KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02 november 2006, Tallinn Kriminaalasja number 1-06-8903 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Jüri Paap ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 25 oktoober 2006 Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi T.T’i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11 septembri 2006 lühimenetluse otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav T.T Prokurör Ringkonnaprokuröri abi №na- Salome Barbo Süüdistatav T.T, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 27.04.2006, viibis vahi all 16.
- -17.04.2006 Kaitsja Vandeadvokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 11 septembri 2006 otsus T.T’ile KarS § 199 lg 2 p 4,8 ja KrMS § 238 lg 2 järgi mõistetud karistuste osas. Uue otsusega:
- Karistada T.T’it KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 1 / ühe/ aasta 3 / kolme/ kuulise vangistusega.
- KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning mõista T.T’ ile karistuseks 10 / 1 kümme / kuud vangistust.
- Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
- Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 03 novembrist 2006 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: T.T tunnistati süüdi selle eest, et ta isikuna kes on varem vargusi toime pannud, ajavahemikul 28.03.2006 kuni 16.04.2006 pani toime viis vara asukohta sissetungimisega seotud võõra vara vargust. Harju Maakohus tunnistas T.T’i süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistas 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, kohaldas KrMS § 238 lg 2 sätteid ja vähendas karistust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 1 aasta vangistust, karistusest luges kantuks kaks vangistuses viibitud päeva ja karistusaja alguseks luges 27.04.
- APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis ei soostu T.T temale maakohtu poolt mõistetud karistusega. Märgib, et kolmel juhul tunnistas oma kuriteod vabatahtlikult üles kuna sai aru on tegude õigusvastasusest. Eelnevalt teda nende kuritegude toimepanemistes ei kahtlustatud. Taotleb tema karistamist 8 kuulise vangistusega ning tingimisi karistusest vabastamist, allutades teda kriminaalhooldusele. Apellatsioonikohtu istungil apellant- süüdistatav jäi esitatud apellatsiooni juurde ja taotles vastavalt taotletule karistuse kergendamist. Kaitsja toetas süüdistatava apellatsiooni ja palus see rahuldada. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHISTUS:
- Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludes, mis näitavad 2 süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib isikule mõista karistusena vangistuse üksnes juhul, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Antud juhul on T.T süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 järgi, mille sanktsioon näeb ette vaid üheliigilise karistuse, so vangistuse, maksimumtähtajaga 5 aastat. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust, vastutust raskendavaid asjaolusid ei ole maakohus tuvastanud. Süüdistatav on apellatsioonis leidnud, et kolmel juhul avastati kuritegu vaid tema ülestunnistuse tõttu. Eelnevalt teda nende kuritegude toimepanemistes kahtlustada ei osatud. Kohtukolleegium leiab, et selline apellatsiooni väide on kooskõlas kriminaalasja materjalidega. Tuvastamist on leidnud, et 16 aprillil 2006 aastal oli T.T kinni peetud turvatöötajate poolt varguse toimepanemiselt AS-st R. / / t.lk. 52-55/. Järgmisel päeval, so
- 04.2006 kell 15.00 on T.T andnud ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt ütlusi veel kolme kuriteo toimepanemise kohta ja nimelt 28.03.2006 OÜ C tööriistade, 10.04.2006 veoautost A.Ö kuuluva vara ja 12.04.2006 A.M kuuluva mobiiltelefoni varguse kohta/ t.lk. 60-62/. Vastavalt suulise kuriteoteate protokollile on kannatanu A.