lg 2 p 4,7,8 järgi ning Vadim Štšemelevi süüdistuses
lg 2 p 4,7,8 järgi lühimenetluses Süüdistatavad G.D ( kodakondsus määratlemata, 8.kl.haridusega, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 5 korral, tõkend - vahistamine) Vadim ŠTŠEMELEV ( EV kodakondsus, kesk-eriharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 5 korral, tõkend – vahistamine) Asja läbivaatamise kuupäev Edasikaebamise kord 12. oktoobril 2006.a. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada G.D
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 2 kuud vangistust.
Harju Maakohtu poolt mõistetud ning kandmata jäänud karistuse (7 kuud ja 24 päeva) võrra ning liitkaristuseks lugeda 9 kuud ja 24 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning seega karistusaja alguseks lugeda 12.04.2006.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Süüdi tunnistada Vadim ŠTŠEMELEV
lg 2 p 4, 8 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ( mis olid toime pandud 2004.a., seega enne viimast kohtuotsust) ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 4 kuud vangistust.
Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud ning kantud karistusega. Süüdi tunnistada Vadim ŠTŠEMELEV
episood) ning mõista karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistus 28.04.2004.a.-30.04.2004.a., 15.09.2004.a.16.09.2004.a. ning 12.04.2006.a.-12.10.2006.a. karistusaja hulka ning seega lugeda karistus kantuks. Tõkend – vahistamine – tühistada, vabastada Vadim Štšemelev vahi alt kohtusaalis. Välja mõista G.D-lt riigituludese sundraha 4500,- krooni ja kaitsjatasud summas 2279,80 krooni, millised tuleb kanda EV Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB EÜP , viitenumber
199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vadim Štšemelev on antud lühimenetluse raames kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis G.D-ga 12.04.2006 kella 12.30 paiku Tallinnas aknaklaasi lõhkumise teel tungis M. U-le kuuluvasse majja, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil: - 2 hõbe taskuuuri maksumusega a´ 1200 krooni, üldmaksumusega 2400 krooni, - 2 taskuuuri maksumusega a´ 700 krooni, üldmaksumusega 1400 krooni, - 3 prossi maksumusega a´ 200 krooni, üldmaksumusega 600 krooni, - 2 hõbesõrmust maksumusega a´ 100 krooni, üldmaksumusega 200 krooni, 20 vanaaegset münti maksumusega a´ 300 krooni, üldmaksumusega 6000 krooni, päikeseprillid maksumusega 500 krooni, 2 kuldkäeketti maksumusega a´ 500 krooni, üldmaksumusega 1000 krooni, kuldsõrmus pärliga maksumusega 1000 krooni, vanaaegsed kuldkõrvarõngad punaste rubiinidega, lillekujulised, maksumusega 3000 krooni, - kuldsõrmuse, väike südamega, maksumusega 300 krooni, - kuld abielusõrmuse maksumusega 300 krooni, - võrksärgi maksumusega 300 krooni, - lipsunõelad maksumusega 300 krooni, - kübaranõela maksumusega 300 krooni, - 10-rublase kuldraha maksumusega 5000 krooni, - hõbedast risti maksumusega 200 krooni, - hõbedast keti maksumusega 800 krooni, tekitades varalist kahju üldsummas 23600 krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tungis 28.04.2004.a. kella 10.3011.40 vahel ukseluku lõhkumise teel H. S-i korterisse, võttis korterist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised esemed: - televiisor Toshiba maksumusega 3760 EEK - televiisori Toshiba pult – 200 EEK - televiisor Sonyo – 2500 EEK - mobiiltelefon Ericsson – 500 EEK - kuldsõrmus – 500 EEK - uksevõti – 75 EEK - kolm fotoaparaati maksumusega 400 EEK, 300 EEK ja 300 EEK - soojapuhur Severin – 300 EEK - musta naiste kevadmantel – 1500 EEK - pruun nahast naistepintsak – 1500 EEK - tumesinine ratastega kohver – 300 EEK - kaks paari sokke – a 10 EEK, kokku 20 EEK - kolm paari sukkpükse – a 30 EEK, kokku 90 EEK - 300 g juustu 18 EEK - 300 g sinki – 18 EEK - dekoratiivküünal – 25 EK - elektriline juukselõikaja – 580 EEK - kaks kuldketti – a 300 EEK, kokku 600 EEK - kuldripats – 150 EEK - üks kuldkõrvarõngas – 200 EEK - pudel konjakit 150 EEK. Kokku tekitas Helgi Sillakule vargusega kahju üldsummas 14 286 EEK. Samuti tema, 23.06.2004.a. kella 02.30 paiku tungis aknatrellide lõhkumise teel OÜ O. K ruumidesse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil arvutiprotsessori maksumusega 11000 EEK. Samuti tema ajavahemikul 07.07.2004.a. kuni 08.07.2004.a. kella 9.00, tungis ukseluku lõhkumise teel klubihoonesse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil: - arvutiprotsessori Sony seerianumbriga 0090702 - klaviatuuri - printeri Hewlett LJ - lauatelefoni mis olid kasutuses olnud ja materiaalset väärtust ei oma. - E. E AS-le kuuluva terminaalseadme Ericsson maksumusega 5100 EEK. Samas hoones asuvast haruraamatukogust : - arvutiprotsessori Astra Optima – 9730 EEK - stereoraadio Panasonic RX-431 – 499 EEK - tolmuimeja Samsung – 720 EEK tekitades raamatukogule kahju kogusummas 11009 EEK Samuti tema, 19.08.2004.a. ajavahemikus 09.20-16.00 tungis akna avamise teel T. K-le kuuluvasse majja, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised esemed: - mikrolaineahi Moulinex – 4500 EEK - televiisor Samsung – 2500 EEK - arvuti koos monitoriga – 13500 EEK - raadio CD mängijaga – 1000 EEK Garaažist varastas murutrimmeri STIHL, tekitades T. K-le kahju kogusummas 25000 EEK. Seega Vadim Štšemelev oma tahtliku tegevusega pani toime vargused, s.o võõra vallasasja äravõtmised selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis, sissetungimisega, s.o.
199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kohtuistungil kinnitasid G.D ja Vadim Štšemelev, et on neile esitatud süüdistustest aru saanud ja tunnistavad end neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi, puhtsüdamlikult kahetsesid, nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei pidanud vajalikuks. Vadim Štšemelev kinnitas, et esitatud tsiviilhagidega on ta nõus. Seetõttu lähtuski kohus tõendite uurimisel kriminaaltoimiku materjalidest. Kaitsjad asusid seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning G.D ja Vadim Štšemelevi poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtuistungile kannatanud M. U, ei ilmunud, kutse on ta allkirja vastu kätte saanud. Kannatanu -Linna - esindaja õigusnõunik A. V seletas kohtuistungil, et seoses 2004.a. juulis raamatukogust, mis asub klubihoones, toimepandud tehnikavargusega oli esitatud tsiviilhagi summas 11009,-krooni. Kuna käesoleva ajani pole midagi sellest summast hüvitatud, toetas tsiviilhagi täies ulatuses. Kuna Keskraamatukogu ei ole juriidiline isik, on tsiviilhagi esitatud Linnavalitsuse poolt. Karistuse küsimuse jätab kohtu otsustada. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, mis olid ka avaldatud kohtuistungil : M. U eramajas toime pandud varguse episoodis: - M. U suulise kuriteoteate ja ülekuulamise protokolle ( I k tl 2, 4-7, 160-161), milles kannatanu seletas, et ajavahemikus kella 10.00 kuni kella 12.30-ni 12.04.2006.a. aknaklaaside lõhkumise teel oli sissemurtud tema eramajja ning oli varastatud esemeid üldsummas 23600 krooni (esialgsel avaldusel kahju 9600 krooni). Hiljem sai politseist kätte esemeid üldsummas 5800,-krooni, samuti leidis hiljem üles 10-rublase kuldraha, hõbedast risti ja hõbedast keti, kuigi esialgu arvas, et need esemed on ka varastatud. Tsiviilhagi esitab summas 10349,-krooni (sellest 349,-krooni on lõhutud aknaklaaside parandus – Klaasisepa OÜ sularaha arve tl 162). - Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabelitega (I k tl 14-18, 19-20), millest nähtub, et maja aknaklaasid on lõhutud, aknad praokil, maja sisustus segamini paisatud, kappide uksed on lahti . - Kannatanu allkirja varastatud esemetest osa tagasi saamise kohta (I k tl 8). - Fototabeleid varastatud ja kätte saadud esemetest ( I k tl 9-10). - Asitõendite -12.04.2006.a. kahtlustatava Vadim Štšemelevi käest äravõetud esemete vaatlusprotokolli koos