lg 2 järgi Menetlusalune isik Z.B , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: XXX, töötab XXX OÜ-s; Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalve keskuse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu
lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest kokku arestiga 15 päeva. Karistuse kandmise algust Z.B lugeda alates tema kinnipidamisest 26.10.2013.a. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Z.B inkrimineeritud väärteod LS §
lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et menetlusalune isik Z.B väärteotoimepanemise ajal s.o 26.10.2013.a oli alkoholi tarvitamise järel juhile keelatud seisundis ning mootorsõidukit juhtides ei omanud viimane vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus selgitab, et Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7’24 lõike 6’2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Mõõtemetoodika MM 04-2010 “Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine väljahingatavas õhus“ on kinnitatud 01.01.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga nr 40 „Mõõtemetoodikate kinnitamine“. Isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtev ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-13-00108) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS §
LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Z.B pidi aru sama, tarbides alkoholi ei või ta istuda mootorsõiduki rooli, et seda juhtida, samuti pidi viimane teadma, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Antud faktid loeb kohus tõendatuks Z.B suhtes 26.10.2013.a koostatud isiku kinnipidamise protokolliga, isiku samasuse tuvastamise protokolliga, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga sh alkomeetri tulemuse näidu väljavõttega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mõõtevahendi taatlustunnistusega nr TTRC-13/00108, 01,97. 2012.a ja 26.10.2013.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega, maanteeameti õiendiga isikul juhtimisõiguse puudumise kohta. Menetlusalune isik Z.B tunnistab end juhtunus süüdi. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Z.B käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimine ilma omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles ise juhile keelatud seisundis. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et Z.B on ka varasemalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahaliste karistustega. Kohus asub seisukohale, et Z.B ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset küünilist suhtumist kaaskodanike elu ja tervisesse. Seega leiab kohus, et Z.B tuleb karistada LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest arestiga, mis arvestades tegude raskust ja laadi peab olema sanktsiooni keskmises määras. Arvestades isiku tööalast seisu, on põhjendatud määrata aresti kandmine ositi, kohustades teda arestipäevad ära kandma nädalavahetustel ja tööst vabal ajal hiljemalt 31.detsembriks 2013.a. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63 lg 1; Liiklusseaduse §
Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.