber alkoholileti poole. Samal ajal kutsus kannatanu telefoni teel kohale K-gruppi patrulli, viibis neist ca 20 m kaugusel. Müüja pani letile viina pudeli, kiilaspäine üritas maksta viina eest kaardiga, kuid arvatavasti kaardil ei olnud raha kuna müüja pani viina pudeli tagasi. Varastada kauplusest kaupa meesterahvad ei üritanud. Seejärel suundusid mõlemad meesterahvad ukse poole. Kannatanu läks nende juurde. Viisakalt seletas mõlemale, et kuna üks neist on ukse ära rikkunud, peavad nad kauplusesse jääma K-gruppi patrulli saabumiseni. Siis kiilaspäine meesterahvas muutus agressiivseks ja lõi kannatanut 3 korda rusikaga näkku, mille tulemusena tundis kannatanu füüsilist valu. Silmaga nähtavaid vigastusi kehal ei ole. Siis kiilaspäisega koos olnud meesterahvas lõi talle kaks korda vastu selga. Sellest tundis samuti füüsilist valu, kuid silmaga nähtavaid vigastusi kehal ei ole. Sel ajal kaupluses viibisid kaupluse töötajad ja kaupluse kliendid. (t/l 2 – 7; 8 – 11) • 23.09.2010 koostatud Lasnamäe traumapunkti erapolikliiniku Balneom AS-i patsiendikaardist, järelpärimisest koos vastusega ja tõendist nähtub, et V P il diagnoositi vasaku näopoole põrutus. (t/l 13 – 16) • 27.09.2010 koostatud kannatanu esindaja TSülekuulamisprotokolli ja volikirja kohaselt on ta AS OG Elektra, kaupluse Grossi Toidukaubad, mis asub aadressil XXX, juhataja ja volitatud esindaja. 22.09.2010a. kella 17:20 ajal XXXasuvas kaupluses oli ära lõhutud kaupluse sissepääsu liuguks. Selle remonti teostas Avamax OÜ, remondi hind 900,00eek. Kannatanu esindaja soovib antud summas esitada tsiviilhagi. (t/l 20a – 24) • 29.09.2010 koostatud tunnistaja NZülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta AS OG Elektra Grossi toidukaupluses alkoholi müüjana. 22.09.2010a. kella 17:30 ajal oli alkoholi leti ees kaks noormeest, üks neist oli kiilaspäine, teisel olid tumedat värvi juuksed. Kiilaspäine soovis osta alkoholi, küsis pudeli viina. Tunnistaja võttis viina pudeli riiulist ja pani leti peale tema ette. Siis pani ta oma pangakaardi makseaparaadi sisse, kuid selgus, et kaardil ei olnud piisavalt raha, et viina osta. See noormees oli tugevas alkoholijoobes, seistes ta kiikus, nuuskas, tema käitumine oli ebaadekvaatne. Kui ütles talle, et kaardil ei ole piisavalt raha, jätkas ta pinkoodi valimist. Varastada viina pudelit noormees ei üritanud. Tunnistaja pani selle pudeli riiuli peale tagasi, siis sai kiilaspäine noormees vihaseks, hakkas karjuma eesti keeles ebatsensuurseid sõnu. Need sõnad ei olnud suunatud tunnistaja aadressile, ta karjus kõige peale. Selle ajani teine noormees seisis lihtsalt tema kõrval ja midagi ei teinud. Tunnistajale keegi füüsilist valu ei tekitanud. Siis tuli kiilaspäise noormehe juurde turvatöötaja V ja ütles talle midagi. Siis kiilaspäine noormees lõi turvatöötajale mitu korda näkku. Oli nendest umbes 5 meetri kaugusel, selle pärast ei oska täpselt kirjeldada, lõi ta lahtise käega või rusikaga ja mitu korda. Tumedate juustega noormees üritas oma kiilakat sõpra rahustada, rääkides talle, et ta jätaks järgi. Seejärel tekkis noormeeste ja turvatöötaja vahel rüselus, kõik vehkisid kätega. Sel ajal poes olid ostjad ja teised müüjad. Oma tegevusega noormehed rikkusid tunnistaja rahu, ta tundis ennast häirituna. (t/l 30 – 33) • 29.09.2010 koostatud tunnistaja NIülekuulamisprotokollist nähtuvalt töötab ta AS OG Elektra Grossi toidukaupluses klienditeenindajana. 