Obsah (5)
§ 200§ 266§ 64§ 65§ 68KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.september 2006.a Tallinn Kriminaalasja number 1-05-1058 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Meeli
§ 200
lg 1; 266 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28.04.2006.a otsus D.G.i süüdistuses
§ 200
lg 1 ja
§ 266
lg 1 järgi Apellatsiooni esitaja Vanemprokuröri asendaja Triin Bergman ja D.G.i kaitsja Aleksandr Kustov Prokurör Triin Bergmann Süüdistatav D.G., Kaitsja Aleksandr Kustov Resolutsioon Tühistada Harju Maakohtu 28. 04. 2006.a otsus osaliselt D.G.i õigeksmõistmises
§ 200
lg 1 järgi, talle mõistetud liitkaristuse osas, temalt välja mõistetud sundraha osas ja tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas. Teha uus otsus, millega: Mõista D.G. süüdi
§ 200
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 ( kaks ) aastat.
§ 64lg 1 sätete alusel lugeda kergem karistus, s.o.
10 kuud vangistust, kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust.
§ 65
lg 2 järgi suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 23.03.2004.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 2 kuud ja 8 päeva ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 aastat 2 kuud 8 päeva vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.05.2005.a kuni 26.05.2006.a s.o. 1 aasta ja 8 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 ( üks ) aasta ja 2 ( kaks ) kuud vangistust, alates karistuse kandmisele asumise päevast. Välja mõista D.G.ilt Julia Kovaljova kasuks 5 002 ( viis tuhat kaks) krooni. Välja mõista D.G.ilt menetluskuluna sundraha 7500 ( seitse tuhat viissada ) krooni riigituludesse. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldada, kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik 1. D.G. mõisteti süüdi ja karistati
§ 266
lg 1 järgi 10 kuu vangistusega.
§ 200lg 1 järgi mõisteti D.G.
õigeks.
§ 65lg 2 järgi suurendati karistust Tallinna Linnakohtu 23.03.
2004.a otsuse järgi mõistetud karisuse ärakandmata osa võrra - 2 kuud ja 8 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti liitkaristus 1 aasta ja 8 päeva vangistust, karistuse aja algusega 19.05.2005.a. 2. D.G. mõisteti süüdi selles, et ta 19.11.2004.a kella 15.30 ajal ebaseaduslikult ilma valdaja loata sisenes ukse kaudu aadressil Tallinn, Vene 9 asuvasse OÜ-le Veglio kuuluvasse hoonesse, pannes seega toime
§ 266lg 1 ettenährud kuriteo, s.o.
valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseaduslikult tungimise. 3. D.G. mõisteti õigeks süüdistuses
§ 200
lg 1 järgi ettenähtud kuriteos selles, et tema 23.03.2005.a kella 08.05 ajal Tallinnas Narva mnt. 44 asuva maja juures haaras Julia Kovaljova käekoti sangadest, millised olid ümber kannatanu parema käelaba keeratud, rebis sangadest nii kõvasti, et Julia Kovaljova kukkus põlvili, saades põlvele verevalumi ja kartes saada jalaga lööki näkku, laskis koti sangadest lahti ning D. Gotšakov jooksis käekotiga ära, omastades Julia Kovaljovale kuulunud vara : käekoti 550 krooni väärtuses koos selles olnud esemetega: päikeseprillid 350 krooni väärtuses, mobiiltelefoni №kia 3310 - 1000 krooni väärtuses, rahakoti 600 krooni väärtuses, 2 krooni sularaha, kokku vara summas 2502 krooni Seega süüdistati D.G.i võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. 2
(7)Apellatsiooni taotlused. 4. Maakohtu otsuse D.G.i õigeksmõistmises vaidlustas esitatud apellatsioonis vanemprokuröri asendaja T. Bergmann, kes leiab, et maakohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, on tuletatud menetlusnorme rikkudes ja rajanevad tõendite ühekülgsel hindamisel. Apellant palub maakohtu otsus D.G.i õigeksmõistmises
§ 200lg 1 järgi tühistada ja uue otsusega mõista D.
Gotršakov
§ 200
lg 1 järgi süüdi ning karistada teda 3 aasta vangistusega.
§ 64sätete alusel lugeda kergem karistus ( s.o.
10) kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks 3 aastat vangistust,
§ 65
lg 2 alusel suurendada karistust Tallinna Linnakohtu 23.03.2004.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 2 kuud 8 päeva vangistust.
§ 68lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.05.2005.
kuni 26.05.2006.a s.o. 1 aasta ja 8 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks 2 aastat 2 kuud vangistust. 4.
