1-12-8855/23

1-12-8855 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-8855 Kohtunik Istungisekretär Piia Jaaksoo Gerda Raidla Erakorraline ettekanne Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku T.Üksik erakorraline ettekanne pöörata Emil Siimuste`le (ik 39410221916, elukoht *, * kodanik, emakeel * keel, õpib *) Pärnu Maakohtu 25.09.2012 kohtuotsusega nr 1-12-8855 mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele
3. oktoober
4. a RESOLUTSIOON 1.Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku T.Üksik erakorralises ettekandes esitatud taotlus ja pöörata Emil Siimuste`le Pärnu Maakohtu 25.09.2012 kohtuotsusega nr 1-12-8855 mõistetud ärakandmata 4kuu 23-päevane vangistus täitmisele. 2.4-kuu 23-päevase vangistuse kandmise alguseks lugeda Emil Siimuste poolt vangistuse kandmisele asumise aeg peale kohtumääruse jõustumist.
5. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Emil Siimsute suhtes tõkend elukohast * (õppimise ajal *) lahkumise keeld, mis seisneb kohustuses mitte lahkuda oma elukohast ilma kohtu loata kauemeaks kui kolmeks ööpäevaks. Tõkend tühistada vangistuse kandmisele asumisel. 4.Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldusametnikule T.Üksik, prokurörile A.Ollema, E.Siimuste`le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud 1 1-12-8855 Pärnu Maakohtu 25.09.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-8855 mõistis kohus E.Siimuste süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja karistas vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus E.Siimuste`le liitkaristuseks vangistuse 5 kuud, millise vangistuse kohus asendas üldkasuliku tööga 300 tundi, mis tuli E.Siimuste poolt ära teha 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus määras E.Siimuste üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 4 tulenevaid kohustusi - mitte tarvitaam alkoholi ja narkootikume ning kutsehariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid * ja täitma koolikohustust. Kohtuotsus jõustus 11.10.
6. 02.07.2013 kohtumäärusega nr 1-12-8855 jättis kohus rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitataud taotluse Pärnu Maakohtu 25.09.2012 kohtuotsusega E.Siimuste`le mõistetud 5-kuulise vangistue täitmisel pööramiseks. Ette kanne ol iesitatdi põhjusel, et E.Siimuste hoidus kõrvale ÜKT tegemsiets ja ei allunud kohustsuele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS ÜKT-st kõrvalehoidmine Pärnu Maakohtu otsusega 25.09.2012 mõistis kohus Emil Siimuste süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ja karistas vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus E.Siimustele vangistuse 5 kuud, millise vangistuse kohus asendas üldkasuliku tööga 300 tundi lõpptähtajaga 10.10.2013.Kohus määras täiendava lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ja täitma koolikohustust. Kriminaalhoolduse käigus 01.04.13 oli E.Siimustel narkokohustuse rikkumine, mille kohta kriminaalhooldaja esitas erakorralise ettekande 04.06.
7. Selleks ajaks ei olnud E.Siimuste sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi. 02.07.2013 kohtumäärusega kohus ei rahuldanud kriminaalhooldaja taotlust karistuse täitmisele pööramiseks vaid andis võimaluse suvekuudel Emilil töid sooritada Hiiumaal. Emmaste Vallavalitsuse ÜKT tundide arvestuslehe andmetel oli 05.09.2013 seisuga tehtud 14 tundi. Seoses õppetöö algusega *, võimaldati E.Siimustele jätkata * tundide sooritamist. ÜKT juhendaja esitas 09.10.töötundide arvestuslehe, millest nähtub, et teostatud ei ole ühtegi ÜKT tundi. E.Siimuste ei ole kasutanud talle pakutud võimalusi töö sooritamiseks, hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest ja tegemata tähtaja lõpuks on 300-tunnist 286 tundi. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Seletuskirja ei ole olnud võtta võimalik, kuna kontaktid on toimunud Emiliga telefoni teel. Septembri alguspäevist 2 nädala jooksul proovisin hooldusalust saada mobiiltelefoniteel kätte, kuid kuna see ei õnnestunud, siis sain Emiliga telefoni teel rääkida * vahendusel 17.09.
