← Eesti

1-06-6250\16

Obsah (10)§ 209§ 22§ 344§ 345§ 64§ 73§ 68§ 349§ 299§ 288

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.oktoober 2006.a. Tartu; Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-6250 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuist

§-de 22 lg 2,3209 lg 2 p 1, 209 lg 2 p 1, 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi; U.G (U.G) süüdistuses

§ 209

lg 1, 345 lg 1 ja 349 järgi; A.R süüdistuses

299 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses juhtiv riigiprokurör Margus Kurm Süüdistatav K.M Kriminaalasi Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav tõkend: vahistamine 18.11.2005.a. kuni 16.10.2006.a. (kinni peetud 17.11.2005.a.); karistatus: kriminaalkorras karistatud, karistus kustumata; vandeadvokaat Brigitta Mõttus U.G tõkend: elukohast lahkumise keeld; karistatus: kriminaalkorras karistatud, karistus kustumata; vandeadvokaadi vanemabi Madis Mahlapuu A.R tõkendit ei ole kohaldatud; kriminaalkorras varem karistamata; Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.M

§ 209lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada K.M

§ 22lg 2,3 - 209 lg 2 p 1 järgi ja karist useks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada K.M

§ 344lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada K.M

§ 345

lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista K.M-ile liitkaristus lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Kohaldades

§ 73

lg 1 mitte pöörata mõistetud vangistust osaliselt täitmisele.

§ 73

lg 2 alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub K.M poolt 11 (üksteist ) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka K.M poolt eelvangistuses viibitud aeg 17.11.2005.a. kuni 16.10.2006.a. s.o 11 (üksteist) kuud. 1 (ühe) aasta ja 1 (ühe) kuu pikkust vangistust mitte pöörata tingimisi täitmisele, kui K.M 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdi tunnistada U.G

§ 209

lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 200 (kahesaja) päevamäära ulatuses, s.o. summas 25 000.- (kakskümmend viis tuhat ) krooni. Süüdi tunnistada U.G

§ 345

lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 50 (viiekümne) päevamäära ulatuses, s.o. summas 6 250.- (kuus tuhat kakssada viiskümmend ) krooni. Süüdi tunnistada U.G

§ 349

järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 50 (viiekümne) päevamäära ulatuses, s.o. summas 6 250.- (kuus tuhat kakssada viiskümmend ) krooni.

§ 64

lg 1 alusel mõista U.G-le liitkaristus lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 (kahesaja) päevamäära ulatuses, s.o. summas 25 000.- (kakskümmend viis tuhat ) krooni. Süüdi tunnistada A.R

§ 299

lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 (ühesaja) päevamäära ulatuses, s.o. summas 22 300.- (kakskümmend kaks tuhat kolmsada ) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele kas Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, Tartu Maakohtu viitenumber 4100065035 (tasumisel märkida selgitusse isiku nimi, kelle eest makstakse, kohtu nimi ja kohtuasja number). Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada K.M ja U.G osas kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi Rahuldada Eesti Vabariigi tsiviilhagi, mis on esitatud läbi Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti ja mõista välja K.M-ilt 46 352 (nelikümmend kuus tuhat kolmsada viiskümmend kaks) krooni Eesti Vabariigi kasuks, milline summa tuleb kanda Sotsiaalkindlustusameti arvelduskontole nr 221011214127, Hansapank. 2 Asitõendid K.M-ilt äravõetud 2 arvuti kõvaketast (kd I, lk 140-151)-tagastada K.M-ile peale Märt Ringmaa kriminaalasja lahendamist; U.G elukohast leitud: K.M pangakaart- tagastada K.M-ile, U.G koormustest ja treenimisjuhis- jätta kriminaalasja toimiku juurde, U.G pensionitunnistus- jätta kriminaalasja toimiku juurde , Tühi Vene Föderatsiooni pensionitunnistus- jätta kriminaalasja toimiku juurde, Vene Föderatsiooni pensionitunnistus Hendrik Kurvitsa nimele, tunnistus nr 1430 Kurvits Hendrik nimele, kanneteta tööraamat, millised asuvad kriminaalasja juures toimiku I köites lk 216- jätta kriminaalasja toimiku juurde; Viljandimaal x korterites 1,5 läbiotsuimise käigus leitud ja äravõetud OÜ Esde B kaardi koopia ja Tallinna Linnavalitusse tunnistuse koopia AS-le Germoriin, millised asuvad kriminaalasja I toimiku juures lk 221- jätta kriminaalasja toimiku juurde; OÜ-st Roiu Tohter leitud ja ära võetud kalendermärkmikud, vihikud ja paberid, millised asjad on kriminaalasja juures- tagastada A.R;, E.Z. pensionitoimik- tagastada Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniametile; E.Z. kriminaalasi nr 1-131/85- tagastada Viru Maakohtule. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja K.M-ilt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni;  riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 23 880 (kakskümmend kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend) krooni 68 senti. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja U.G-lt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja A.R-ilt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu viitenumber

