1-06-9788\2

(06231400472)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk - Kriminaalasi K.Ksüüdistuses KarS § 424 järgi. Prokuröri abi Kadi Ruus Tõkend K.:. Ida – Viru PP poolt LS § 74`1 lg 1 alusel-. Ida Politseiprefektuuri poolt LS § 74`19 alusel , LS § 74`1 lg 1 ja KarS § 63 lg

1. Ei ole kohaldatud Kaitsja Leelo Viil Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.KKarS § 424 ja järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista K.K´ule 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui K.Kei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata K.KHarju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna ( Tallinn, Tartu mnt.83) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. KarS § 50 lg.1 kohaselt ära võtta K.K´ult mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Välja mõista K.K´ult KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 4 500 ( neli tuhat viissada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 221 ( üks tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri
2. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa K.K süüdistatakse selles, et tema, olles 14.03.2005.a.Ida Politseiprefektuuri poolt LS § 74`19 alusel karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga summas 13 800 krooni, uuesti kehtiva karistuse ajal, s.o 06.02.2006.a kella 01:05 ajal juhtis Tallinnas, Kentmanni tn 6b maja juures mootorsõidukit Volkswagen Vento, , olles joobeseisundis Seega K.Kpani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K.Ksüü temale inkrimineeritud kuritegudes KarS § 424 episoodis on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – 2 otsuse koopia väärteoasjas nr 2440,05,002336, 14.03.2005.a, et tema pani toime väärteo 25.02.2005.a., Kohtla- Järve linnas, Ida-Viru maakonnas, Olevi tn. 30, kus ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Liiklusseaduse § 74`19 alusel määrati talle karistuseks rahatrahv 230 trahviühiku ulatuses, s.o. 13 800 krooni ( t. lk. 3 ); väärteoprotokolliga AB719964 koopia, 25.02.2005.a, millest nähtub, et K.Kjuhtis mootorsõidukit olles alkoholi joobes, omamata vastava sõiduki juhtimisõigust ( t. lk. 4); joobeseisundi tuvastamise protokolli koopia, millest nähtub, et 25.02.2005.a. tuvastati K.Kalkoholijoove ( t. lk. 5 ); otsus väärteoasjas nr 2314,06,007041, 20.04.2006.a., et tema pani toime väärteo Kentmanni tn. 6b liikudes Kentmanni tänava suunas. Juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust kaotas sõiduk juhitatavuse ning sõites teelt välja vastu aia posti ja vastu pargitud sõidukit. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ Ropka Autopood`ile ning OÜ Liiklusseaduse § 74`17 lg 1 alusel määrati talle karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 6000 krooni ( t. lk. 7 ); koopia väärteoprotokollist AB 789915, 23.03.2006.a, millest nähtub, et K.Kjuhtis sõidukit alkoholijoobes, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, kaotades sõiduki juhitavuse, põhjustades sellega liiklusõnnetuse, kus ta tunnistab oma süüd, et sõitis alkoholijoobes ja põhjustas liiklusõnnetuse ( t. lk.8 ); protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, 06.02.2006.a, millest nähtub, et K.Ktuvastati alkoholijoove tuvastamise tulemustega oli K.Knõus; joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist, alkoholisisalduse määramist veres ei nõudnud; ( t. lk. 9 ); koopia liiklusõnnetuse aktist nr 291, 06.02.2006.a , millest nähtub, et Volkswaagen Vento sõitis teelt välja vastu aiaposti, aias pargitud autot ( t. lk. 10 ); tunnistaja K.Kütlused, 06.02.2006.a, milles nähtub ,et tema sõites Volkswaagen Ventoga olles enne joonud 2 pudelit Scotishleaderit, sõites autoga Kentmannis vastu posti enne ramminud Citroeni, tunnistab oma süüd ebakaines olekus autojuhtimisel ( t. lk. 11-12); tunnistaja K.V ütlused, 09.02.2006.a., millest nähtub ,et olles sõbra juures tarvitas alkoholi ning läks autosse magama, võtmed jäid süüte luku ette, edasi toimunut ei mäleta, K.Ksuhtes, kes võttis oma voliliselt sõiduki pretensioone ei ole ( t. lk. 13-14); tunnistaja Andrus Viksi ütlused, 21.02.2006.a., millest nähtub, hommikul tööle tulles sai ta teada , et tema autole on otsa sõitnud purjus juht ja et kohal käis liikluspolitsei kes sündmust fikseeris, sõidukil vigastatud pamper, suunatuli, uksed, vasakpoolne tiib, kapott, roolivõim ja esisild ( t. lk. 1517 ); tunnistaja V.J ütlused 13.02.2006.a., et olles valves aadressil Kentmanni 6B, ööl vastu esmaspäeva
4. 2002.a. toimus parklas õnnetus, milles põhjustajaks oli joobes nooruk, auto sõitis maha aia betoon posti ja seejärel parklas parkinud auto otsa ( t. lk 18-19 ); koopia menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, 09.02.2006.a. millest nähtub ,et tema tarbides alkoholi sõbra juures, tahtis koju minna, proovides äratada autos magavat Kairot, aga ta ei ärganud, istudes ise rooli ja hakkas sõitma, autol olid võtmed ees ( t. lk 20-21 ); kahtlustatava K.Kütlused, 17.05.2006.a. millest nähtub ,et tema 05.02.2006.a. kella 18.00 ajal hakkas sõpradega sõitma Kohtla-Järvelt Tallinnasse. Sõiduautot juhtis K.V. Jõudes Tallinnasse otsustati sõita Tondi Selverisse viskit ostma Peale sõitu mindi Lasnamäele kus tema oli ära joonud umbes 0,5-0,7 liitrit viskit, olles väga tugevas alkoholi joobes, ta ei mäleta eriti 06.02.2006.a sündmust. Juhtides mootorsõidukit VW Vento ning mingil ristmikul käis pauk ja oli toimunud avarii. Kohale tulnud politsei tuvastas alkoholijoobe 1,01 mg/l. olles nõus tuvastamise tulemusega see järel koostati väärteoprotokoll AB 789915 selle kohta, et juhtides 06.02.2006.a. Tallinnas Kentmanni tn 6b maja juures mootorsõidukit VW TEV, olles alkoholijoobes ja ilma juhtimise õiguseta, milles tulemusel põhjustades avarii. Tunnistab oma süüd ning kahetseb oma tegu väga. Karistusena LS § 74`19 alusel mõistetud rahatrahv 13 800 krooni olles alkoholijoobes juhtides mootorsõidukit on tasumata, kuna tal puudus töökoht, ülapidamisel on kaks last ( t. lk. 35-36 ) ning toimiku teiste materjalidega. 3 Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav K.Kon nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos. K.Kon varem karistamata kriminaalkorras, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ta töötab. K.K`i karistust kergendab tema puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. K.K`i karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada K.K`i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et K.K`i ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna K.K`i ei ole tasunud temale mõistetud rahatrahve ning pannes toime kuriteo, siis välistas K.Kvõimaluse kergema karistusliigi valikuks. K.Kkahetsus ja töökoha olemasolu ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kuid K.K`i suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Samuti arvestades asjaolu, et K.Kjuhtis mootorsõidukit joobeseisundis, siis asub kohus seisukohale, et K.K`i suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, kuna ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada, kuid K.K`i puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Kohtunik 4