- Apellant osundab, et kohtu järeldus, et kannatanu ei ole kohtueelse uurimise käigus kordagi rääkinud jope kapuutsi peast kukkumisest ja juuste värvist ei tugine kohtus uuritud materjalidele. Kohus ei ole oma otsuses avaldanud kannatanu ütlusi. Kohus sai taolisele järeldusele tulla vaid vastastamisprotokollile tuginevalt, mille sisu samas ei anna alust hinnata kannatanu ütlusi vastuolulisteks, kuna vastastamise käigus ei esitatud kannatanule konkreetseid küsimusi tema ja süüdistatava vahel toimunud rüselemise kohta, mille käigus kapuuts süüdistatava peast langes. Kannatanu eitav vastus kaitsjale vastastamisel, kas noormehe näo alumine osa oli millegagi kinni kaetud, ei ole vastolus kohtuistungil antud ütlustega, et teda rünnanud isiku suu oli küll algselt jope krae varjus, kuid suu tuli nähtavale rüseluse käigus ehk suu ei olnud varjatud. Kohtuistungil kannatanu täpsustas vaid toimunu tehiolusid . Kohtu järeldus, et kannatanu on andnud konkretiseerimata ütlusi süüdistatava kirjeldusel ei põhine kohtus uuritule, kuna sellekohaseid ütlusi kohtus ei avaldatud. Kaitsja ei taotlenud kannatanu ütluste usaldusväärtuse kontrollimiseks kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Samas kui kohus seda tegigi, siis oleks kohus pidanud arvestama, et ülekuulamisel nimetas kannatanu teda rünnanud isiku tundemärke ja seda, et kui ta näeks teda rünnanud isikut, siis ta tunneks ta ka ära. Apellant märgib, et kohtuotsus tuleb vormistada nii, et oleks võimalik eristada, millised ütlused on saadud kohtuistungil, millised on antud eeluurimisel ning avaldatud kohtuistungil. Juhul kui need ütlused on vastuolulised, peab kohtuotsusest selguma ka kohtu seisukoht, miks kohus võtab aluseks ühed või teised ütlused. Kannatanu on nii vastastamisel kui ka kohtumenetluses väitnud, et tunneb kindlalt ära D.G.i kui teda rünnanud isiku ning kannatanu on nimetanud ka tema peamised välised tundemärgid. Küsimus on selles, kumb on usaldusväärsem, kas kannatanu või süüdistatav ning kuigi kaitsja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis seaksid kahtluse alla kannatanu usaldusväärsuse, on kohus põhjendamatult asunud seisukohale, et kannatanu ütlused tuleb lugeda vähemusaldusväärseks kui narkomaanist süüdistatava ütlused. 4.
- Apellant leiab samuti, et tunnistaja Irina Tolmatšova kohtuistungile kaasamine on vastuolus KrMS §-de 227 ja 297 sätetega ning I. Tolmatšova ütlusi ei tohi antud kriminaalasjas tõendina arvestada. Juhul aga kui isegi ringkonnakohus peab tunnistaja kaasamist seaduslikuks, tuleb arvestada, et I. Tolmatšova ütlused olid vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Nii on ta seletanud, et läks uuritud hommikul koos D.G.iga metadooni ravi saamiseks Koplisse ja seejärel Kopli 4 a juuksurisalongi, aga ka seda, et kuna D.G. oli haige, viis ta sellel päeval ise linnakohtusse arstiõiendi D.G.i haiguse 3
(7)kohta. Kohtuistungil väitis aga, et läks koos D.G.iga ringkonnakohtu istungile, sealjuures röövimine toimus kell 8.05, kohtuistung olevat alanud 9.
- Apellandi arvates on kohus meelevaldselt ja menetlusnorme rikkudes tõlgendanud kannatanu ütlusi kui vastuolulisi ning lugenud usaldusväärseks varem viis korda kohtulikult karistatud narkosõltlasest süüdistatava ja menetlusnorme rikkudes kohtuprotsessi kaasatud süüdistatava narkosõltlasest elukaaslase ütlused. Samuti ei ole kohus arvestanud tunnistaja V. Rušai kokkulangevaid ütlusi kannatanute ütlustega.