fototabelitega ( I k tl 11-12). - Politseitöötaja ettekannet ( I k tl 22), millest nähtub, et seoses 12.04.2006.a. eramajast toimepandud vargusega kuna kahtlustatavad G.D ja Vadim Štšemelev olid kinni peetud sündmuskoha vahetus läheduses, nad tunnistasid täielikult oma süüd antud varguse toimepanemises, Vadim Štšemelevilt olid osa varastatud asju ära võetud, leidis inspektor, et trassoloogilise ekspertiisi määramine pole otstarbekas. - Tunnistajate U. D ja Z. D ülekuulamise protokolle ( I k tl 23-24, 25-26), kus nad seletasid, et vaadates 12.04.2006.a. kella 11.00-11.15 ajal aknast välja märkasid maja aias kahte võõrast meest, kes käisid ringi ja vaatasid maja aknast sisse Lõpuks üks meestest lõi akna katki ja mõlemad ronisid aknast sisse. Tunnistajad kutsusid kohale politsei, kes pidas vargad kinni. Kinnitasid, et politsei pidas tänaval kinni just neid isikuid, kes ronisid aknast sisse. - Politseitöötajate ettekannet ( I k tl 27-28), millest nähtub, et 12.04.2006.a. kella 11.13 paiku said väljakutse, kuhu olevat vargad sisse murdnud. Kohale saabudes pidasid kinni Vadim Štšemelevi, kes ronis maja aknast välja ja püüdis ära joosta ning kelle juurest oli leitud osa samast majast varastatud ehteid. V.Štšemelev oli toimetatud osakonda, samuti oli osakonda toimetatud G.D , keda peeti kinni majade vahelisel alal. - G.D puhtsüdamliku ülestunnistuse ( I k tl 37-38), kus ta omakäeliselt seletas, et 12.04.2006.a. kella 11.00 paiku tungis akna kaudu eramajja sooviga sealt midagi varastada, kuid midagi ei võtnud. täpset aadressi ta ei tea, kuid maja asub Politseiakadeemia lähistel. - Kahtlustatava G.D ülekuulamiste protokolle ( I k tl 39-42, 169-173), kus ta kinnitas, et 12.04.2006.a. grupis koos Vadim Štšemeleviga otsustasid toime panna varguse ühest eramajast, tema lõi metallesemega katki aknaklaasid, koos V.Štšemeleviga ronisid majja, olid majas umbes 10 minutit, tema majast midagi ei võtnud, V.Štšemelevi tegevust ei jälginud. Kui juba ronisid aknast välja märkasid politseid ja tema jooksis minema, kuid teda peeti kinni antud majast eemal. Kahetseb. - Kahtlustatava Vadim Štšemelevi ülekuulamiste protokolle ( I k tl 96-99, 163-168), kus ta kinnitas, et 12.04.2006.a. olles Tallinnas, tegi G.D talle ettepaneku toime panna vargus mõnest eramajast. G.D lõhkus ühe maja aknaklaasid, kahekesi tungisid majja, olid sees 10 minutit, tema võttis majast münte ja ehteid. Mida tegi sel ajal G.D tema ei näinud. Kui nad majast välja ronisid, pidas kohale tulnud politsei teda kinni. Kahetseb. H. S-i korteris toime pandud varguse episoodis: - H. S-i suulise kuriteoteate ja ülekuulamise protokolle ( II k tl 30, 42-44), milles kannatanu seletas, et tema korterisse oli sisse murtud 28.04.2004.a. ning olid varastatud esemed üldsummas 14286 krooni , tagasi sai politsei kaudu esemeid üldsummas 10560 krooni, hüvitamata kahju 4626,-krooni, sellele summale esitas ka tsiviilhagi. - Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos skeemi ja fototabelitega ( II k tl 31 – 37), millest nähtub, et vaadeldavas korteris on kõik kappide uksed lahti, ukselukk on lahti murtud, asjad segamini pööratud. - Tunnistaja I. H ülekuulamise protokolli (II k tl 38-39), kus ta seletas, et 28.04.2004.a. oli kogu päeva kodus ning nägi aknast kella 13.00 paiku, et maja juures seisis auto, mille ümber askeldas Vadim Štšemelev, kes käib J. J-i juures. Peale seda kohtus naabrit korterist nr 43, kes ütles, et tema korteris pandi toime vargus . - Tunnistaja V. S-i ülekuulamise protokolli ( II k tl 41), kus ta seletas, et 28.04.04.a. kella 10.30 paiku läks ta kodunt ära ja lukustas 2 ukse lukud. Kell 14.00 tuli tagasi ja avastas, et ukse piit ja mõlema ukse lukud on lõhutud, korteris valitseb kaos. Televiisorid on kadunud. Helistas politseisse. - Tunnistaja A. J-i ülekuulamise protokolli (II k tl 45-46), kus ta seletas, et 28.04.04. tema juurde tuli tema tuttav Vadim Štšemelev ja