← Eesti

1-13-9737/5

Obsah (5)§ 424§ 75§ 50§ 74§ 56

Kriminaalasi nr 1-13-9737 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2013.a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-9737 (13250101839 ) Koht

§ 424

järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav G.P, ik.xxx, Kaitsja Vandeadvokaat Margus Viira RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada G.P kuriteos

§ 424järgi ja mõista karistuseks vangistus üks

(1)aasta. 2.

§-de 74, 75 alusel jätta G.P’ ile mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui G.P kahe

(2)aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2.1. Määrata G.P katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid, milleks on: 2.1.1.

elama oma alalises elukohas ****; 1 Kriminaalasi nr 1-13-9737 2.1.

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.1.
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.1.
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2.1.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2.1.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2.
  6. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o.
  7. oktoober 2013 a. Kui G.P katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 3.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta G.P’ ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks

(5)kuuks, mille kandmise aja algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. G.P on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroole.
  1. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel G.P lahkumise keeld. suhtes kohaldatud tõkend - elukohast
  2. Välja mõista G.P’ lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
  3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-139737 ning nõude liik – menetluskulu, maksja - G.P /: - sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot; -kaitsjatasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot.
  4. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb G.P’ il tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist
(12)kuu jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 20 (kakskümmend ) eurot ja kaitsjatasul 6 (kuus) eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu
  1. –ks kuupäevaks. Esimene sundraha osamakse teostada hiljemalt
  2. novembriks 2013.a.
  3. KrMS § 180 lg3 alusel vabastada G.P riigituludesse. osaliselt sundraha tasumisest
  4. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal tasutud saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. 2 Kriminaalasi nr 1-13-9737 Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus G.P’ i süüdistatakse selles, et tema et tema juhtis 15.09.2013.a kella 06.30 ajal *** juures mootorsõidukit Ford Escort Turnier reg.märgiga *** *** alkoholijoobeseisundis, mõõdetuna tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDF-0055, alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus 1,52 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,14 mg/l, lõplik tulemus 1,38 mg/l. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui: 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani G.P toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus G.P` ile nõutud karistus:

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust üks

(1)aasta.

§ 74

alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi 2 aastase katseajaga ühes

§ 75lg.

1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

§ 75

lg 1 alusel kohustada katseajal järgima

§-s 75 lg1p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 50lg1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus viieks

(5)kuuks. Süüdistatav G.P andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Palub vabastada ennast osaliselt menetluskulu tasumisest riigituludesse. Palub määrata väljamõistetava menetluskulu tasumise ositi 12 kuu jooksul. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas

§ 56sätestatuga.

Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et G.P on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. G.P karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava G.P vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi - puudub. 3 Kriminaalasi nr 1-13-9737 Asitõendid - puuduvad. Tõkend – tõkendiks on G.P suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta endiseks, siis tõkend tühistada. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot = 480 EUR-i; - riigiõigusabi korras esinenud kaitsjatasu kokku kuludega 285,92 eurot (sisaldab käibemaksu), millest süüdistatavalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele 72,00 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. G.P on töötu, tema sissetulekuks on töövõimetuspension 140,00 eurot kuus. Vastavalt teatisele süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta on keskmise päevasissetuleku suurus pärast mahaarvamiste tegemist aluseks võttes 2012.a. andmeid 0,0 eurot (I kd , tl.26-27). Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Arvestatud menetluskuludest peab kohus põhjendatuks süüdistatavalt välja mõista sundraha osaliselt summas 240,00 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus menetluskulu – sundraha 240 eurot tasumisele ositi. Kristel Pedassaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.