8. 18.09.2013 helistas hooldusalune mulle ja teatas oma uue telefoninumbri. Telefonivestlustes kriminaalhooldajaga kinnitas, et kooli kõrvalt ei ole olnud võimalik tunde sooritada ja ta astub oma saatusele vastu..s.t. et tuleb minna vangistust kandma. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGEMISELE Kogu katseaeg on kulgenud probleemidega. Kriminaalhooldusele tulnud, oli Emil Siimuste töösoorituskohaks määratud Haapsalu Kutsehariduskeskus ja kriminaalhooldajaks Haapsalu ametnik Enno Barndõk. Emil Siimuste tööle ei asunud, leidis alati mingeid põhjendusi tööde mittetegemiseks. 07.02.2013 määrasin toimiku endale ümber, et anda E.Siimustele võimalus tööde sooritamiseks Hiiumaal koolivaheajal. Kokkulepe tööandjaga saavutati aprillis, kuid kuna õppetöö ja praktika tõttu ei saanud hooldusalune kohe tööle hakata, siis koostasime üheskoos ajakava 26.06.2013, mille järgi E.Siimuste pidi tööle asuma 02.07 ja lõpetama töö 29.08.
9. Emil käis kohal esialgu Emmastes 1 päeva ja rohkem välja ei ilmunud, põhjendades mittetulemist kauge vahemaaga ja transpordi puudumisega. Seejärel Emmaste valla esindaja Liia Rull pakkus Emilile välja uue töö tegemise võimaluse kodu lähedale. Seal käis Emil kohal ka vaid 1 päeva. 22.08.2013 kohtunud hooldusalusega, oli Emil tööde tegemisest täielikult loobunud ja eelistas minemist kinnipidamisasutusse. Septembri alguses aga tekkis tal jälle mõte, et teeb kooli juures tööd ikkagi 2 1-12-8855 edasi. Koostati taas ajagraafik, mis reguleeris Emili töötamist septembris-oktoobris. Emil andis kohtumisel tööandjaga ja ajagraafiku allakirjutamisel lubaduse asuda kindlasti tööle, kuid tegelikult jälle tööle ei asunud ja 09.10.2013 seisuga Haapsalus ei sooritanud ta ühtegi töötundi. Emmaste Vallavalitsuse tõendist 05.09.2013 nähtub, et E.Siimuste sooritas suvekuudel vaid 14 töötundi. Katseajal on E.Siimuste rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 01.04.2013 suitsetas kooli juures kanepit. Kohtuistungil erakorralise ettekande menetlemise ajal väitis kohtule, et on kanepit suitsetanud rohkem kordi. Emil Siimuste on keeruline isiksus, kes läheb kergesti teistega konflikti. Sama on kinnitanud kutsekooli töötajad, et noormees on ebastabiilse käitumisega, kuid õppetööga tuleb toime. Kontrollnõudeid on Emil täitnud samuti mitterahuldavalt, registreerimised on nihkunud pidevalt paari päeva võrra, sest tavaliselt on ta unustanud õiged kuupäevad. Septembris toimusid temaga kontaktid telefoni teel, kuna kriminaalhooldajal oli esialgselt kokku lepitud kohtumine 16.09, kuid kuna sel kuupäeval ei saanud ise Haapsallu tulla, siis proovisin nädala vältel Emilit kätte saada, et teatada talle registreerimise kuupäeva muutumisest, kuid kahjuks enne seda kuupäeva ma hooldusalust kätte ei saanud. Emil Siimustele on antud kogu katseaja vältel võimalusi erinevate tööandjate näol, sobitades töökohti ja tulles igatpidi vastu nooruki võimalustele töö sooritamiseks, kuid tööandjate ega kriminaalhooldaja pingutused tulemusi andnud ei ole. Emil Siimuste on katseajal käitumisega selgelt tõestanud, et tal puudub soov üldkasuliku töö tundide sooritamiseks ja mitmel vestlusel kriminaalhooldajaga on kinnitanud, et ei taha tasuta tööd teha ja eelistab vangistust töö asemel. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Pöörata karistus täitmisele E.Siimuste on tähtajaks sooritanud vaid 14 tundi üldkasulikku tööd, tegemata jäi 286 tundi, kusjuures võimalusi on pakutud kogu kriminaalhoolduse vältel. Ta on oma suhtumisega töösse näidanud, et puudub soov töö tegemiseks ja oma sõnul eelistabki vangistust ÜKT asemel. E.Siimuste on kõrvale hoidnud üldkasulikust tööst, katseajal rikkunud talle pandud kohustust, kontrollnõuete täitmine on toimunud pidevate meeldetuletamistega kriminaalhooldaja poolt. Juhindudes KarS § 69 lg 6 teen ettepaneku pöörata 25.09.2012 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-128855 ärakandmata karistus - 286 tundi üldkasulikku tööd täitmisele. Emil Siimuste andis kohtuistungil ütlusi, et mõjuvaid põhjuseid miks pole ÜKT-d ära teinud, ei ole. Talle on antud võimalus teha ÜKT-d nii Haapsalus kooli kõrvalt kui suvel Hiiumaal. Tehtud on 14 tundi. Oma elu korraldamine oli keeruline, ei saanud tunde teha. Saab aru, et nüüd tuleb ikkagi kool pooleli jätta ja minnavangi. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja oma taotluse juurde. Kohtu seisukoht KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele. Kohus leiab, et E.Siimuste on kohtuistungi avaldanud selgelt, et teab, milline karistus talle kohtu poolt mõisteti ja on aru saanud ÜKT tundide mittetegemise tagajärgedest. Kohus leiab, et kohtuistungil on tõendamist leidnud, et E.Siimuste on tahtlikult hoidunud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. E.Siimuste`le on terve aasta jooksul pakutud erinevaid ÜKT tegemise kohti, koostatud korduvalt ÜKT tegemise graafikuid, et võimalikult palju arvestada E.Siimuste huvidega, et ta saaks ka haridust omandada. Sellel vaatamata on E.Siimuste teinud vaid 14 tundi ÜKT-d. E.Siimuste ei ole esitatudkohtule ühtki mõjuvat põhjust, mis tal takistas 1 aasta jooksul talle mõistetud karistuse üldkasuliku töö tundidena ära teha. Emil Siimuste on teinud 14 tundi ÜKT-d, millele KarS § 69 lg 1 alusel vastab 7 päeva vangistust. Seega on E.Siimuste poolt ära kandmata 4 kuud 23 päeva vangistust. 3 1-12-8855 Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus E.Siimuste`le mõistetud ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tuleb rahuldada KarS § 69 lg 6 alusel. Karistuse 4-kuu 23-päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda E.Siimuste poolt karistuse kandmisele asumine peale kohtumääruse jõustumist. Tõkend Kohus leiab, et E.Siimuste suhtes tuleb kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada tõkendit. Arvestades, et E.Siimuste`l on olemas elukoht, ta õpib ’, leiab kohus, et E.Siimuste suhtes tuleb kohaldada tõkendit elukohast lahkumise keeld. Vastavalt KrMS § 128 lg 1 seisneb tõkend elukohast lahkumise keeld kohustuses mitte lahkuda oma elukohast ilma menetleja loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik Allkiri Mina, Emil Siimuste, tean, et minu suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Mind on hoiatatud, et tõkendi rikkumise korral võidakse mind trahvida või kohaldada raskemat tõkendit. 4