- D.G.i kaitsja taotleb esitatud apellatsioonis tühistada kohtuotsus D.G.i süüdimõistmises
§ 266
lg 1 alusel, mis näeb ette kriminaalvastutuse võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimise eest valdaja tahte vastaselt. Apellant leiab, et süüdistatav sisenes majja, kus valdaja tahe ei olnud selgelt väljendatud ükskõik millises kõrvalistele isikutele arusaadavas vormis. Vene t. maja 9 seisis lahtiste ustega ilma piiranguid tähistatavate kirjadeta ja muude keeldudeta ning nagu ütles D.G., sisenes ta sinna uudishimust, omamata tahtlust rikkuda omaniku õigust. Ringkonnakohtu seisukoht 6. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja esitatud taotlusega mõista D.G. õigeks
§ 266
lg 1 järgi ja leiab, et maakohus on oma otsustust D.G.i süüdimõistmises seaduslikult põhjendatud. Maakohtus tuvastati D.G.i süü selles, et ta tungis omavoliliselt 19.11.2004.a valdaja tahte vastaselt ( valdaja tahte vastane on sisenemine ka siis, kui valdaja ei ole oma nõusolekut väljendanud) võõrasse remonditavasse ja tühja hoonesse Vene t. 9, milline kuulus OÜ-le Veglio. Sisenemise fakti võõrasse majja ja seal viibimist ei eita ka D.G. ise. Falcki turvakeskuse töötaja Marius Pukart kinnitas maakohtu istungil, et sõitis väljakutse peale Vene t. 9 maja juurde, kus pärast lukustatud peaukse käepideme lõgistamist avas talle ukse seestpoolt süüdistatav, keda ta esialgu pidas ehitustööliseks. Nähes aga, et viimane hakkas kruvikeerajaga ukse linki lahti keerama, kutsus lisaabi ja D.G. peeti sündmuskohal kinni. Kohtukolleegium peab õigustühiseks kaitsja väidet, et D.G. sisenes võõrasse majja - millel oli märk, et maja on Falcki valve all ning jäi sinna lukustatud ukse taha kaasavõetud tööriistadega ukse linki maha monteerima - uudishimust vanalinna mälestusmärgi vastu, saamata aru, et tegutseb võõrale kuuluvas majas ja ilma loata. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga ka selles, et D.G.i kuritegu välistavaks asjaoluks oli majal puuduv sisenemist keelav silt s.t. selgelt väljendatud valdaja tahe. Kohtukolleegium leiab, et D.G. pani toime
§ 266
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo, mille objektiivse koosseisu moodustab tema poolt valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseaduslik tungimine. Süüteokoosseis on täidetud, kuna D.G. pani teo toime tahtlikult. Süüdlasele on mõistetud motiveeritud karistus. 7. Maakohus mõistis D.G.i röövimise episoodis õigeks tulenevalt kohtus uuritud tõendite vastuolilisusest. Kohtu seisukohalt ei olnud alust kahelda D.G.i ja I. Tolmatšova ütluste usaldusväärsuses, samas kui kannatanu ütlused olid kohati vastuolulised. Maakohus luges D.G.i ja tunnistaja I. Tolmatšova kohtus antud ütlused selles, et D.G. käis 23.03.2005.a kella 8.00 paiku Kopli t. 75 asuva Asendusravi keskuses metadooni ravi saamas ja seejärel läks ringkonnakohtu istungile, kus arutati tema väärtegu s.o. - et nad ei viibinud kannatanu suhtes kuriteo toimepanemise ajal kuriteo toimepanemise kohas – usaldusväärseiks, milles kohtul ei olnud alust kahelda. Maakohus nentis, et kuigi süüdistatava elukaaslane I.Tolmatšova ei mäletanud kohtueelsel uurimisel 23.03.2005.a 4
(7)sündmusi ja ei rääkinud ringkonnakohtus käimisest, ei anna see asjaolu alust veel kahelda tema kohtus antud ütluste õigsuses. 7.
- Kohtukolleegium ei nõustu maakohtu eeltoodud järeldustega ja nendib, et nii süüdistatava kui ka tunnistaja I. Tolmtšova ütlused ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega kuna Tallinna Ringkonnakohtu andmeil ei arutatud D.G.i väärteoasja Tallinna Ringkonnakohtu istungil 23.03.2005.a vaid päev varem s.o.