Ö teatanud temale kuuluvate asjade vargusest 17.04.2006 aastal kell 18.30/ t.lk. 2-3/, OÜ C ja kannatanu A.M on esitanud avalduse aga 18.04.2006/ t.lk. 16-17, 22-24/. Seega on tuvastamist leidnud, et ülaltoodud kolmel juhul esitasid kannatanud kuriteoteate alles peale T.T poolt varguste toimepanemiste kohta ütluste andmist. Selline asjaolu on hinnatav mitte ainult kui KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud puhtsüdamliku kahetsusena nagu seda on teinud maakohus, vaid on tõlgendatav ka süü ülestunnistusele ilmumisena sest enne T.T’i endapoolseid ütlusi puudusid andmed kuriteosündmustest kuna kannatanud ei olnud sellist teadet esitanud. Süüdistatava poolt kuritegude toimepanemiste kohta omaalgatuslikult ja vabatahtlikult ülestunnistuste tegemist nende järjekindlat tunnistamist ja juba kohtueelse menetluse staadiumis toimepandu kohta üksikasjalike ütluste andmist, millega ta on teinud võimalikuks või kergendanud kuriteo avastamist, tuleb kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt karistuse mõistmisel arvestada. Kuigi kriminaalasja materjalide põhjal on selline karistust kergendav asjaolu tuvastatav, ei ole maakohus seda karistuse mõistmisel arvestanud ega ole selle mittearvestamist põhjendanud. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul toob selline karistust kergendava asjaolu põhjendamata arvestamata jätmine kaasa karistuse mõistmise osas kohtuotsuse tühistamise ja uue otsusega kergema karistuse mõistmise. Mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemistest tuleb uue karistuse mõistmisel arvestada ka süüdlase isikuga. T.T’i näol on tegemist varem korduvalt varavastaseid kuritegusid toimepannud isikuga, keda on varem juba karistatud mii kergemaliigilise karistusega, kui ka vangistusega, millest teda on tingimisi vabastatud, kuid ta on uued kuriteod toime pannud katseajal. Samuti on teda karistatud lühemaajalise reaalse vangistusega. Kuid ükski nendest karistustest ega ka vangistusest tingimisi vabastamine ei ole mõjutanud teda asuma õiguskuulekale teele, mis kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt näitab süüdlase negatiivset sotsiaalõiguslikku meelestatust. 3 Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et kuigi maakohtu poolt karistust kergendava asjaolu ebaseaduslik arvestamata jätmine toob antud juhul endaga kaasa T.T mõistetud karistuse osas otsuse tühistamise, siis arvestades kõiki KarS § 56 ettenähtud aluseid ei kuulu ringkonnakohtu poolt uue otsusega mõistetava vangistuse tähtaeg lühendamisele olulisel määral.
- Esitatud apellatsioonis ja ringkonnakohtus taotles süüdistatav tema tingimisi karistusest vabastamist ja tema allutamist kriminaalhooldusele. KarS § 74 kohaldamise ehk siis süüdlase karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse reaalse kohaldamise ebaotstarbekus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Tuleb arvestada kuriteo raskusega. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb ette karistusena vabadusekaotuse kuni viie aastani. Seega on tegemist teise astme kuritegudega. Samuti tuleb arvestada faktiga, et toime oli pandud mitte üks juhuslik kuritegu vaid viis varavastast kuritegu. Süüdlase isiku arvestamisel lähtub kohtukolleegium arusaamast, et karistusest vabastamine on kohaldatav isikute suhtes kelle süü suurus välistab reaalse vangistuse mõistmise. Asja materjalidega on tuvastamist leidnud, et 28.03.2006 aastal oli T.T kuriteo toimepanemisel sündmuskohalt kinni peetud, ta oli tunnistatud kahtlustatavaks ja ka kahtlustatavana üle kuulatud. Tema suhtes oli samal päeval kohaldatud tõkendiks elukohast lahkumise keeld/ t.lk. 83-100/, kuid antud asjaolu ei mõjutanud teda loobuma uute kuritegude toimepanemistest vaid ta jätkas oma kuritegelikku käitumist. Nii ülaltoodu kui ka faktid, et vaidlustatud kriminaalasjas tuvastatud kuriteod oli T.T toime pannud vaid mõni kuu pärast karistuse kandmiselt vabanemist, et ta on varem ka katseajal uusi kuritegusid toime pannud, annavad aluse tuvastada, et T.T ei ole isikuks, kelle suunamine õiguskuulekale käitumisele on saavutatav sotsiaaltööga, mis on KarS § 74 kohaldamise peamiseks eelduseks. Järjepidevalt kuritegusid toimepannud süüdlase karistusest tingimisi vabastamine oleks vastuolus nii kohtupraktikaga kui ka Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud seisukohaga, et karistusest tingimisi vabastamine on võimalik kohaldada vähemohtliku kuriteo toimepannud isiku suhtes kui seda tingivad erilised asja tehiolud või isikuomadused. Antud juhul kohtukolleegium selliseid seaduslikke aluseid ei tuvastanud.
- Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 4, § 340 lg 1,2 p 4 tühistab ringkonnakohus osaliselt Harju Maakohtu 11 septembri 2006 kohtuotsuse T.T’i süüdistusasjas ja teeb uue otsuse. Apellatsiooni rahuldab ringkonnakohus osaliselt. IVI KESKÜLA JÜRI PAAP MALLE PREIMER 4