← Eesti

1-13-5881/5

Obsah (9)§ 199§ 201§ 331§ 65§ 68§ 21§ 57§ 76§ 64

1-13-5881 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-13-5881 (13230102433) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ning V.F-i süüdistus

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 9 järgi Lühimenetluses Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav S.P Kaitsja ik XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: xxx. Viibib Vanglas. Tõkend: peeti kahtlustatavana kinni 16.02.2013 kuni 18.02.2013. 18.02.2013 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu; kahtlustatavana kinni peetud 27.02.2013, alates 28.02.2013 kohaldatud tõkendina vahistamist. Kriminaalkorras karistatud 6-l korral, neist viimati: 1) 29.10.2007 Harju Maakohtu poolt

§ 201

lg 2 , § 199 lg 2 p-de 4,5,7,8; § 214 lg 2 p-de 1 ja 4, § 200 lg 2 p 4 , § 121 alusel vangistusega 5 aastat 10 kuud ja 2 päeva; 2) 24.09.2010 Harju Maakohtu poolt

§ 331

alusel vangistusega 3 kuud;

§ 65lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 5 kuud ja 8 päeva.

Vabanes ennetähtaegselt, so 02.10.2012 Tartu Maakohtu 19.09.2012 määruse alusel 1aastase katseajaga. Ärakantud karistus 2 aastat 9 päeva, ärakandmata karistus 4 kuud ja 29 päeva. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Advokaat Jugans Grossmann Süüdistatav V.F ik XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX. Viibib Vanglas. Tõkend: peeti kahtlustatavana kinni 16.02.2013 kuni 1 18.02.2013. 18.02.2013 kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Kahtlustatavana kinni peetud 09.05.2013, alates 10.05.2013 kohaldatud tõkendina vahistamist. Kriminaalkorras karistatud 16-l korral, neist viimati: 18.10.2012 Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p-de 5 ja 9 alusel vangistusega 1 kuu ja 10 päeva;

§ 65

lg 1 alusel vangistusega 2 kuud, mis asendati 120 tunni üldkasuliku tööga.

§ 199

lg 2 p 9 alusel vangistusega 6 kuud ja 20 päeva,

§ 65lg 2 alusel vangistusega 8 kuud ja 20 päeva.

Karistus kantud, vabanes karistuse kandmiselt 04.01.

  1. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Kaitsja Advokaat Juho-Enn Aule RESOLUTSIOON
  2. S.P süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p-des 7 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada S.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 3.

§ 65

lg 2, § 76 lg 6 alusel suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.09.2010 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra, so tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva võrra, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud ja 19 (üheksateist) päeva. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.02.2013 kuni 18.02.2013, so 3 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 16 (kuusteist) päeva. Ärakandmata karistuse 11 kuu ja 16 päeva ärakandmist arvestada alates S.P kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 27.02.2013. 5. S.P suhtes valitud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja saabumisel tõkend tühistada. 6. V.F süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud. 7. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada V.F-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 8.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.02.2013 kuni 18.02.2013, so 3 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud ja 17 (seitseteist) päeva. Ärakandmata karistuse 6 kuud ja 17 päeva ärakandmist arvestada V.F-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 09.05.

  1. V.F-i suhtes valitud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja saabumisel tõkend tühistada.
  2. S.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4; § 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 194 (ükssada üheksakümmend neli) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „S.P , 1-13-5881, kaitsjatasu tasumine“.
  3. S.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „S.P, 1-13-5881, sundraha tasumine“. 2
  4. V.F-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4; § 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 194 (ükssada üheksakümmend neli) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.F , 1-13-5881, kaitsjatasu tasumine“.
  5. V.F-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „V.F, 1-13-5881, sundraha tasumine“.
  6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  7. Asitõendid: 4 CD plaati turvakaamerate salvestustega, mis asuvad toimikus (kinnitatud toimiku tagakaanele), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: S.P süüdistatakse selles, et tema varem varguseid toimepannud isikuna, 02.02.2013 kella 12.40 paiku varastas koos V.F-iga Tallinnas, Mahtra 1 asuva Mustakivi keskuse fuajees asuva trosslukuga kinnitatud Lasnamäe Jumalaema Kiriku SA-le kuuluva annetuskasti maksumusega 200 eurot koos selles olnud sularahaga summas mitte vähem kui 230 eurot. Samuti tema, varem varguseid toimepannud isikuna, 07.02.2013 kella 13.30 paiku koos V.F-iga Tallinnas, J. Vilmsi 59 asuvas PPA Kodakondsus- ja migratsioonibüroo teeninduses varastasid SMIT-ile kuuluva LCD monitori Samsung väärtusega 17 eurot. Samuti tema, süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna 11.02.2013 kella 11.45 paiku Tallinnas, Pae 76 asuva Lasnamäe turu fuajees lõikas läbi trossluku eesmärgiga varastada lukuga kinnitatud Lasnamäe Jumalaema Kiriku SA-le kuuluvat annetuskasti maksumusega 200 eurot, koos selles olnud sularahaga summas 428 eurot, kuid see ei õnnestunud, kuna tema tegevust märkas turvatöötaja ning S.P põgenes sündmuskohalt. Sel moel S.P , võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja süstemaatiliselt, pani toime

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.F süüdistatakse selles, et tema, varem süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna 02.02.2013 kella 12.40 paiku varastas koos S.P-ga Tallinnas, Mahtra 1 asuva Mustakivi keskuse fuajees asuva trosslukuga kinnitatud Lasnamäe Jumalaema Kiriku SA-le kuuluva annetuskasti maksumusega 200 eurot, koos selles olnud sularahaga summas mitte vähem kui 230 eurot. Samuti tema, süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna, 07.02.2013 kella 13.30 paiku koos S.P-ga Tallinnas, J. Vilmsi 59 asuvas PPA Kodakondsus- ja 3 migratsioonibüroo teeninduses varastasid SMIT-ile kuuluva LCD monitori Samsung väärtusega 17 eurot. Samuti tema, süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna 09.05.2013 kella 16.20 paiku Tallinnas, J. Smuuli tee 41 asuvas kaupluses Bauhof võttis varguse eesmärgil köögisegisti Allegra Variarc maksumusega 219 eurot, pani selle endale põue ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Sel moel V.F , võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja süstemaatiliselt, pani toime