- 2005.a. Seega ei saanud D.G. kuriteo toimepanemise päeval viibida enda süüasja arutamisel ringkonnakohtu istungil. Kohtuotsuse kuulutamine
- 2005.a kantselei kaudu ei seondunud asjaosaliste kutsega ilmuda kohtusse. Apellatsiooni arutamisel ringkonnakohtu istungil kordas D.G., et viibis kuriteo toimepanemise hommikul kohtuistungil. Pärast kohtu osundust, et nimetatud päeval ei toimunud ringkonnakohtu istungit, seletas D.G., et ei mäleta asjaolusid. Kohtu küsimusele kas ta on ka peale vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmist pannud toime teisi seaduserikkumisi, andis D.G. kohtule eitava vastuse. Peale prokuröri poolt esitatud vastuväidet, tunnistas D.G., et teda on süüdistatud peale vangist vabanemist veel kahes väärteos, mida ta aga ei soovinud kohtule avaldada. Kohtukolleegium leiab, et D.G.i ütlused nii esimese kui teise astme kohtuistungil ei ole usaldusväärsed ning need on kohandatud vastavalt uurimise käigus ilmnenud asjaoludele. Kohtukolleegium kordab, et süüdistataval on õigus esitada mistahes kaitseversioone, kuid kohus peab hindama nende usaldusväärsust kooskõlas teiste asjas olevate tõenditega. Mis puutub I. Tolmatšova vastuolulistesse ja maakohut eksitavatesse ütlustesse, et ta viibis
- 2005.a kogu aeg koos süüdistatavaga ja käis temaga koos ringkonnakohtu istungil, siis ei ole need eelnimetatud põhjusel tõesed ja antud ilmselt elukaaslase D.G.i mõjutusel. Kohtukolleegium märgib muuhulgas, et isegi juhul kui 23.
- 2005.a oleks toimunud nimetatud kohtuistung, ei välistanuks see ajaliselt ja kuriteo toime panemise asukoha lähedusest sõltuvalt D.G.i poolt Narva mnt.l. kuriteo toimepanemist nagu ka tema samal päeval ajavahemikul kella 7.00 kuni 13.00 metadooni ravi saamist Kopli t. 75 raviasutuses, kust on võimalik lühikese ajaga jõuda kuriteopaika. Kohtukolleegium on seisukohal, et nii D.G.i kui I. Tolmatšova ütlused ei ole usaldusväärsed ja nende tõenditega ei ole kummutatud kannatanu ütlused.
- Kohtukolleegium leiab, et maakohtu järeldus kannatanu Julia Kovaljova ütluste vastuolulisuses ei ole kohtuotsuses seaduslikult põhjendatud. Maakohtu otsuses märgitakse, et kuigi kannatanu andis kohtuistungil ütlusi, et ta tunneb kindlalt D.G.is ( tema peenikeste huulte ja ilusa ninakauju ning silmade järgi, mille väikesed pupillid viitasid, et ründaja oli narkojoobes ) – ära teda röövinud isiku - on tema kohtus antud ütlustes vastuolu kohteelse uurimise käigus antud ütlustega, mil ta ei rääkinud rüseluse käigus süüdistataval kapuutsi peast langemisest ja tema juuste värvist. Samuti leidis maakohus, et kriminaalasjas on kannatanu poolt antud esialgne kirjeldus küllaltki üldine. 8.
- Kohtukolleegium nõustub siinjuures prokuröri apellatsiooni väitega, et maakohus tuletas oma otsuse järeldused kannatanu J. Kovaljova ütluste vastuolulisuse ja mitteusaldusväärsuse kohta KrMS § 289 sätteid rikkudes. Kohtukolleegium nendib, et maakohtu istungi protokollist nähtuvalt viibis kannatanu vahetult kohtuistungil ja kohtupooled ei taotlenud kooskõlas KrMS § 289-ga ristküsitlemisel tema kohtueelsel menetlusel antud ütluste avaldamist seoses nende vastuolulisusega ja kohus neid ütlusi ei avaldanud. 5
(7)Eeltoodust saab teha järelduse, et kohtupooltel ei tekkinud kohtuistungil kahtlusi kannatanu ütluste vastuolulisuses, sest vastasel juhul oleks just kaitsjal olnud süüdistatava tõhusama kaitse tagamiseks võimalus ristküsitluse käigus teisesküsitluses kontrollida süüstava kannatanu ütluste usaldusväärsust. KrMS § 335 lg 2 järgi võib ringkonnakohus kohtulikul uurimisel avaldada esimese astme istungi protokolli. Kohtukolleegium tugineb oma lahendis vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel vahetult uuritud ning mis on protokollitud. 8.
- Kohtukolleegium, hinnates kannatanunu J. Kovaljova nii vastastamisel süüdistatavaga kui maakohtu ja ringkonnakohtu istungil antud ütlusi 23.
