Obsah (4)

§ 424§ 74§ 75§ 50

1-06-9820 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoobril 2006.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-9820 (06231400708) Kohtunik Külli

§ 424

järgi lühimenetluses Prokurör Aleksandr Tšitšerov Süüdistatav Y M (J M) - isikukood XXXXXXX, Vene Föderatsiooni kodanik, keskharidusega, elukoht: XXXXXXXXX; töötas Agro Kaubaveod AS-s, praegu töötu; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega; tõkendit kohaldatud ei ole; Kaitsja vandeadvokaat Niina Petrjakova RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Y M (J M)

§ 424järgi ning karistuseks mõista 3(kolm) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2(kaks) kuud vangistust.

§ 74alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui Y.

M (M) 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.

2 Lisakaristusena

§ 50lg 1 p 1 alusel ära võtta Y. M mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Harju Maakohtu Kr

HO juhatajal määrata J. M kriminaalhooldaja.

1. Välja mõista Y. Mi (J. M) menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 433,70 kr (üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm krooni ja 70 senti) ja sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. Y. M isikuna, keda 27.05.2005.a. Põhja politseiprefektuuri otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistati rahatrahviga 12 600 krooni, uuesti kehtiva karistatuse ajal,
2. juunil 2006.a. kella 05.06 ajal Harjumaal Maardu linnas, juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Scania (registrimärgiga 632 AOL) haagisega Chmzap (registrimärgiga 969 BD). Sellega pani Y. M toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav Y. M tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja N. Petrjakova pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Y. M (J.M) süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - väärteoprotokolli (tl.7) ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl.10) 05.06.2006.a. (alkomeetri näit 0,63 mg/l); kus ta nõustub alkoholijoobe tuvastamisega ning keeldub joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ; - ärakirjaga väärteoasjas tehtud otsusest 27.05.2005.a. (tl. 6), mille kohaselt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistati Y. M rahatrahviga 210 trahviühikut ehk 12 600 krooni; - väljavõttega karistusregistrist (tl. 12) ja liiklusjärelevalve osakonna andmebaasi õiendiga (tl.13-14); - kahtlustatava J. M enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 8, 16-17), milles ta kinnitab, et oli joonud eelmisel õhtul 3 pudelit õlut Saaremaa, kuid hommikul tööle sõites tundnud end normaalselt. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et J. M süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi.

3 Karistuse mõistmisel lähtub kohus J. M süüst. Järelhaagisega veoauto rooli ei istunud ta mitte alkoholi jääknähtudega, vaid kerges alkoholijoobes. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et J. M pole võimalik karistada rahalise karistusega. Eelnevalt mõistetud rahatrahvid pole olnud küllaldaseks vahendiks, et ära hoida tema poolt uut samaliigilise süüteo toimepanemist. Käesoleval ajal on J. M töötu, samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskulud. Mõistes J. M põhikaristusena aga vangistust, peab kohus otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes

§ 74

, 75 sätteid, nagu taotlesid seda prokurör ja kaitsja.

§ 50

lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda vähemalt 6 kuuks. Veoautot, millel taga järelhaagis, joobeseisundis juhtiv isik kujutab endast suur ohtu kaasliiklejatele. Alkoholijoobes veoauto roolis peeti ka kinni ka eelmisel korral, kuid mingeid järeldusi ta endale ei teinud. Asjaolu, et tegemist on kutselise juhiga ning load on talle vajalikud igapäevaste tööülesannete täitmiseks, ei saa olla põhjuseks, et lisakaristust tema suhtes jätta kohaldamata. Nii J. M süü suurust arvesse võttes kui ka õiguskorra kaitsmise huvides on kohtu veendumuse kohaselt lisakaristuse kohaldamine hädavajalik. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311 – 313. Kohtunik