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav S.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatav S.P käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohtuistungil süüdistatav V.F seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatav V.F-i käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süü tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavatena üle kuulatud S.P ja V.F-i süüd tunnistavad ütlused, tunnistajate XXX ja XXX ütlused, asitõendi vaatlusprotokollid koos fototabeliga, õigusvastase teo toimepanemise akti, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollid, isikusamasuse tuvastamise protokollid, Harju Maakohtu otsuseid asjas nr 1-12-9314, 1-079171, karistusregistri väljatrükid, asub alljärgnevale seisukohale. 02.02.2013 episood (Lasnamäe Jumalaema Kiriku SA-le kuuluva annetuskasti vargus) Käesoleval juhul inkrimineeritakse süüdistatavatele varguse toimepanemist, mis seisnes 02.02.2013 kella 12.40 paiku Tallinnas, Mahtra tn 1 asuva Mustakivi keskuse fuajees asuva trosslukuga kinnitatud Lasnamäe Jumalaema Kiri SAle kuuluva annetuskasti varguses koos selles olnud sularahaga.

§ 199

näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Märgitust tulenevalt tuleb

§ 199

koosseisu sedastamiseks tuvastada nii võõras vallasasi, selle äravõtmine aga ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Hinnates käesoleval juhul kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid osutab kohus tunnistaja XXX ütlustele, milles viimane märgib, et on Lasnamäe Jumalaema Kiriku SA usaldusisik ning 04.02.2013 sai ta e-kirja XXX SkyStar Turvateenused OÜst, mille sisuks oli teave, et 02.02.2013 kella 12.42 paiku toimus kaubanduskeskuses Mustakivi Keskus metallpostamendiga plastmasskera vargus. Plastmasskera oli paigaldatud Lasnamäe Jumalaema Kiriku SA poolt Lasnamäe õigeusukiriku ehituse jaoks annetuste kogumiseks. Kuna just tema tegeleb annetuste kogumisele kiriku ehitamiseks, võib ta öelda, et annetusi võetakse kerast välja üks kord kahe kuu tagant ja seda kas

  1. või
  2. kuupäeval. Kogutud raha annab ta üle Lasnamäe Jumalaema Kiriku SA kassasse ning keskmiselt moodustab annetuste summa kahe kuu jooksul 400-500 eurot. Seejuures ei oska ta täpselt öelda varastatud keras olnud annetuste täpsemat summat – viimane kord võttis ta annetusi välja 15.12.2012 kella 17 paiku. Annetuskarbi ligikaudseks maksumuseks hindab tunnistaja 300 eurot, mis hõlmab kinnituste paigaldamist ja reklaamkilpi, mille külge kera kinnitatakse. Varguses ta kedagi kahtlustada ei oska, kuid turvafirma teatas ka, et on olemas videosalvestus, millel on näha, 4 kuidas kaks tundmatut varastasid annetustemahuti, lõigates eelnevalt läbi kinnitused ja katsid selle musta värvi kilekotiga (tl 94-97). Tunnistaja ütlusi toimunu kohta kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 98-101), milles oli vaadeldavaks Mustakivi keskuse 02.02.2013 välikaamera videosalvestus. Sellelt nähtub, kuidas 12.42.39 väljuvad keskuse ruumidest kaks meesterahvast (fototabeli foto nr 1). 12.42.40 liiguvad meesterahvad väljapääsust edasi – esimesel meesterahval on peas tumedat värvi müts, seljas pruunikas jope, jalas helesinised teksapüksid ja heledad jalatsid (fototabeli foto nr 2). 12.42.40 liiguvad meesterahvad edasi. Esimese meesterahvaga koos kõnnib teine meesterahvas, kellel on peas tumedat värvi müts, seljas sinine jope, jalas helehallid püksid ja valged jalatsid. Meesterahvas kannab mõlemas käes eset, mis on kaetud musta värvi kilekotiga. Kilekoti alt paistab eseme alusraam koos nelja toetusjalaga (fototabeli foto nr 3). 27.02.2013 S.P kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt on talle esitatud kahtlustuse sisu arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, selgitades järgmist. Käesoleva aasta veebruari kuu alguses sai kokku Sergeiga ning koos mindi Mustakivi keskusesse jalutama ja lihtsalt ringi vaatama. Sergei nägi, et seal on ümmargune annetuskast ning samuti nägi ta, et ümbruses turvameest pole. Seejärel pakkus ta välja, et võiks selle annetuskasti ära varastada. Koos otsustati annetuskast ära varastada ja seal oleva raha eest narkootikume osta. Koos mindi selle kasti juurde, Sergei võttis välja näpitsad ja lõikas kinnitustrossi läbi. Nendega koos oli ka