  1. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. Kokkuleppe sisu K.M süüdistatakse selles, et tema 3 1) võltsis eeluurimisel tuvastamata ajal enda nimelt tööraamatu, milles olevate kannete kohaselt töötas ta Jõgeva Rajooni Põllumajandustehnika Tootmiskoondises 06.09.1955 kuni 16.08.1969 ja 11.09.1969 kuni 21.11.1974, Jõgeva rajooni EPT Varustuse- ja Komplekteerimise Kontoris alates 04.12.1974 kuni 15.07.1980, Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondises alates 18.07.1980 kuni 28.08.1992, AS-s Zagri alates 29.08.1992 kuni 09.06.1994 ning AS-s Germoriin alates 10.06.1994 kuni 11.12.
  2. Tegelikult K.M nimetatud töökohtadel töötanud ei ole; 2) võltsis eeluurimisel tuvastamata ajal E.Z. i nimelt tööraamatu, milles olevate kannete kohaselt töötas E.Z. „Tšerepovetspromstroi” SU „Šavodstroi-1” nimelises asutuses 21.05.1960 kuni 11.07.1986, Kuusalu kolhoosis 07.08.1986 kuni 17.10.1990 ning AS-s Esde 28.10.1990 kuni 11.12.
  3. Tegelikult E.Z. nimetatud töökohtadel töötanud ei ole; 3) võltsis eeluurimisel tuvastamata ajal U.G nimelt tööraamatu, milles olevate kannete kohaselt töötas U.G Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondises ja Jõgeva rajooni EPT-s alates 17.12.1980 kuni 28.08.1992, AS-s Zagri alates 29.08.1992 kuni 09.06.1995 ning AS-s Germoriin alates 27.06.1995 kuni 21.12.
  4. Tegelikult U.G nimetatud töökohtadel töötanud ei ole. Seega on K.M dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega pannud toime

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K.M süüdistatakse ka selles, et tema 4) esitas 16.10.2003 enda nimel töövõimetuspensioni taotlemisel Tartu Pensioniametile võltsitud tööraamatu, et omandada alusetult pensioniõiguslik staaž 43 aastat ja vastavalt töövõimetuspensioni; 5) esitas 26.05.2004 E.Z. i nimel töövõimetuspensioni taotlemisel Tartu Pensioni-ametile võltsitud tööraamatu E.Z. i nimele, et omandada viimasele alusetult pensioniõiguslik staaž 12 aastat ja vastavalt töövõimetuspensioni; 6) esitas 24.09.2005 Tartu Pensioniametile E.Z. i nimelt võltsitud avalduse täiendava pensioniõigusliku staaži omandamiseks. Seega on K.M võltsitud dokumentide kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi pannud toime