- 2005.a kallaletungimise faktis ja teda röövinud isiku kirjelduses, leiab, et need on sisuliselt kokkulangevad. Kannatanu ütluste kohaselt ründas süüdistatav D.G. teda Narva mnt.-l. 23.03.2005.a hommikul peale kella 8.00, kus hakkas ära rebima käekotti, mille sang oli keeratud ümber kannatanu käe. Kannatanu ei lasknud kotti lahti ning rebis seda enda poole. Ta vaatas noormehele näkku ning arstina märkas eelkõige tema silmi, millede pupillid olid narkomaanile omaselt väiksed, tal oli õhuke suu ja ilus nina. Süüdlase nägu jäi kannatanule hästi meelde. Rüselemise käigus vajus ründajal kapuuts peast. J. Kovaljova kukkus maha ja ta põlv sai haiget, kuid ta tõusis ja jooksis röövlile järgi ning hüüdis, et tunneb ta ära. Politseis esitati talle äratundmiseks erinevaid fotoalbumeid, mille hulgas J. Kovaljova tundis ära D.G.i foto, kes oli teda rünnanud ning tema asjad röövinud. Kohtukolleegium märgib, et kannatanu on oma ütlustes korranud, et tal jäi meelde süüdlase nägu, eriti silmad. Maakohtu väide, et kannatanuna ei ole kapuutsi peast langemist rüselemise käigus kajastanud üheselt, ei saa kohtukolleegium arvates olla aluseks tema ütluste mitteusaldamiseks. Kannatanu on süüdlase ära tundnud ja on tõepärane, et rüseluse käigus vajus kõrvale ka ründaja kapuuts. Kuna kannatanu tähelepanu oli koondunud ründaja näo meeldejätmisele, ei pidanud ta ilmselt esmatähtsaks kapuutsi kirjeldust, mis võis selles osas ka kaasa tuua mõningased hilisemad täpsustused ning iseenesest ei muuda kannatanu ütlusi vähemtõesteks. Süüdlase mitu kuud hiljem antud ütlused, et tal ei ole kapuutsiga jopet, ei loe kohtukolleegium usaldusväärseks nagu ka tema teisi süüd eitavaid ütlusi. J. Kovaljovale toimunut rünnet tunnistas kohtuistungil ülekuulatud Valentina Rušai, kes nägi juhtunut umbes 50 meetri kauguselt peale. Ta andis kannatanuga kattuvaid ütlusi toimunu kohta, kuid seletas, et ei näinud tema poole seljaga olnud kallaletungija nägu ning rüselemise käigus ei olnud viimane kogu aeg tema vaateväljas. Politseivaneminspektor Hisko Vares tunnistas ringkonnakohtuistungil, et esitas kannatanule äratundmiseks fotoalbumi kesklinna võimalike avalike varguste toimepanijate fotodega, kelle hulgast kannatanu tundis ära D.G.i, kes oli temalt 23.
- 2005.a röövinud Narva mnt.l koti koos selles olnud varaga. Kohtukolleegium, hinnates uuritud tõendeid kogumis, leiab eeltoodule tuginedes, et kannatanu J. Kovaljova ütlused on usaldusväärsed ja seonduvad teiste asjas kogutud tõenditega. Kohtukolleegium on seisukohal, et süüasjas on leidnud tõendamist D.G.i süü J. Kovaljovalt vara, kokku 2502 krooni väärtuses, äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja tema tegevus tuleb kvalifitseerida
§ 200lg 1 järgi.
9. Kohtukolleegium mõistab D.G.ile karistuse lähtudes eelkõige tema süü suurusest. Samas arvestab kohtukolleegium D.G.i karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest 6
(7)nagu ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtukolleegium on johtuvalt eeltoodust seisukohal, et D.G.i tuleb röövimise eest karistada vangistusega sanktsiooni alammääras.
- Seoses J. Kovaljovale röövimisega tekitatud kahjuga kuulub tema poolt esitatud tsiviilhagi – vara varguse osas - kokku 2502 krooni ja dokumentide ning võtmete varguse tõttu sunnitud korteri lukkude vahetamisega tekitatud kahju, 2500 krooni ulatuses, kokku 5002 krooni summas, täielikult rahuldamisele.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg-st 1 p 4; § 338 lg-st 1 ja 2; § 340 lg-st 4 p 3; 310 lg-st 1 ja 179 lg-st 1 ja 2 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu 28.04.2006.a otsuse osaliselt D.G.i õigeksmõistmises
§ 200
lg 1 järgi, talle mõistetud liitkaristuse osas ning 1,5 palga alammäära suuruses sundraha väljamõistmises ja teeb uue otsuse, millega mõistab D.G.i süüdi ja karistab
§ 200lg 1 järgi. Ene Randmäe Meelika Aava Julia Katškovskaja 7
(7)