juhututtav Dima, kes tõi neile musta värvi prügikoti, mille leidis koristusasjade hulgast. Koristaja töövahendid olid just sealsamas koridoris ja sealt ta sai selle võtta ja Sergei kätte tuua. Kui Sergei oli prügikoti enda kätte saanud, siis tõmbas ta prügikoti annetuskasti peale ja koos jalutati sellega Mustakivi keskuse uksest välja suunaga Mahtra tänava poole. Seal on keldrikorrusel avatud ruum, kuhu nad annetuskastiga läksid ja vaatasid, mis seal sees on. Sergei luges raha üle ning selgus, et seal oli 230 eurot. Tema sai sealt endale 30 eurot, ülejäänu jättis Sergei endale. Ütles veel, et pole ju vaja kohe kõike raha jagama hakata, et seda jõuab teha ka pärastpoole. Dima oli ka nendega koos seal avatud keldriruumis, kuid Sergei käest ta raha ei saanud. Selle avatud ja tühja annetuskasti jätsid nad sinna, so Mahtra tänaval asuva keldrikorruse käiku/ruumi. Peale seda läksid nad sealt koos Sergeiga ära, kuhu Dima läks, seda ta ei tea, kuid nemad koos Sergeiga läksid narkootikume ostma. Samuti avaldab S.P , et kahetseb oma tegu (tl 102-105). 18.03.2013 kahtlustatavana ülekuulatud V.F-i ütluste kohaselt on talle esitatud kahtlustuse sisu arusaadav ning ta tunnistab täielikult talle inkrimineeritava süüteo toimepanemist, selgitades järgmist. Täpset kuupäeva mäletamata, kuid veebruari kuu aluses sai ta kokku S.P-ga ning koos mindi Mustakivi keskusesse lihtsalt jalutama. Ta pani tähele ümmargust annetuskasti, mille otsustasid varastada. Annetuskast oli kinnitatud trossiga, Ruslan võttis välja näpitsad ja lõikas kinnitustrossi läbi. Ta täpselt küll ei mäleta, kuid talle tundub, et tema tõi musta värvi prügikoti kusagilt õuest, leides selle arvatavasti prügikastist. Ta ei mäleta, et nendega oleks koos olnud veel keegi kolmas isik. Tema tõmbas prügikoti annetuskasti peale ning koos väljuti keskusest, minnes Mahtra tänava poole, keskuse kõrval asuva maja juurde, kus avatud keldriruumi ruumis tegid nad annetuskasti lahti. Kastis oli sularaha 220-230 eurot, millise rahasumma nad omavahel võrdselt ka jagasid. Avatud ja tühjaks tehtud annetuskasti jätsid nad sinna. Peale seda läksid nad Mustakivi McDonald'sisse, kust ostsid süüa. Kahtlustatav märgib ka, et kahetseb oma tegu (tl 111-113). Hinnates osutatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et need annavad aluse rääkida kahtlusteta S.P ja V.F-i poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu tunnistaja ütlustest tuleneb, kuulus annetuskast Lasnamäe Jumalaema Kirik SAle ja sellega on sedastatav, et annetuskast oli süüdistatavate jaoks võõras vara. Märgitud olgu ka see, et seda asjaolu pole vastusutanud ka süüdistatavad ise. Samas nähtub, et eseme äravõtmisega lõpetasid süüdistatavad asja senise valdaja valduse, kehtestasid sellele uue, so enda valduse ning tunnistaja ütlused annavad aluse järeldusele, et eseme valduse üleminek toimus tahte vastaselt ja vastava nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine S.P ja V.F-i poolt. 5 Kohtu hinnangul tuleb tõendikogumi pinnalt jaatada sedagi, et annetuskastist vallasasja äravõtmine S.P ja V.F-i poolt toimus selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nii on põhjendatud osutada, et lisaks kuriteo toimepanemise üksikasjade kirjeldamisele on mõlemad süüdistatavad kohtueelsele menetlusel märkinud, et annetuskasti äravõtmise eesmärgiks oli sealt kätte saada annetustena kogutud rahasumma, mida vastavalt S.P ütlustele sooviti kasutada narkootikumide soetamiseks. Seega leiab kohus, et annetuskasti äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüdistatavate selgitusi teo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta hinnates, samuti arvestades teo tehiolusid leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. 07.02.2013 episood (SMITile kuuluva vara vargus) Süüdistatavatele inkrimineeritakse ka varguse toimepanemist, mis seisnes 07.02.2013 kella 13.30 paiku Tallinnas, J. Vilmsi 59 asuvast PPA Kodakondsus- ja Migratsioonibüroost LCD monitori Samsung varguses. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt tuvastas ta videosalvestuse analüüsi käigus, et 07.02.2013 kell 13.34 varastasid kaks isikut aadressil Vilmsi 59 Põhja Prefektuuri Kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindusest LCD monitori Samsung MyncMaster 943N inventari nr M

