1-05-545\7

1-05-545 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht 02.märtsil 2006.a., Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Meelika Aava, Julia Katškovskaja Sekretär Tatjana Derkatš Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 19.12.2005.a. kohtuotsus A. Z. süüdistuses Apellant süüdistatava A.Z. kaitsja adv. Rünno Roosmaa Sirje Hunt Prokurör adv. Rein Kiviloo Kaitsja Pärnu Maakohtu 19.12.2005.a. kohtuotsus A. Z. RESOLUTSIOON süüdistuses jätta sisuliselt muutmata. Teha kohtuotsuses täpsustus ja lugeda vangistuse kandmise alguseks A.Z. vanglasse saabumise aeg. Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras EDASIKAEBUS Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik 1 Maakohus tunnistas A. Z., sünd..a. , kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras neli korda, elukoht süüdi KarS § 263 p 1 järgi ja karistas 1 aastase vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, liitkaristuseks mitme kohtuotsuse alusel mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust karistusaja algusega alates kohtuotsuse täitmisele pööramisest. Veel mõisteti talt välja D.Mihhejevi tsiviilhagi katteks 800 krooni ja sundraha. Süüdistusakti kohaselt A.Z. 08.01.2005.a. öösel kella 02.45-04.51 ajal Pärnus Metsa tn.15A maja ühistrepikojas tungis ukselukustuse lõhkumise teel korterisse nr. 89, ähvardas lauanoaga tapmisega korteris imikuga viibivat Inna Klochkod, korterist lahkumisel jätkas korteri välisukse juures kannatanu suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamist ja tema tapmisega ähvardamist, häirides pikema ajavahemiku jooksul kannatanu rahu ja turvatunnet ning väljendas kaaskodanike pahatahtliku tülitamisega lugupidamatust kaaskodanike seadusega kaitstud õigusele kodu puutumatusele ja avalikule julgeolekule. Süüdistuse kohaselt pani A.Z. selliselt toime kuriteo KarS § 263 p 3 järgi. Maakohus, kvalifitseerides A.Z. käitumise KarS § 263 p 1 järgi, leidis, et ta rikkus süüdistuses nimetatud ajal ja kohas alkoholi tarvitamise käigus lärmamise teel majaelanike rahu, tungis omavoliliselt kannatanu eluruumi, sõimas teda alaealiste laste juuresolekul ebatsensuursete väljenditega ning ähvardas teda elule ja tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega. Veel leidis kohus, et kannatanu I.Klochko ähvardamine noaga pole tõendatud, küll aga on vägivallaks käesoleval juhul tapmisega ähvardamine s.t. moraalne vägivald. Apellatsioon ja taotluse sisu Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kaitsealuse õigeksmõistmist. Taotlust motiveeritakse väitega, et kvalifikatsiooni muutmine käesolevas asjas sama paragrahvi piires, mis ei too kaasa karistusmäära muutumist, ei ole loogiline. Maakohus pidanuks süüdistatava talle esitatud süüdistuses KarS § 263 p 3 järgi õigeks mõistma. Liiati on süüdistuse kohaselt kannatanuks üksnes I.Klochko, seetõttu pole õige, et kohtus kaasati kannatanuna ja tsiviilhagejana ka Dmitri Mihhejev. Veel rõhutab apellant, et A.Z. ei kinnita kannatanu väidet ähvardamisest teda tappa. Kui see isegi olnuks nii, siis miski ei viita alusele, et ähvardus viiakse 2 täide. Ka korduvate väljakutsete peale ilmunud politseitöötajatele ei tundunud olukord sellisena, et kedagi oleks vaja olnud isoleerida. Süüdistuses nimetatud noaga ähvardamise tõendamatust pole vaidlustatud. Ka pole vaidlustatud, et sündmuskoht oli avalik. Ringkonnakohtu seisukoht Käesolevas asjas on maakohus vormistanud kaks otsust: neist esimene resolutiivotsus- kannab kuupäeva 19.12.2005.a. ja teine –motiveeritud kohtuotsus- (peale apellatsiooni esitamise õiguse kasutamise soovi teatavakstegemist) kuupäeva 03.01.2006.a. Ringkonnakohus ei pea sellist praktikat õigeks, sest ühe süüdistuse kohta saab langetada üksnes ühe kohtuotsuse. Käesoleval juhul maakohus 03.01.2006.a. üksnes motiveeris oma 19.12.2005.a. kuulutatud kohtulahendit. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu otsustes nr.3-1-1-43-03 ja 3-1-1-13-05 ning Riigikohtu määruses nr. 3-1-1-149-05 väljendatuga. Tulenevalt sellest on käesoleva apellatsiooni objektiks Pärnu Maakohtu 19.12.2005.a. kohtuotsus. Vastavalt KrMS § 268 lg 1 toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes reeglina ainult süüdistusakti järgi. Seda süüdistust võib enne kohtuliku uurimise lõpetamist täiendada või oluliselt muuta. Viimatinimetatud võimalust pole prokurör käesolevas asjas kasutanud. Tulenevalt sellest on vaja selgitada D.Mihhejevi ja I.Klochko roll arutuselolevates sündmustes. Süüdistusest ja maakohtu otsusest lähtuvalt seisnes A:Z. süü öösel pikema ajavahemiku jooksul lärmamise teel kaaskodanike rahu ja turvatunde häirimises, ukselukustuse lõhkumise teel korterisse Pärnus Metsa 15A-89 sissetungimises ja I.Klochko tapmisega ähvardamises. I.Klochko ja tema elukaaslane D.Mihhejev on selles süüdistusasjas kaasatud kannatanutena, mõlemad on kannatanutena üle kuulatud nii eeluurimisel kui ka kohtuistungil. Maakohtu otsuse kohaselt on I.Klochko isik, keda A.Z. ähvardas, ja D.Mihhejev, kellele huligaansuse käigus tekitati ukse lõhkumisega materiaalne kahju. Sisuliselt A.Z. ei eitanud, et tema ja ta kaaslaste poolt häiriti majaelanike rahu ja ta käis korduvalt politsei väljakutsunud I.Klochkod sõimamas, D.Mihhejevilt ta soovis, et see rahustaks oma naist. Seega tunnistas ta, et avaliku korra rikkumine tema poolt leidis aset. Maakohus leidis, et tegemist polnud mitte üksnes avaliku korra tavalise rikkumisega, vaid see rikkumine oli raske, sest sellele kaasnes moraalne vägivald- I.Klochko tapmisega ähvardamine. Seda kinnitavad tõendid on apelleeritud kohtuotsuses nimetatud. 3 Ringkonnakohus nõustub tehtud järeldusega, et purjus A.Z. avaliku korra rikkumise käigus ähvardas I.Klochkod tapmisega. Puudub vajadus käesolevas kohtuotsuses veelkordselt korrata seda kinnitavaid ja maakohtu otsuses nimetatud tõendeid. Asjas ei oma tähtsust, kas ähvardaja kavatses seda ähvardust reaalselt ellu viia või mitte. Oluline on, kuidas suhtus sellesse ähvardusse kannatanu, kuivõrd oli alust karta ähvarduse täideviimist. Kannatanu I.Klochko kinnitas kohtuistungil, et teda ähvardati purjus seltskonna poolt, seda nägid pealt lapsed ja ta kartis. Nende ütluste õigsuses pole alust kahelda, seda enam et joomaseltskond, millesse kuulus A.Z., ei olnud allunud isegi politsei korraldusele lõpetada öisel ajal majaelanike rahu rikkumine. Seega oli ähvardus I.Klochko jaoks veenev. Ringkonnakohtul puuduvad alused ümber hinnata maakohtu järeldusi varalise kahju tekitamises ja selle suuruses. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohtul puudus õigus ümber kvalifitseerida süüdistust- avaliku korra rikkumist noaga ähvardades- avaliku korra rikkumiseks tapmisega ähvardades. Erinevus süüdistuse ja kohtuotsuse vahel on üksnes küsimuses- tapmisega ähvardades nuga kas kasutati või mitte. Avaliku korra raske rikkumise põhitegu käesolevas asjas- tapmisega ähvardamine- sisaldub nii süüdistuses nimetatud käitumises kui ka kohtuotsusega kindlaks tehtud käitumises. See ümberkvalifitseerimine sama paragrahvi piires ei raskendanud süüdistatava olukorda. Nimetatud asjaoludel puuduvad alused põhjendatud ja asjas olevate tõenditega kooskõlas oleva kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks teha täpsustus kohtuotsuses osas, millega arvati karistuse kandmise algust alates kohtuotsuse täitmisele pööramisest. Nimelt loetakse vangistuse täitmisele pööramiseks kohtulahendit täitmisele pöörava kohtu poolt süüdimõistetule teatise saatmist selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma (KrMS § 414 lg 1). Sama paragrahvi lg-st 2 lähtudes ja kohtuotsuse parema arusaadavuse huvides tuleb lugeda vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. See täpsustus ei muuda kohtuotsust sisuliselt. Käesoleva kohtuotsuse tegemisel juhindub ringkonnakohus KrMS §-st 337 lg 1 p 2. 4 Jüri Paap Meelika Aava Julia Katškovskaja 5