22.09.2010 kella 17:30 ajal märkas alkoholi leti ees kahte noormeest, kiilaspäine ja tumedate juustega. Kiilaspäine noormees oli tugevas alkoholijoobes, ta üritas osta alkoholi osakonnast viina. Arvas, et neil tekkis probleem maksmisega, kuna müüja N võttis mitu korda pangakaardi makseaparaadist välja, kiilaspäine noormees hakkas karjuma eesti keeles ebatsensuurseid sõnu. Karjudes, suundus ta kauplusest väljapääsu ukse poole, teine noormees oli tema kõrval. Teine, tumedate juustega noormees, oli kogu selle aja jooksul kiilaspäise kõrval, kuid ta midagi ei teinud ja ei karjunud. Siis tuli nende juurde turvatöötaja V . Turvatöötaja ja noormeeste vahel tekkis sõnavahetus. Seejärel kiilaspäine noormees lõi turvatöötajale kolm korda näkku. Turvatöötaja kinnipidamise 5 eesmärgil võttis kiilakat noormeest kahest käest kinni, kiilakas hakkas välja rabelema ning nad koos kukkusid põrandale. Siis tumedate juustega noormees lõi turvatöötajale mitu korda rusikaga selga. Sel ajal poes olid ostjad ja teised müüjad. Oma tegevusega noormehed rikkusid tunnistaja rahu ning ta tundis ennast häirituna. (t/l 34 – 37) • 28.09.2010 koostatud tunnistaja SS ülekuulamisprotokolli kohaselt 22.09.2010 kella 17:20 ajal viibis ta XXX kaupluse ukse juures, õues ja nägi, kuidas kauplusele lähenesid kolm noormeest: ühel oli jalg kipsis, ta toetus karkudele, teine oli kiilaspäine, kolmandal olid peas tumedat värvi juuksed. Karkudega noormees jäi seisma kaupluse ukse ees, kaks noormeest sisenesid kauplusesse. Siis kiilaspäine noormees lõi ühe korra jalaga vastu kaupluse liugust. Mõlemad noormehed sisenesid kauplusesse. Otsustas minna kauplusesse neile järgi. Sisenedes kauplusesse nägi, et kiilaspäine noormees tuli viina leti poolt kauplusest väljapääsu ukse suunas. Tema juurde tuli turvatöötaja, ütles talle midagi. №ormees vastas talle midagi eesti keeles. Seejärel lõi kiilaspäine noormees turvatöötajale rusikaga näkku. Tunnistaja ei näinud täpselt, mitu korda ta lõi. Ta ei näinud, et keegi veel oleks turvatöötajat löönud. (t/l 38 – 41) • 22.09.2010 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et R.T tuvastati 22.09.2010 kell 18:05 indikaatorvahendit AlcoQuant A6020 nr 103480 kasutades alkoholijoove 1, 30 mg/l. (t/l 55) • 22.09.2010 koostatud R.T kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt 22.09.2010 kell 17:20 peeti kinni aadressilt XXX, Tallinn, R.T kahtlustuses
(t/l 58 – 61) • 23.09.2010 koostatud kahtlustatava R.T ülekuulamisprotokolli kohaselt ta ei mäleta, kas on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. 22.09.2010 kella 13.00 ajal viibis kodus, kui tulid D.I ja T S . Nemad koos tarvitasid alkoholi. Selle päeva jooksul sai neil alkohol korduvalt otsa, käisid kolmekesi Grossi poes, Pinna tänaval. R.T ei mäleta, mitu korda seal käisid. Võimalik, et läksid sinna 22.09.2010 kella 17.20 ajal, seda ta mäletab juba häguselt. Sellest, mis poes juhtus ei mäleta ta üldse. Tutvudes kahtlustuse sisuga oma osavõttu ta ei eita. Võimalik, et see võis aset leida. Juhul, kui see aset leidis, tal on südamest kahju. (t/l 63 – 66) • 23.09.2010 koostatud vastastamisprotokollist kannatanu VPja kahtlustatava R.T vahel nähtub, et V.P oli R.T varem näinud ühe korra so. 22.09.2010 kella 17:25 ajal Grossi poes, XXXas, see meesterahvas tahtlikult lõi teda kolm korda näkku rusikaga, tekitades valu. Samuti tema on see, kes tahtlikult lõhkus ära poe ukse. Sel päeval ja sel ajal oli R.T alkoholijoobes ja agressiivne. R.T V. P ei tunne, ei mäleta, kuid möönab, et kannatanu jutt võib tõele vastata, kuivõrd on viimasel ajal palju ja tihti joonud, seoses ema surmaga. (t/l 68 – 70) • 22.09.2010 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et D.I tuvastati 22.09.2010 kell 17:55 indikaatorvahendit AlcoQuant A6020 nr 103480 kasutades alkoholijoove 1, 39 mg/l. (t/l 80) • 22.09.2010 koostatud D.I kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt 22.09.2010 kell 17:20 peeti kinni aadressilt XXX, Tallinn, D.I kahtlustuses