  1. Monitor asus peaukse kõrval valvetöötaja töökoha leti peal. Valvetöötajat antud hetkel kohal ei viibinud. Tol päeval oli valves spetsialist XXX, kelle tööaeg algas teenistuse töövälisel ajal kell 17.00 ja lõppes järgmisel päeval kell 9.
  2. Monitori varguse avastas XXX 07.02.2013 kell 17.00 oma vahetust alustades. Varguse fakt on fikseeritud valvekaamera poolt. Tema on omalt poolt teostanud videosalvestuse analüüsi, mille saatis koos ettekande ning videosalvestuselt tehtud fotodega politseile ja kust nähtub varguse toimepanemise moment ja isikud, kes selle toime panid (tl 44-45). 18.02.2013 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks 07.02.2013 Vilmsi 59 Põhja Prefektuuri Kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindussaali turvakaamera salvestuse väljavõte. Vaadeldav fail avati Smart Client player käivitusfailiga, kus kuvatakse Vilmsi pääsla nimeline kaamera. Salvestusel on näha teenindussaalis käivad ja järjekordades ootavad inimesed. Paremal ülanurgas on infolaud ja infolaua taga vastu akent on laud, millel on kaks suurt monitori. Fotol 1 ja 2 on salvestuselt tehtud suuremad fotod isikutest, fotol 3 on näha isik, kes uurib monitori juhtmestikku. Fotol 4 on tema kõrvale tulnud tema kaaslane, kes asub eelpooltoodud isiku taga seljast ära võtma oma punast värvi jopet. Teine isik sätib end tema ette nii, et kaaslase tegutsemine oleks varjatud (foto 5). Fotol 6 sätib punases jopes olnud isik monitori peitu jope alla (fotod 7 ja 8). Fotol 8 lahkuvad isikud laua juurest ja teenindussaalist, lauale jääb monitori asemel tühi koht (tl 46-50). 17.02.2013 kahtlustatavana ülekuulatud S.P ütluste kohaselt on talle esitatud kahtlustus arusaadav ning ta tunnistab talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist, selgitades järgnevat. Kvalifikatsioonis märgitud kuupäeval läks ta Põhja Prefektuuri Kodakondsus- ja Migratsioonibüroosse aadressile Tallinn, Vilmsi 59, kust pidi saama uue isikutunnistuse. Temaga koos oli V.F. Ta võttis järjekorranumbri ja hakkas ootama, seistes järjekorras nurkleti kõrvale. Sellel letil oli mitu arvutit, mõned neist olid sisse lülitatud, osad aga mitte. Huvi pärast pööras ta end leti poole ja tõmbas juhtmest, mis ühendas ühe arvuti monitori. Juhe ühendus lahti. Sellel ajal jõudis kätte tema järjekorranumber, ta lähenes aknale ning sai oma dokumendi kätte. Seejärel läks ta tagasi leti juurde. Sel ajal, kui ta oli dokumenti kätte saamas, ei pööranud ta tähelepanu sellele, kus viibis Sergei. Kui ta lähenes taas letile, lähenes sinna ka Sergei. Ta vaatas tagasi Sergei peale ja tema pilgust sai ta aru, et viimane oli nõus tema kavatsusega monitor varastada. Võimalik, et seejuures ta ka noogutas, kuid seda ta täpselt ei mäleta. Sergei võttis monitori kätte, peitis selle jope alla ja nad väljusid koheselt hoonest. Nad mõlemad istusid trammile ja sõitsid Majaka suunas. Seal istusid nad bussile nr 58 ja sõitsid Lasnamäe turu suunas. Bussis viibis grupp vene keelt kõnelevaid noormehi, kellede jutust sai ta aru, et nad tulid tagasi Rootsist. №ormehed väljusid Lasnamäe turu peatuses, tema koos Sergeiga väljus samuti. Seejärel kõndisid nad koos Sergeiga noormeeste järel ja siis pakkus tema ühele neist osta monitor, mille hinnaks lepiti kokku 10 eurot. №ormees maksis neile raha ja nad läksid lahku. 10 eurot kulutasid nad koos Sergeiga, kuid ei 6 suuda meenutada, mille peale. Monitori müüsid nad sedavõrd odavalt, kuna monitor oli väga vana (tl 57-61). 17.02.2013 koostatud V.F-i kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt on talle arusaadav, missuguse kuriteo toimepanemises teda kahtlustatakse ning tunnistab täielikult oma süüd, selgitades järgnevat. Kvalifikatsioonis märgitud ajal viibis ta koos Ruslaniga Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroos aadressil Tallinn, Vilmsi 59, kuna Ruslan pidi saama uue isikutunnistuse. Ruslan võttis järjekorranumbri, tema istus tugitoolile, mis asub nurgas, sissepääsu poolel ja hakkas teda ootama. Mõne aja pärast lähenes talle Ruslan ja ütles, et ühendas lahti mingisuguse monitori. Ta kutsus teda kaasa ja nad lähenesid mingisugusele letile. Sellele letil oli mitu monitori. Ruslan näitas monitori, mis oli sissepääsule kõige lähemal ja ütles, et ta ühendas selle monitori lahti ja pakkus monitori varastada. Tema nõustus sellega ja nad koos võtsid monitori laua pealt; Ruslan aitas peita monitori tema jope alla. Kes nimelt monitori laualt võttis, ta ei mäleta, kuid nad peitsid selle tema jope alla kahekesi. Kohe pärast seda väljus tema koos monitoriga ruumist ja hakkas ootama Ruslani õues. Ruslan väljus hoonest umbes 15 minuti pärast. Koos läksid nad bussipeatusesse, istusid bussile nr 68 ja sõitsid Lasnamäe piirkonda. Bussis said nad tuttavaks kahe noormehega ja nad jõudis Lasnamäe turu peatusesse. Nemad koos Ruslaniga läksid ühte Lasnamäe turul asuvatest pandimajja, mis asub punast värvi telliskividest majas. Nad pakkusid pandimajas monitori, kuid seda ei võetud ilma dokumentideta vastu. Siis läksid nad Lasnamäe turule, kus kohtusid noormeestega, kellega eelnevalt olid bussis tuttavaks saanud. Ruslan pakkus neile ostmiseks monitori ja samuti leppis ta kokku hinnas. Ruslan müüs neile noormeestele monitori 10 euro eest, rohkem ei soovitud selle monitori eest tasuda, kuna tegemist oli väga vana mudeliga. Raha kulutasid nad koos Ruslaniga ära, ent millele, seda ta täpselt ei mäleta. (tl 86-90, 111-113). Hinnates osutatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et need annavad aluse rääkida kahtlusteta S.P ja V.F-i poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu tunnistaja ütlustest tuleneb, kuulus Põhja Prefektuuri teenindusbüroos asunud monitor SMITile. Seega oli monitor süüdistatavate jaoks võõras vara. Samas nähtub, et monitori äravõtmisega lõpetasid süüdistatavad asja senise valdaja valduse, kehtestasid sellele uue, so enda valduse ning tunnistaja ütlused annavad aluse järeldusele, et eseme valduse üleminek toimus tahte vastaselt ja vastava nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine S.P ja V.F-i poolt. Kohtu hinnangul tuleb tõendikogumi pinnalt jaatada sedagi, et monitori äravõtmine S.P ja V.F-i poolt toimus selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ka selle episoodi puhul on põhjust osutada, et lisaks kuriteo toimepanemise üksikasjade kirjeldamisele on mõlemad süüdistatavad kohtueelsele menetlusel osutanud sellele, et peale varguse toimepanemist võõrandasid nad monitori Lasnamäe turu juures neile tundmatule noormehele 10 euro eest ning saadud rahasumma kasutasid nad oma tarbeks. Seega oli süüdistatavate eesmärgiks monitor omastada, et see hiljem võõrandada ja saada seeläbi rahalisi vahendeid. Seega jätsid süüdistatavad monitori omaniku sellest ilma kestvalt, mistõttu realiseerisid nad omastamise eesmärgi. Neist andmetest tulenevalt leiab kohus kokkuvõtvalt, et süüdistatavad realiseerisid oma tegevusega