ütles, et toob oma asjad tema juurde, kuna müüs oma korteri maha. Vadim tõi kaks telerit, mingid riided ja võttis pööningu võtme. Et need asjad on varastatud, tema ei teadnud. - A. J-i poolt väljaantud varastatud esemete võetuse ja nende vaatluse protokolle ( II k tl 48-49, 50-54). - Kahtlustatava Vadim Štsemelevi ülekuulamise protokolli ( III k tl 3-4), kus ta tunnistab end süüdi ja kahetseb. - Kahtlustatava Vadim Štsemelevi ütluste olustikuga seostamise protokolli (III k tl 5-8), mille käigus ta näitas ette korterit, kust ta pani toime varguse. OÜ O. K ruumides toime pandud varguse episoodis OÜ O. K avalduse varguse toimepanemise kohta ( II k tl 62), millest selgus, et 23.06.2004.a. kella 02.30 ajal aknatrellide ja aknaklaasi lõhkumise teel oli toime pandud vargus O. K ruumidest, varastatud oli arvuti protsessor. Kahju 21800,-krooni. - sündmuskoha vaatlusprotokolli ( II k tl 63-68) koos fototabelite ja skeemiga, kust on näha lõhutud aknaklaase ja –trelle, üks arvuti protsessor on puudu. J. S-i ülekuulamise protokolli, millest selgub, et varastatud on protsessor ( II k tl 6971) ning ütlused, et kahju protsessori vargusega on tekitatud summas 21 800 krooni. (II k tl 78-80). Seesam varakindlustuse hüvitisotsuse kahju hüvitamisest keeldumise kohta seoses valeinformatsiooni esitamisega kindlustusele ( III k tl 76-77). kahtlustatava Vadim Štšemelevi ülekuulamise protokolli ( III k tl 11-17), kus ta tunnistab end nimetatud varguses süüdi, varastatud protsessori müüs ta hiljem maha Jõhvi turul. klubihoones 08.07.2004.a. toime pandud varguse episoodis: kuriteoteate protokolle ( I k tl 82-83, 85-87) - Keskraamatukogu avalduse kahjude kohta selles, et Keskraamatukogu haruraamatukogule on vargusega 07.07.2004.a. öösel tekitatud kahju 11009 krooni ( I k tl 88) sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi ja fototabelitega ( I k tl 90-98) M. I allkirja varastatud protsessori kättesaamise kohta ( I k tl 99) M. I (klubi direktor) ülekuulamise protokolli ( I k tl 100-108), kus ta seletas, et klubist varastatud esemete amortisatsiooni aeg oli läbi, vara oli bilansist maha arvatud. Seega klubile materiaalset kahju ei ole vargusega tekitatud, kuid raadioterminaal Ericsson kuulus E. T-le . - tunnistaja A. U ülekuulamise protokolli ( II k tl 109-104), et Vadim Štšemelev tõi tema juurde hoiule protsessor Sony Astro Prime nr 009072, mille soovib vabatahtlikult välja anda . - tunnistaja V. K ( raamatukogu töötaja) ülekuulamise protokolli ( II k tl 115-119). tunnistaja A.A – Keskraamatukogu töötaja- ütlused raamatukogust varastatud semete kohta. Kahju 11009 krooni. ( II k tl 120-122) - E. E Aktsiaseltsi poolt esitatud varastatud terminalseadme värtus – 5100 krooni ( II k tl 123) kahtlustatava Vadim Štšemelevi ülekuulamise protokoll ja ütluste olustikuga seostamise protokolli ( III k tl 11-17, 18-20), mille käigus ta tunnistas end süüdi. T. K talus 19.08.2004.a. toime pandud varguse episoodis T. K kuriteoteate ja ülekuulamise protokolle ( II k tl 2-3, 19-21, 23-25). sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem ja fototabelid ( I k tl 4-18) kahtlustatava Vadim Štšemelevi ülekuulamise ja ütluste olustikuga seostamise protokolle ( II k tl 26-29,30-31), mille käigus ta tunnistas end täielikult süüdi, kahetses. ning kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on nii G.D kui ka Vadim Štšemelevi süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on G.D käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4,7,8 järgi, kuna ta pani toime võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (varguse), olles isikuks, kes juba varem toime pannud vargusi, sissetungimisega ja ka isikute grupis koos Vadim Štšemeleviga. Vadim Štšemelevi poolt toimepandu on samuti õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4,7,8 järgi, kuna tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, taas pani toime korduvalt võõra