Kohustada K.T katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx kriminaalhooldaja määratud - ilmuda ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada K.T katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata K.T kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada K.T karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Arri TOOMINGA taotlus, määrata tema poolt K.T-le osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti (s.h. toimikuga tutvumine 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Arri TOOMING) kohtulikus menetluses makstud tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 2 Viru Vangla esitas 21.02.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.T on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 02.06.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §331 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 3 päeva alates 02.06.2008. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vangistuses viibib esimest korda. Kuritegude dünaamika on erinev, kuid soodusteguriks on olnud mõnuained. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides Convictus ja Tee, temaga on toimunud psühholoogilisi konsultatsioone pereprobleemide ja alkoholi kuritarvitamise teemadel. Murru Vanglas asus kinnipeetav õppima 10-ndasse klassi, kuid katkestas seoses uue kuriteo toimepanemisega vanglas, ja osales riigikeele õppes. Viru Vanglas õppis kutseharidussüsteemis keevitaja erialal. Kinnipeetav asub avavanglas ja töötab xxx. Tasumata rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetaval on säilinud suhted isa, ema ja õega, helistatakse tihti. Kinnipeetav võib alkoholi mõju all käituda agressiivselt. Vangistuses tarvitas 3-metüülfentanüüli, on tarvitanud ka kanepit. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad elukogemusele ja vanusele. Ametiisikutega suhtlemisel on kinnipeetav viisakas, kriminaalhooldust peab vajalikuks. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on pikka aega olnud vangistuses, mis muudab ühiskonnas kohanemise järjest raskemaks. Samuti leiab kriminaalhooldaja, et kinnipeetaval oleks rohkem motivatsiooni seaduskuulekalt käituda, kui võimalik täitmisele pööratav vangistusaeg jääb pikem. Kinnipeetaval on vabaduses kindel eluja töökoht ning toetav sotsiaalvõrgustik. Kinnipeetav on vangistuses läbinud erinevaid resotsialiseerivaid programme. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest ning kriminaalsest sõpruskonnast, võtma end töökoha leidmiseni arvele Töötukassas ning osalema sotsiaalabiprogrammides Agressiooni asendamise treening või Viha juhtimine. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma kasuema juurde. Tegemist on eramajaga, millest kasuemale kuulub 3 tuba ja köök ning kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava isa ja kasuema. Mõlemad toetavad kinnipeetava vabanemist ning on valmis teda moraalselt ja materiaalselt toetama. Kinnipeetav isa ja kasuema töötavad. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht kuupalgaga 500 eurot xxx-s. Kinnipeetaval on põhiharidus ja vanglas omandatud keevitaja kutse, kuid töökogemused vabaduses on vähesed. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: kinnipeetava isa on kriminaalkorras karistatud raske isikuvastase kuriteo eest, kinnipeetav pani kuriteo toime alkoholijoobes ning alkoholi mõju all võib käituda agressiivselt ja mõtlematult, vangistuse ajal pani kinnipeetav toime kuriteo KarS §331 järgi, pingelistes olukordades käitub kinnipeetav agressiivselt. Maakohtu istung 3 Kinnipeetav K.T taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav kinnitas, et asub avavanglas, käib tööl ja vabaduses on tal olemas nii elu- kui töökoht. Prokuröri abi Sergei Travnikov nõustus maakohtu vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. istungil kinnipeetava Kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesoleval ajal viibib kinnipeetav vangistuses alates 06.03.2003, s.o. käesolevaks ajaks 8 aastat 2 kuud ja karistust on veel kanda jäänud 1 aasta ja 1 kuu. Kuigi kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval vangistuse ajal puuduvad, on ta viimase kuriteo sooritanud vangistuses viibimise ajal (kohtuotsus 02.06.2008, KarS §331). Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus ja kuriteo toimepanemine vangistuses on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise, tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav viimasel ajal käitunud seadusekuulekalt (viimane distsiplinaarkaristus 05.03.2009), tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega, vangistuses on ta viibinud tunduvalt kauem, kui on karistust kanda jäänud, samuti tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 13 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki 4 probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 13 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama eramajja, kus elamistingimused seda võimaldavad. Samal elamispinnal elavad ka kinnipeetava isa ja kasuema, kellega on kinnipeetaval suhted säilinud, suhted on toetavad. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral lisaks kriminaalhooldusametniku järelevalvele olemas ka nn. kodune järelevalve, tugi ja toetus. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Nimetatud ettevõttest antud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat hinnatakse seal, kuna ta tunneb erinevaid töölõike ja -ülesandeid ning on rõõmsameelne, aktiivne, energiline, avatud ja suhtlemisaldis inimene. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetavat viimasel korral karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest. Samas nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetav on oma sõltuvusprobleemiga aktiivselt tegelenud ja osalenud erinevates vanglas pakutavates sotsiaalprogrammides – Convictus, Tee, samuti Peresidemete hoidmine ja taastamine. Ka on kinnipeetav osalenud psühholoogilistel nõustamistel alkoholi kuritarvitamise teemadel. Maakohtu istungil kinnitas kinnipeetav, et pärast viimast narkootikumide tarvitamist aprillis 2008 ei ole ta neid tarvitanud ja mingeid pahandusi tal seoses narkootikumidega ei ole. Maakohus leiab, et kinnipeetava sõltuvusainetest vaba elu 3 aasta jooksul näitab selgelt, et tema arusaam ja mõtteviis on muutunud. 3 aastat on selleks piisavalt pikk aeg. Määrates talle käesoleval ajal veel üle aasta pikkuse katseaja, pikeneb järelevalve all olemise aeg veelgi. Rahalised kohustused on kinnipeetaval vangistuse ajal tasutud. Kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega on toetanud nii Viru Vangla, kriminaalhooldusametnik, kui ka prokuröri abi maakohtu istungil. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske ja sõltuvusainete taas tarvitama hakkamist on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 05.06.2012. 5 Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning ka viimane karistus on määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Keeld mitte viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi (nt. restoranid, baarid, pubid) ja kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide tarvitamisega. Lisaks sellele leiab maakohus, et seoses väga pika vangistuses viibitud ajaga on kinnipeetaval soovituslik läbida sotsiaalprogramme, mis on seotud resotsialeerumisega vabadusse. Sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu jätab maakohus kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna see peab selguma kriminaalhooldusalase töö käigus. Maakohtu istungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,35 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ning seoses taotluse rahuldamisega jätab Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.