§ 199

koosseisutunnused ning arvestades nende antud selgitusi varguse toimepanemise asjaolude ning põhjuste kohta, tuleb möönda, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. 11.02.2013 episood (annetuskasti varguse katse) Täiendavalt inkrimineeritakse S.P-le varguse toimepanemist, mis seisnes 11.02.2013 kella 11.45 paiku Tallinnas, Pae 76 asuva Lasnamäe turu fuajeest Lasnamäe Jumalaema Kiriku SAle kuuluva annetuskasti ja seal olnud sularaha varguses, mis jäi aga tema tahtest olenemata põhjustel lõpuni viimata, kuna tema tegevust märkas turvatöötaja ning S.P põgenes sündmuskohalt. Kõnealuse episoodiga seonduvalt osutab kohus tunnistaja XXX ütlustele, milles ta märgib, et on Lasnamäe Jumalaema Kiriku SA usaldusisik ning tema kohustuste hulka kuulub Lasnamäe õigeusukiriku ehituseks raha laekumise kontrollimine. 11.02.2013 teatas talle Lasnamäe turu 7 administraator XXXt elefoni teel, et kella 11.45 paiku pandi toime metallpostamendiga läbipaistva plastmasskerakujulise korjanduskarbi varguse katse. Kõnealune korjanduskarp paiknes aadressil Pae tn 76 Lasnamäe kinnise turu boksidevahelises läbikäigus. Korjanduskarp oli kinnitatud trosslukuga põrandal seisva plakati külge. Plakat oli metallraamis, põranda külge kinnitamata. Trossiluku lukk oli lõhutud, kuid kurjategijal ei õnnestunud korjanduskarpi ära viia, sest turu turvatöötaja XXX hirmutas ta minema. Teate saamise järel sõitis tunnistaja turule ja luges üle antud hetkel korjanduskarbis oleva annetuste summa. Selgus, et korjanduskarbis oli 428 eurot. Turu videovalvekaamerate salvestused koos lõhutud lukuga andis ta üle juba varem politseile. Korjanduskarbi varguse katsega kahju ei tekitatud (tl 2-6). 27.02.2013 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (tl 9-13) oli vaadeldavaks Lasnamäe turu 11.02.2013 välikaamera videosalvestus, millest nähtub, et kell 11.39.13 liigub Lasnamäe Keskuse juures väljas kaks meesterahvast. Esimene on lühemat kasvu ja peas tumedat värvi müts, seljas kollane, tumedate varrukatega jope ja jalas tumedad püksid. Teine meesterahvas on pikemat kasvu, peas on tal keskmise pikkusega juuksed, seljas tumehall sulejope, millel karvase voodriga kapuuts ning jalas tumedad püksid (foto 1). 11.40.18 sisenevad mõlemad meesterahvad kaubanduskeskusesse (foto nr 2). 11.42.39 liigub pikemat kasvu meesterahvas saalis üksi (foto nr 3). 11.4.42 liigub pikemat kasvu meesterahvas saali keskel oleva annetuskasti ja plakati vahele ja kükitab seal (foto nr 4). 11.45.53 tegutseb pikemat kasvu meesterahvas annetuskasti ja plakati vahel (foto nr 5). 11.45.55 liigub pikemat kasvu meesterahvas annetuskastist ja plakatist eemale (foto nr 6). 27.02.2013 koostatud S.P kahtlustatava ülekuulamisprotokolli kohaselt on kahtlustuse sisu S.P-le arusaadav ning ta tunnistab talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist. Ta selgitab, et veebruari keskel, täpset kuupäeva mäletamata jalutas ta Lasnamäe turul ning mööda vahekoridori kõndides nägi ta, et ta seal seisab annetuskast, mille sees on raha. Mööda kõndides tekkis tal mõte, et ta võiks selle varastada, kuna varasemalt veebruari kuu alguses varastasid nad koos V.F-iga Mustakivi keskusest samasuguse annetuskasti ja tookord nad vahele ei jäänud. Lasnamäe turul olles olid tal kaasas ka näpitstangid. Samuti selgitab ta, et näpitstange ta igapäevaselt kaasas ei kanna, kuid antud juhtumi puhul ta mäletab, et millegipärast olid tal need tangid juba 3 päeva jopetaskus olnud. Näpitstange hoidis ta enda rinnataskus seespool. Ta kõndis samal päeva uuesti annetuskasti juurde tagasi ja lõikas nende tangidega läbi annetuskasti kinni hoidva trossi. Ta lisab, et kõnealused tangid annaks ta vabatahtlikult politseile üle, kuid need tangid peaksid olema juba politsei käes, kuna need võeti temalt 16.02.1013 kinnipidamisel ära. Nende tangidega jõudis ta läbi lõigata trossi, kuid annetuskasti ta ära viia ei jõudnud, kuna turvamees segas vahele. Nimelt sel ajal, kui ta tangidega just tross läbi lõikas, tuli turvamees tema juurde ja nii kui teda nägi, jooksis ta minema. Katkine tross jäi maha. Seda ta ei mäleta, kuhu ta minema jooksis. Annetuskasti tahtis ta varastada selleks, et osta narkootikume, ta on narkosõltlane ja kui nägi, et seal annetuskastis on piisavalt raha narkootikumide ostmiseks, siis kohe tuligi selline mõte. Kahetseb oma tegu (tl 30-33). Hinnates osutatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et need annavad aluse rääkida kahtlusteta S.P poolt

§ 199- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu tunnistaja ütlustest tuleneb, kuulus annetuskast Lasnamäe Jumalaema Kiriku SA-le. Selle alusel on sedastatav, et annetuskast oli süüdistatava jaoks võõras vara, mida süüdistatav ka ise ei vastusta. Seejuures nähtub, et alustades annetuskasti äravõtmist, oli S.P eesmärgiks asja senise valdaja valduse lõpetamine, sellele uue valduse, so enda valduse kehtestamine ning tunnistaja ütlused annavad aluse järeldusele, et selliselt planeeritud eseme valduse üleminek toimus valdaja tahte vastaselt ja vastava nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine S.P poolt. Kuna S.P tegevusse sekkus turvatöötaja, siis jäi S.P vargus tema tahtest sõltumatutel põhjustel lõpule viimata, mistõttu tuleb tema tegevus kvalifitseerida varguse katsena. Kuna kohtueelsel menetlusel on S.P avaldanud, et vargust soovis ta toime panna seetõttu, et soovis annetuskastis olud raha eest soetada narkootikume, siis seda arvestades asub kohus seisukohale, et annetuskasti äravõtmisega 8 soovis S.P selle omaniku asjast kestvalt ilma jätta. See asjaolu sisustab omakorda ebaseadusliku omastamise eesmärki. Neist andmetest tulenevalt leiab kohus kokkuvõtvalt, et süüdistatav S.P realiseeris oma tegevusega