vallasasja äravõtmisi nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega ning isikute grupis koos G.D-ga. Kuna kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu M. U oma 25.04.2006.a. ülekuulamise protokollis ( I k tl 7) seletas, et on leidnud 10-rublase kuldraha, hõbedast risti ja hõbedast keti, mida esialgu arvas temalt varastatud 12.04.2006.a., tuleb need esemed G.D ja Vadim Štšemelevi süüdistustest välja jätta. Kuid täpsustatud tsiviilhagist on nende leitud esemete maksumus juba välja jäetud kannatanu poolt, seega tema poolt esitatud tsiviilhagi summas 10349,-krooni ( 349,-krooni aknaklaaside parandamise eest, mille kohta on esitatud ka kviitung I k tl 162) on igati põhjendatud ning kuulub rahuldamisele G.D ja Vadim Štšemelevi poolt solidaarselt. G.D küll ei tunnistanud eeluurimisel asjade võtmist M. U majast, kuid erinevalt V.Štšemelevist, kes oli majast väljumisel kohapeal kinni peetud ja kellelt osa varastatud asju ka kätte saadud, õnnestus G.D sündmuskohast põgeneda, teda peeti kinni mitte sündmuskohal, vaid mõne aja pärast , tema juurest midagi ei leitud, kuid temal oli piisavalt aega vabaneda varastatud asjadest enne kinnipidamist. Just G.D tegi ettepaneku sooritada vargus nimetatud majast, just G.D lõhkus aknaid, G.D ei eitanud, et ka tema viibis nimetatud majas umbes 10 minutit, V.Štšemelev tema tegevust ei jälginud, G.D juba aknast välja ronimisel märkas, et kohale on saabunud politsei ja põgenes sündmuskohalt. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste õigsuses, et temalt on nimetatud asjad varastatud, kirjeldatud asjad kadusid peale G.D ja V.Štsemelevi poolt varguse sooritamist, kannatanu täpselt oskas kirjeldada, kus asusid enne vargust varastatud esemed, hiljem veel leides osa asju, mida tema arvas temalt varastatud, teatas sellest koheselt politseile ja vähendas leitud esemete maksumuse võrra enda poolt esitatud tsiviilhagi. G.D nii eeluurimisel kui ka kohtus ei vaidlustanud kannatanu M. U poolt esitatud tsiviilhagi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik G.D ja Vadin Štšemelevi isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. G.D on varem korduvalt kriminaalkorras kohtulikult karistatud, toimepandut kahetseb, oma süüd tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, G.D karistust raskendavad asjaolud puuduvad, olles vabaduses ta ametlikult ei töötanud, teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, pani toime uue varguse katseajal, kohus leiab, et karistuseks tuleb G.D-le määrata reaalse vangistuse, suurendades karistust eelmise otsusega määratud ning kandmata jäänud karistuse osa võrra. Vadim Štšemelev on varem korduvalt kohtulikult karistatud nii kriminaalkorras, kui ka halduskorras, ametliku töökohta tal polnud, Vadim Štšemelev puhtsüdamlikult kahetses tehtut, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, talle on esitatud süüdistus teise astme kuritegude toimepanemises, kohus leiab, et ka Vadim Štšemelevile tuleb karistuseks määrata reaalse vangistuse, kuid karistuse määramisel tuleb arvesse võtta seda, et kolm varguse episoodi on ta toime pannud 2004.a., seega enne viimast kohtuotsust ning käesolevas asjas on ta viibinud vahi all juba alates 12.04.2006.a. kuni käesoleva ajani ( üle 6 kuu) ning arvestades eelvangistuses viibitud aega tema karistust võib lugeda kantuks . Kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses tuleb mõista karistused KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega. Kannatanute H. S-i, T. K, E. E AS, Linna ja M. U poolt esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele esitatud kujul, ka süüdistatad ei vaidlustanud tsiviilhagide suurust. Süüdistatavatelt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud. Asitõendid , mis asuvad vastutaval hoiul peale kohtuotsuse jõustumist tagastada omnaikele. Asitõendid – order ja tõend, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.