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K.M süüdistatakse ka selles, et tema 7) esitas töövõimetuspensioni taotlemiseks OÜ Roiu Tohter perearst A.R-ile võltsitud tööraamatu ja eeluurimisel tuvastamata muud dokumendid, mille alusel A.R koostas 06.10.2003 ilma tema tegelikku tervislikku seisundit teadmata ja tuvastamata ebaõigeid andmeid sisaldava arstliku ekspertiisi taotluse püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja töövõime kaotuse protsendi määramiseks. Nimetatud taotluse alusel määrati 08.10.2003 Tartu Pensioniameti arstliku ekspertiisi otsusega nr 061633 K.M-ile püsiv töövõimetus seoses üldhaigestumisega ja töövõime kaotusega 80 protsenti. Töövõimetuspensioni saamise eesmärgil esitas K.M nimetatud otsuse, võltsitud tööraamatu ning avalduse, milles edastas teadvalt valed andmed selle kohta, et talle ei maksta pensioni välisriigist, 16.10.2003 Tartu Pensioniametile. Olles seetõttu K.M tegelikust tervislikust seisundist, selle tuvastamisest, pensioniõiguslikust staažist ja välisriikidest makstavast pensionist teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise tagajärjel viidud eksitusse, määras Tartu Pensioniamet K.M-ile alates 08.10.2003 töövõimetuspensioni 1633 krooni kuus, mida suurendati alates 01.04.2004 1814 kroonini kuus. 05.09.2004 viidi K.M üle vanaduspensionile. Ajavahemikul oktoober 2003 kuni september 2004 sai K.M töövõimetuspensioni näol ebaseaduslikku varalist kasu kokku 32 375 krooni. 8) esitas töövõimetuspensioni taotlemiseks OÜ Roiu Tohter perearst A.R-ile E.Z. i võltsitud tööraamatu ja eeluurimisel tuvastamata muud dokumendid, mille alusel A.R koostas 28.04.2004 ilma E.Z. tegelikku tervislikku seisundit teadmata ja tuvastamata ebaõigeid 4 andmeid sisaldava arstliku ekspertiisi taotluse püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja töövõime kaotuse protsendi määramiseks. Nimetatud taotluse alusel määrati 26.05.2004 Tartu Pensioniameti arstliku ekspertiisi otsusega nr 113338 E.Z. ile püsiv töövõimetus seoses üldhaigestumisega ja töövõime kaotusega 80 protsenti. Töövõimetus-pensioni saamise eesmärgil esitas K.M 26.05.2004 E.Z. i nimelt arstliku ekspertiisi otsuse koos võltsitud tööraamatuga Tartu Pensioniametile. Olles seetõttu E.Z. i tegelikust tervislikust seisundist, selle tuvastamisest ning pensioniõiguslikust staažist teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise tagajärjel viidud eksitusse, määras Tartu Pensioniamet 04.06.2004 otsusega nr 87884-1 E.Z. ile alates 30.04.2004 kuni 30.04.2006 töövõimetuspensioni 1426 krooni kuus. Omades juurdepääsu E.Z. i arveldusarvele, sai K.M E.Z. i töövõimetuspensioni näol ajavahemikul aprill 2004 kuni veebruar 2006 ebaseaduslikku varalist kasu 13 977 krooni. Seega pani K.M

§ 209

lg 2 p-s 1 tähendatud isikuna toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, so

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K.M süüdistatakse ka selles, et tema 9) kihutas ja aitas kaasa U.G poolt kelmuse toimepanemisele sellega, et pakkus

  1. aastal täpselt tuvastamata ajal U.G-le võimalust taotleda töövõimetuspensioni ilma selleks tegelikku seaduslikku alust omamata ning võltsis töövõimetuspensioni taotlemiseks U.G nimele tööraamatu, mille toimetas koos muude dokumentidega OÜ Roiu Tohter perearst A.R-ile. Viimane koostas 20.04.2004 U.G-le tema tegelikku tervislikku seisundit teadmata ja tuvastamata ebaõigeid andmeid sisaldava arstliku ekspertiisi taotluse püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja töövõime kaotuse protsendi määramiseks; 10) kihutas ja aitas kaasa L.L. poolt kelmuse toimepanemisele sellega, et pakkus
  2. aasta lõpus eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal L.L. võimalust taotleda töövõimetuspensioni ilma selleks tegelikku seaduslikku alust omamata ning toimetas L.L. tööraamatu ja muud dokumendid töövõimetuspensioni taotlemiseks OÜ Roiu Tohter perearst A.R-ile . Viimane koostas L.L. 14.12.2004 tema tegelikku tervislikku seisundit teadmata ja tuvastamata ebaõigeid andmeid sisaldava arstliku ekspertiisi taotluse püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja töövõime kaotuse protsendi määramiseks. Seega on K.M

§ 209

lg 2 p 1 nimetatud isikuna kihutamise ja kaasaaitamisega varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pannud toime

§ 22lg 2, 3 - § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Tartu Pensioniameti poolt on K.M vastu esitatud tsiviilhagi summas 46 352 krooni. Karistuse liik ja määr

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus K.M-ile karistuseks kaks aastat vangistust.