§ 199

koosseisutunnused ning arvestades tema selgitusi varguse toimepanemise asjaolude ning põhjuste kohta, tuleb möönda, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. 09.05.2013 episood (Bauhof Group ASi vara varguse katse) XXX on esitatud süüdistus ka selles, et 09.05.2013 kella 16.20 ajal võttis Tallinnas, J. Smuuli tee 41 asuvas kaupluses Bauhof varguse eesmärgil köögisegisti Allegra Variarc maksumusega 219 eurot, pani selle endale põue ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Kõnealuse episoodiga seonduvalt osutab kohus kannatanu Bauhof Group AS kuriteoavaldusele, milles taotletakse vastutusele võtta isik, kes 09.05.2013 kell 16.20 pani toime Bauhof Group AS kaupluses õigusvastase teo, mis seisnes kassa läbimises ja kelle juurest avastati Bauhof Group ASile kuuluvat maksmata kaupa 219 euro väärtuses, mille kohta puudus ostutšekk. Kaubaks osutuks köögisegisti Allegra Variarc, mis tagastati kauplusele (tl 145). Õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt anti isik, kes 09.05.2013 kell 16.20 aadressil Tallinn, J. Smuuli 41 pani toime õigusrikkumise, mis seisnes kauba, so köögisegisti Allegra Variarc eest tasumata jätmises üle politseile (tl 146). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt viibis ta 09.05.2013 tööl Tallinnas, J. Smuuli 41 Bauhof Group ASis. Viibides santehnika osakonnas nägi ta ühte meesterahvast punases jopes ja heleda nokamütsiga, kellel ostukorvi polnud. Ta käis santehnika osakonnas ja oletatavalt kell 16.05 kadus ta ära. Siis, kui ta hakkas kassast läbi tulema, pidas tunnistaja ta kell 16.20 kinni ja tegi turvakontrolli, mille käigus avastas, et tal oli põues köögisegisti maksumusega 219 eurot. Kaup oli korras ja tagastati kauplusele (tl 148-149). 10.05.2013 V.F-i kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt on esitatud kahtlustuse sisu talle arusaadav ja ta tunnistab talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist. V.F märgib, et 09.05.2013 läks ta kauplusesse Bauhof. Esialgu tal mõtet midagi varastada ei olnud. Poes jalutades nägi ta aga kusagil poe nurgas lahtist karpi, see oli sanitaartehnika kaupade juures. Ta vaatas karpi, kus oli köögisegisti, mille otsustas varastada. Köögisegisti pani ta jope alla põue ja suundus kassade poole. Kassast möödumisel tuli tema juurde turvatöötaja, kes palus tal tulla turvaruumi. Turvaruumis andis ta ise Bauhofist varastatud köögisegisti turvatöötajale. Ta ei tea täpselt, mida oleks köögisegistiga teinud, kuid tõenäoliselt oleks ta pannud selle oma koju. Kohtueelsel menetlusel on V.F kahetsenud toimepandut ning märgib, et enam sellist varastamist ei jätka, hakates korralikuks (tl 160-163). Kuna

§ 199

sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja mille realiseerimiseks tuleb tuvastada nii võõras vallaasi, selle äravõtmine ja ka selle ebaseadusliku omastamise eesmärk, siis seda silmas pidades ning kõrvutades seda kohtueelsel menetlusel kogutud tõenditega, leiab kohus, et tõendikogum tõendab üheselt V.F-i poolt talle inkrimineeritava süüteo toimepanemist. Esmajoones tuleb tõdeda, et köögisegisti näol oli tegemist süüdistatava jaoks võõra varaga - köögisegisti kuulus vastavalt kuriteoteatele ja tunnistaja ütlustele Bauhof Group ASile. Seejuures nähtub, et alustades köögisegisti äravõtmist, oli V.F-i eesmärgiks asja senise valdaja valduse lõpetamine, sellele uue valduse, so enda valduse kehtestamine ning tunnistaja ütlused ning kannatanu poolt esitatud kuriteoavaldus annavad aluse järeldusele, et selliselt planeeritud eseme valduse üleminek toimus valdaja tahte vastaselt ja vastava nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine V.F-i poolt. Kuna V.F-i tegevusse sekkus turvatöötaja, siis jäi tal vargus tema tahtest sõltumatutel põhjustel lõpule viimata, mistõttu tuleb tema tegevus kvalifitseerida varguse katsena. Kuna kohtueelsel menetlusel on V.F avaldanud, et varguse soovis ta toime panna eesmärgiga paigaldada köögisegisti endale koju, siis seda arvestades asub kohus seisukohale, et köögisegisti äravõtmisega soovis V.F selle omaniku asjast kestvalt ilma jätta. See asjaolu sisustab omakorda ebaseadusliku omastamise eesmärki. 9 Neist andmetest tulenevalt leiab kohus kokkuvõtvalt, et süüdistatav V.F realiseeris oma tegevusega

§ 199

koosseisutunnused ning arvestades tema selgitusi varguse toimepanemise asjaolude ning põhjuste kohta, tuleb möönda, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. Kohtueelsel menetlusel on mõlema süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 pde 7 ja 9 järgi.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tähendab isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist.