(t/l 83 – 87) • 23.09.2010 koostatud kahtlustatava D.I ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ta ei mäleta, kas on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. 22.09.2010 kella 13.00 ajal läks ta koos Tarmo'ga Silveri juurde, tarvitasid seal alkoholi. Kui alkohol oli otsas, läksid juurde ostma, läksid Grossi poodi Pinna tänaval. Selle päeva jooksul käisid Grossi poes alkoholi ostmas kaks korda. Mäletab, et 22.09.2010 kella 17:20 ajal läksid uuesti Grossi poodi, et alkoholi osta. Seda mäletab juba häguselt. Järgmisena mäletab seda, et sõitsid politseiautoga osakonda. Mis vahepeal toimus ta ei mäleta. Tal on kahju, et ta ei selgita, mis vahepeal toimus. Tutvudes kahtlustuse sisuga oma osavõttu ta ei eita. Võimalik, et see võis aset leida. Juhul, kui see aset leidis, on tal südamest kahju. (t/l 88 – 91) • 23.09.2010 koostatud vastastamisprotokollist kannatanu VP ja D.I vahel nähtub, et V.P nägi D.I 22.09.2010 kella 17:25 ajal esimest korda Grossi poes, XXX, kui D.I lõi teda tahtlikult kaks korda rusikaga selga, tekitades kannatanule valu. V.P arvab, et 6 ta kaitses sellega oma sõpra. D.I kannatanut V. P i ei tunne, ei mäleta, kuid möönab, et kannatanu jutt võib tõele vastata. (t/l 93 – 95) • 20.09.2010 koostatud tööleping nr 1828, mille kohaselt V.P töötav OÜ-s K Grupp Turvateenused turvatöötaja ametikohal. (t/l 99) • Turvatöötaja/valvetöötaja ametijuhendist nähtuvalt on turvatöötaja ametikoha eesmärk valvata ja kaitsta turvateenuste osutamises lepingutest tulenevate ettevõtete e. klientide vara. (t/l 100) • Väljavõte turvaseadusest, mille kohaselt on turvatöötajal muuhulgas õigus valvataval objektil pidada kinni süüteos kahtlustatav isik, isik kes ohustab valveobjekti või objektil viibivaid isikuid. (t/l 105) • 12.08.2010 Harju Maakohtu otsusega mõisteti R.T-le karistuseks
alusel vangistus 3 kuud,
lg 2 alusel 2 kuud ja
lg 1 alusel 1 kuu ja 18 päeva, mis jäeti
(t/l 53 – 54) • 21.10.2008 Harju Maakohtu otsusega mõisteti D.I-le karistuseks
p 1 alusel vangistus 4 kuud,
lg 1 alusel 3 kuud ja 28 päeva, milline karistus jäeti
(t/l 77 – 79) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatavate R.T ja D.I süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu VPütlusi, kannatanu esindaja TSütlusi, tunnistajate N Z , NI ja SS ütlusi, patsiendikaarti, indikaatorvahendi kasutamise protokolle, kahtlustatava kinnipidamise protokolle, vastastamisprotokolle, töölepingut nr 1828, turvatöötaja/valvetöötaja ametijuhendit, väljavõtet turvaseadusest, Harju Maakohtu 12.08.2010 ja 21.10.2008 otsuste väljatrükke, asub kohus seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatavate R.T ja D.I käitumine kvalifitseeritud
Nii süüdistatavate kui ka kannatanu ja tunnistajate ütluste alusel on kohus veendunud, et süüdistatavate poolt vägivalla kasutamine kannatanu suhtes on tõendamist leidnud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt lõi R.T jalaga kaupluse ust kauplusse sisenemisel ning ostu sooritamise ebaõnnestumisel hakkas kõvahäälselt väljendama oma pahameelt. Kannatanu V.P , kes töötas turvatöötajana, läks R.T korrale kutsuma ja selgitama, et R.T on rikkunud kaupluse vara, millele reageeris R.T vägivallaga kannatanu suhtes, lüües teda näkku ning D.I, nähes, et R.T tahab turvatöötaja kinni pidada, kasutas turvatöötaja suhtes vägivalda, eesmärgiga R.T kinnipidamisest päästa. Kohus leiab, et vaatamata süüdistatavatel tuvastatud joobe astmele ja sellele, et süüdistatavad neile inkrimineeritud teo toimepanemist ei mäleta, läksid süüdistatavad kauplusesse kindlal eesmärgil, so osta juurde alkoholi ja tegid ka kõik selleks, et alkohol kätte saada. Seega nad said aru kohast, ajast ja käitumisest ning nende korralekutsumisel said aru ka sellest, et neid kutsub korrale turvatöötaja. Seega said süüdistatavad aru ka kannatanu isikust ja esitatud pretensioonist, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavad ründasid teadlikult V.P i, seejuures R.T sellpärast, et talle ei meeldinud see, et talle heideti ette ukse lõhkumist ja et tal ei õnnestunud alkoholi juurde osta ning D.I seetõttu, et soovis R.T kinnipidamist vältida. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et tegemist oli vägivallaga, mille ajendiks oli kannatanu poolt konkreetne avalikku korda kaitsev tegu. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatavate käitumisele on antud kohtueelsel menetlusel õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohtueelsel menetlusel on AS-i OG Elektra esindaja esitanud tsiviilhagi 57,52 euro nõudes, milline sisaldab endas lõhutud kaupluse ukse parandamise kulusid. Kriminaaltoimikus on Avamax OÜ arve ja remonditööde akt, millest nähtuvalt paigaldati kaupluse ukse liugvanker 7 siinile tagasi ja reguleeriti automaatikat ning kriminaalasja materjalidest nähtub ka seda, et ust lõi jalaga R.T. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et ASi OG Elektra ukse lõhkus 22.09.2010 R.T. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 57,52 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava R.T süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista R.T-lt AS-i OG Elektra kasuks. Karistuse mõistmisel R.T-le arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatava toimepandut kahetsenud, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatavale inkrimineeritud
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistataval alaline sissetulek, mis ei ole küll kuigi suur. Samadest andmetest nähtuvalt oli R.T 2009 aasta sissetulek suhteliselt väike, peale selle on tal karistusregistri andmetest nähtuvalt alates 2008 aastast jäetud tasumata väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid, millest saab järeldada, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava R.T suhtes on kergemaliigilise, so rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest. Kriminaaltoimikust nähtuvalt põhjustas süüdistatav kannatanule näo põrutuse ning nähtavaid ja ravi vajavaid tervisekahjustusi ei tekkinud. Peale selle peab kohus oluliseks ka süüdistatava avaldatud kahetsust, mis koosmõjus süü suurusega tingib kohtu arvates süüdistatavale karistuse mõistmise oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatav on temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud kohtu määratud katseajal, siis kuulub eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus
lg 5 ja
Arvestades süüdistatava kahetsust, kannatanu ülekuulamisel avaldatud seisukohta karistuse osas ning süüdistatava nõusolekut, leiab kohus, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada
sätteid, asendades mõistetud karistuse üldkasuliku tööga, jättes seekord veel liitkaristuse täitmisele pööramata lootuses, et üldkasuliku tööga kaasnev kriminaalhooldaja järelevalve tekitab süüdistataval soovi edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest ja valida
kema eluviisi. Karistuse mõistmisel D.I-le arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatava toimepandut kahetsenud, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatavale inkrimineeritud
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Kohtuistungil teatas süüdistatav, et saab tööd, kuid senini ei ole ta töökohast sissetulekut saanud. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku 8 vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 3 korda. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava poolt kasutatud vägivalla suhteliselt väikesest intensiivsusest võrreldes kaassüüdistatavaga ja sellest, et kannatanule tervisekahjustusi ei tekitatud. Seetõttu, lähtudes süü suurusest, süüdistatava teopanusest ja süüdistatava avaldatud kahetsusest võib süüdistatavale määrata karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, mõistes karistuse leebemana kui kaassüüdistatavale. Arvestades seda, et süüdistatavat on kolmel korral varem kohtu poolt karistatud ning iga kord on jäetud karistus tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, võib teha järelduse, et kriminaalhooldaja järelevalve ja katseaeg on sundinud süüdistatavat uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Samas, arvestades süüdistatava soovi ning kriminaalasjast tulenevaid süüteo toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava suhteliselt lühiajalise vangistuse võib asendada üldkasuliku tööga, millega kaasneb ka kriminaalhooldaja järelevalve, mis järjekordselt võib süüdistatavale positiivset mõju avaldada., tagades süüdistataval kõrvalise isiku järelevalve all arusaama tekkimist õiguskuuleka ja
kema käitumise vajalikkusest. Märt Toming kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.