§ 22

lg 2,3 – 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus K.M-ile karistuseks ühe aasta vangistust, mis loetakse kaetuks esimeses lõigus nimetatud karistusega.

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.M-ile karistuseks kolm kuud vangistust, mis loetakse kaetuks esimeses lõigus nimetatud karistusega.

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.M-ile karistuseks kuus kuud vangistust, mis loetakse kaetuks esimeses lõigus nimetatud 5 karistusega.

§ 64

lg 1 alusel taotleb prokurör K.M-ile liitkaristuseks kaks aastat vangistust, mille hulka loetakse vahi all viibitud aeg 17.11.2005 – 16.10.2006.

§ 73

lg alusel taotleb prokurör, et mõistetud vangistusest kuulub ärakandmisele üksteist kuud.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel taotleb prokurör, et vangistus jäetaks ülejäänud osas kohaldamata ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane viieaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. U.G süüdistatakse selles, et tema 1) omandas 2004. aastal täpselt tuvastamata ajal K.M-ilt võltsitud tööraamatu, mille esitas töövõimetuspensioni taotlemisel 28.05.2004 Tartu Pensioniametile, et omandada õigustamatult pensioniõiguslik staaž 12 aastat. Seega on U.G võltsitud dokumentide kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi pannud toime

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

U.G süüdistatakse ka selles, et tema 2) K.M kihutamisel ja kaasaaitamisel esitas töövõimetuspensioni saamise eesmärgil 28.05.2004 Tartu Pensioniametile K.M-ilt saadud võltsitud tööraamatu ning arstliku ekspertiisi otsuse nr 110399 U.G-le püsiva töövõimetuse määramise kohta, mis oli tehtud OÜ Roiu Tohter perearst A.R poolt koostatud ebaõigete andmetega arstliku ekspertiisi taotluse alusel. Olles seetõttu U.G tegelikust tervislikust seisundist, selle tuvastamisest ja pensioniõiguslikust staažist teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise tagajärjel viidud eksitusse, määras Tartu Pensioniamet 31.05.2004 otsusega nr 87908-1 U.G-le alates 22.04.2004 kuni 30.04.2006 töövõimetus-pensioni 1248 krooni kuus. Ajavahemikul aprill 2004 kuni veebruar 2006 sai U.G töövõimetuspensioni näol ebaseaduslikku varalist kasu kokku 12 385 krooni. Seega on U.G varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pannud toime

§ 209lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

U.G süüdistatakse ka selles, et tema 3) juhtides mootorsõidukit Mercedes Benz (reg nr 656 AUP) isikuna, kellel puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, esitas 01.03.2006 kella 11:50 ajal Tallinnas aadressil Narva mnt 11E tema isikuandmete kontrollimisel politseiametnikele Margus Järve nimele väljaantud isikutunnistuse eesmärgiga vabaneda vastutusest mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Seega on U.G , kasutades teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti, pannud toime

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus U.G on kuriteoga tekitanud varalist kahju 12 385 krooni. Tartu Pensioniamet loobus U.G vastu esitatud tsiviilhagist summas 12 385 krooni, kuna 09.10.2006 on U.G kuriteoga tekitatud kahju hüvitanud. Karistuse liik ja määr

§ 209

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus U.G-le rahalist karistust kakssada päevamäära, s.o kakskümmend viis tuhat krooni. 6

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus U.G-le rahalist karistust viiskümmend päevamäära, mis loetakse kaetuks esimeses lõigus nimetatud karistusega.

§ 349

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus U.G-le rahalist karistust viiskümmend päevamäära, mis loetakse kaetuks esimeses lõigus nimetatud karistusega.