§ 21

lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Hinnates süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, millele kohus ka eelnevalt viitas, tuleb asuda seisukohale, et süüdistatavate kohtueelsele menetlusel antud ütlused annavad aluse ühese järelduse tegemiseks sellest, et vargusi toime pannes tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult, so süüdistatavatel oli varguste toimepanemisel langetatud ühine teootsus, koos asuti seda täide viima ning kogu varguse toimepanemine, sh ühel juhul annetuskasti keti lahtilõikamine, annetuskasti peitmiseks otsitud kilekott, varastatud eseme äraviimine ning varastatu hilisem jagamine ning teisel juhul monitori lahtiühendamine, ühe isiku poolt teise isiku tegevuse varjamine, teise isiku poolt monitori jope alla peitmine ning hilisem monitori võõrandamine ja rahaliste vahendite ühine kulutamine, oli kooskõlastatud ja vastab kaastäideviimise tunnustele ehk

§ 199lg 2 p-s 7 nimetatud grupile.

Samuti on kohus seisukohal, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatavate käitumine õigesti kvalifitseeritud ka

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja seejuures ei oma tähendust, kas teod subsumeeritakse üksikult võetuna

§ 199või § 218 alla.

Käesoleval juhul inkrimineeritakse mõlemale süüdistatavale kolme varavastase süüteo toimepanemist. Täiendavalt on osutanud riiklik süüdistaja mõlema süüdistatava puhul ka nende eelnevale karistatusele varavastaste süütegude toimepanemise eest. Arvestades süüdistatavate selgitusi kuritegude toimepanemiste kohta, sh seda, et varastatu on kas tasu eest võõrandatud või muul viisil endal tarbeks kulutatud, samuti seda, et kumbki süüdistatav ei tööta, siis leiab kohus, et sellised asjaolud ning käitumismuster viitavad sellele, et varastamine on süüdistatavate elustiiliks ja selliselt tegutsedes tagatakse endile elatusvahendid. Seejuures pani XXX temale inkrimineeritud kuriteod toime 10 päeva jooksul ja S.P 3 kuu jooksul. Esiletõstetu sisustab kohtu hinnangul aga kehiva õiguspraktika kontekstis varguse süstemaatilisust

§ 199lg 2 p 9 tähenduses.

Kuna mõlema süüdistatava puhul jäi üks inkrimineeritavatest kuritegudest katse staadiumi ning kaks viidi lõpule, tuleb kuriteod kogumis hinnata lõpuleviidud vargustena. Osutatud andmetest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavate käitumine inkrimineeritud kuritegude kogumis on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, so

§ 199lg 2 p-des 7 ja 9 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatavate suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatav S.P kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt on tal töökoht puudub. Edasiselt osutab kohus karistusregistri väljavõttele, millest nähtuvalt on S.P korduvalt 10 kriminaalkorras karistatud ning oma viimase vabadusekaotusliku karistuse kandmiselt on ta vabanenud ennetähtaegselt. Karistusregistri väljavõte ning kriminaaltoimikus kajastuv kohtuotsus asjas nr 1-07-9171 annavad informatsiooni ka selle kohta, et S.P on eelnevalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Seejuures on ta jätnud tasumata aastate jooksul erinevate väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid. Nende andmete pinnalt tuleb tõdeda, et vaatamata eelnevalt tema suhtes kohaldatud karistusliikidele ei ole isiku suhtes eelnevalt kohaldatud põhiõigusi enim riivav karistusliik S.P õiguskuulekust taganud. Oma aktiivset kuritegelikku käitumist on S.P jätkanud juba mõne kuu möödumisel eelmise pikaajalise isiku vabadust piirava karistuse kandmiselt vabanemisest. Eelneva pinnalt leiab kohus, et olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki isiklikud ja legaalsed rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, ta on senised temal lasuvad rahalised kohustused jätnud tasumata ning eelnevad karistused ei ole taganud tema edasist õiguskuulekat käitumist, pole võimalik kohaldada rahalist karistust, kui põhiõigusi vähem riivavat karistusliiki. Ühtlasi tähendab see, et S.P suhtes tuleb kohaldada vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates süüdistatav S.P süü suurust varavastaste kuritegude toimepanemisel, leiab kohus kuritegudega tekitatud kahju suurust ning tegude tehiolusid arvestades, et süü on hinnatav keskmisena. Silmas tuleb pidada ka seda, et teod on toime pandud suure intensiivsusega (02.02.2013, 07.20.2013 ja 11.02.2013) ja tegemist ei ole olnud juhuslikku laadi sündmustega. Süü suurust mõjutab ka kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu. Süüdistatav S.P on kohteelsel menetlusel väljendanud kahetsust toimepandu suhtes, samuti avaldas ta kahetsust kohtuistungil, mistõttu vajab vaagimist küsimus, kas tegemist on

§ 57lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendava asjaoluga.

Menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt leiab kohus, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning kahetsusse tuleb suhtuda kriitiliselt. Nagu kohus eelnevalt viitas, pole arutuse all olevad kuriteoepisoodid olnud juhuslikku laadi, vaid on hinnatavad eesmärgipärase planeeritud tegevusena. Vaatamata sellele, et süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud teiste isikute vara kahjustava käitumise eest, jätkas süüdistatav oma kuritegelikku ja teiste isikute vara kahjustatavat tegevust. Seejuures ei saa jätta märkimata, et süüdistatava kuritegelik käitumine on olnud süsteemne ja järjekindel. Kohtu hinnangul näitab taoline käitumine igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolu esinemist kohus menetluse käigus ei tuvastanud. Karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatava süü suurust, episoodide arvu ja tekitatud kahju suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning leiab, et süüdistatava süü ei ole sedavõrd suur, et tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas võtab kohus arvesse, et kahel korral oli varguse objektiks annetustena kogutud rahasumma. Seega, arvestades isiku süü suurust, episoodide arvu, vargustega tekitatud kahju suurust kogumis, samuti karistuse mõistmise üld- ja eriperventatiivseid eesmärke ning asjaolu, et kannatanud on tsiviilhagide esitamisest loobunud, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid ei pea võimalikuks mõista karistust alamääras või alammäära lähedasena. Kriminaaltoimikust nähtuvalt pani süüdistatav S.P käesoleval juhul inkrimineeritavad süüteod toime ajal, mil ta oli vabastatud viimase vabadusekaotusliku karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega (tl 122-123). Vangla teabenõude vastuse kohaselt vabanes S.P kinnipidamisasutusest 02.10.2012. Tartu Maakohtu määrusest asjas nr 1-10-11060 ja teabenõude vastusest nende koostoimes tuleneb, et Harju Maakohtu 24.09.2010 otsusega mõistetud karistusest on S.P ära kandmata karistuseks 4 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 76

lg 6 sätestab, et kui isik paneb katseajal toime uu tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lg-s 2 sätestatule.

Märgitust tulenevalt tuleb süüdistatavale

§ 64

lg 1, § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel mõista kohtuotsuste 11 kogumis liitkaristus, liites käesoleva otsusega mõistetavale karistusele eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatav V.F-i kohta, tuleb sarnaselt S.P-ga märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt tal töökoht puudub. Samuti pole süüdistatav ei kohtueelsel menetlusel ega kohtus avaldanud, et talle oleks tagatud igakuine legaalne sissetulek ning elatusvahendid muul seaduslikul viisil. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on V.F eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning karistusliikidena on kohaldatud nii isiku põhivabadusi enim piiravat karistusliiki kui ka asenduskaristust üldkasuliku töö näol. Oma viimase vabadusekaotusliku karistuse kandmiselt on V.F vabanenud 04.01.2013. Karistusregistri väljavõtte analüüs S. Društšitis isiku kohta näitab ka seda, et eelnevalt on teda peamiselt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Tähelepanu väärib ka see, et väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on V.F jätnud tasumata. Selliste andmete pinnalt tõdeb kohus, et vaatamata eelnevalt tema suhtes kohaldatud erinevatele karistusliikidele ei ole eelnevalt kohaldatud põhiõigusi enim riivav karistusliik taganud V.F-i õiguskuulekust ning oma aktiivset kuritegelikku käitumist V.F jätkanud juba ühe kuu möödumisel eelmise vabadust piirava karistuse kandmiselt vabanemisest. Eelneva pinnalt leiab kohus, et olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki isiklikud ja legaalsed rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, tal on senini tasumata jäetud temal lasuvad rahalised kohustused ning kus eelnevad karistused ei ole taganud tema edasist õiguskuulekat käitumist, pole võimalik kohaldada rahalist karistust, kui põhiõigusi vähem riivavat karistusliiki. Märgitu tähendab, et V.F-i suhtes on võimalik kohaldada vaid isiku põhiõigusi enimriivavat karistusliiki, so karistust vangistuse näol. Hinnates süüdistatav V.F-i süü suurust varavastaste kuritegude toimepanemisel, leiab kohus kuritegudega tekitatud kahju suurust ning tegude tehiolusid arvestades, et süü on hinnatav keskmisena. Silmas tuleb pidada ka seda, et teod on toime pandud suure intensiivsusega (02.02.2013, 07.02.2013 ja 09.05.2013) ja tegemist ei ole olnud juhuslikku laadi sündmustega. Süü suurust mõjutab ka kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu. Sarnaselt S.P-le on ka süüdistatav V.F kohteelsel menetlusel väljendanud kahetsust toimepandu suhtes, samuti avaldas ta kahetsust kohtuistungil, mistõttu vajab vaagimist küsimus, kas tegemist on

§ 57lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendava asjaoluga.

Menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt leiab kohus, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning kahetsusse tuleb suhtuda kriitiliselt. Nagu kohus eelnevalt viitas, pole arutuse all olevad kuriteoepisoodid olnud juhuslikku laadi, vaid on hinnatavad eesmärgipärase planeeritud tegevusena. Vaatamata sellele, et süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud teiste isikute vara kahjustava käitumise eest, jätkas süüdistatav eelmise karistuse ärakandmise järgselt oma kuritegelikku ja teiste isikute vara kahjustatavat tegevust. Seejuures ei saa jätta märkimata, et süüdistatava kuritegelik käitumine on olnud süsteemne ja järjekindel. Kohtu hinnangul näitab taoline käitumine igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolu esinemist kohus menetluse käigus ei tuvastanud. Karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatava süü suurust, episoodide arvu ja tekitatud kahju suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning leiab, et süüdistatava süü ei ole sedavõrd suur, et tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas võtab kohus arvesse, et ühel korral oli varguse objektiks annetustena kogutud rahasumma ning ühel episoodi puhul tagastati varastatu kauplusele. Seega, arvestades isiku süü suurust, episoodide arvu, vargustega tekitatud kahju suurust kogumis, samuti karistuse mõistmise üld- ja eriperventatiivseid eesmärke ning asjaolu, et kannatanud on loobunud tsiviilhagide esitamisest, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid ei pea võimalikuks mõista karistust alamääras või alammäära lähedasena. 12 Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavatelt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu kui ka sundraha. Kohus möönab, et süüdistatavatel puudub töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaksid neile igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et esmalt on süüdistatavate näol tegemist täisealiste ja töövõimeliste isikuga, kellede puhul kohus eeldab tööle asumist. Teiseks puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Märkimata ei saa jätta ka seda, et kuritegude toimepanek on olnud süüdistatavate enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikutena olid nad teadlikud sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult nende enda kanda jäävad menetluskulud. Teiseks ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. Mõlemat süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevad kuriteod on samaliigilised eelmisel korral toimepandud kuritegudega. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatavate resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatavate endi kanda. Samuti leiab kohus, et töökoha ning sissetuleku puudumine ning isiku vabadust piirava karistuse kandmine viitavad sellele, et süüdistatavatel puuduvad lähiajal sissetulekud. Süüdistatavate karistusandmed näitavad ka seda, et pärast vabanemist on nad asunud uusi kuritegusid toime panema elatusvahendite saamiseks. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks anda süüdistatavatele võimalust hüvitada menetluskulu KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel pikema aja jooksul, kuivõrd on küllaldane alus eeldada, et vabatahtlikult jäetakse menetluskulu hüvitamata. Seetõttu peab kohus vajalikuks määrata menetluskulude hüvitamiseks minimaalne tähtaeg, võimaldamaks tähtaja möödumisel pöörata lühima aja jooksul nõuded võlgniku võimalikule varale. Märt Toming kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.