§ 64

lg 1 alusel taotleb prokurör liitkaristuseks rahalist karistust kakssada päevamäära, s.o kakskümmend viis tuhat krooni (25 000 EEK). A.R süüdistatakse selles, et tema 1) täitis 06.01.2003 OÜ Roiu Tohter perearstina tema perearsti nimistusse mitte kuuluva ja tema vastuvõtul mitte käinud K.M arstliku ekspertiisi taotluse, kandes selle punktidesse 12 „Objektiivne leid“, 13 „Viimase läbivaatuse kuupäev“ ja 15 „Patsient on alates … minu juures ravil“ teadvalt valeandmeid ning muudesse punktidesse andmeid, mille tegelikkusele mittevastavust ta pidas võimalikuks; 2) täitis 28.04.2004 OÜ Roiu Tohter perearstina tema perearsti nimistusse mitte kuuluva ja tema vastuvõtul mitte käinud E.Z. i arstliku ekspertiisi taotluse, kandes selle punktidesse 12 „Objektiivne leid“, 13 „Viimase läbivaatuse kuupäev“ ja 15 „Patsient on alates … minu juures ravil“ teadvalt valeandmeid ning muudesse punktidesse andmeid, mille tegelikkusele mittevastavust ta pidas võimalikuks; 3) täitis 20.04.2004 OÜ Roiu Tohter perearstina tema perearsti nimistusse mitte kuuluva ja tema vastuvõtul mitte käinud U.G arstliku ekspertiisi taotluse, kandes selle punktidesse 12 „Objektiivne leid“, 13 „Viimase läbivaatuse kuupäev“ ja 15 „Patsient on alates … minu juures ravil“ teadvalt valeandmeid ning muudesse punktidesse andmeid, mille tegelikkusele mittevastavust ta pidas võimalikuks; 4) täitis 14.12.2004 OÜ Roiu Tohter perearstina tema perearsti nimistusse mitte kuuluva ja tema vastuvõtul mitte käinud L.L. arstliku ekspertiisi taotluse, kandes selle punktidesse 12 „Objektiivne leid“, 13 „Viimase läbivaatuse kuupäev“ ja 15 „Patsient on alates … minu juures ravil“ teadvalt valeandmeid ning muudesse punktidesse andmeid, mille tegelikkusele mittevastavust ta pidas võimalikuks. Nimetatud arstliku ekspertiisi taotlusi täites tegutses A.R ametiisikuna

§ 288

lg 1 tähenduses, kuna tal oli ametiseisund äriühingus OÜ Roiu Tohter (reg nr 10739568) ning Vabariigi Valitsuse 14.01.2002 määrusega nr 13 kehtestatud „Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga tuvastamise korra“ (RTI 2003, 12, 62) § 3 lõigete 3-5 alusel arstliku ekspertiisi taotlust täites ning seda sama paragrahvi lõike 10 alusel pensioniameti ekspertiisikomisjonile esitades täitis A.R perearstina riiklikku järelevalve ülesannet. Seega on A.R ametiisikuna dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi välja-andmisega pannud toime

§ 299lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: A.R poolt kuriteoga kahju tekitatud ei ole. Karistuse liik ja määr:

§ 299

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus A.R-ile rahalist karistust ükssada päevamäära, s.o kakskümmend kaks tuhat kolmsada krooni 7 (22 300 EEK). Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli kõigile süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et K.M, U.G ja A.R, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid.Kohus on veendumusel, et süüdistatavad on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. K.M tuleb süüdi tunnistada

§-de 22 lg 2,3-209 lg 2 p 1, 209 lg 2 p 1, 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. U.G tuleb süüdi tunnistada Kar S § 209 lg 1, 345 lg 1 ja 349 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. A.R tuleb süüdi tunnistada

§ 299lg 1 järgi ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kohus on seisukohal, et Eesti Vabariigi tsiviilhagi, mis on esitatud läbi Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb K.M-ilt välja mõista 46 352.- krooni Eesti Vabariigi kasuks. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 4500.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista K.M-ilt määratud kaitsjate le väljamaksmisele kuuluva tasu. Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.